Wots kirjutas:
To Shiim.
Ma vist hakkasin natukene segaselt peale. Tahtsin öelda,et peale 91. aastat hakkas massiline maapiirkondade tühjaksjooksmine pihta ja nüüd ongi käes hetk kus on tekkimas urbaniseeritud ühiskond.
See on tänapäevastes arenenud maades kurb paratamatus. Protsess algas aga juba peale sõda. 1950.-ndatel ja 1960.-ndatel jäi tühjaks suurem osa kaugemaid metsatalusid. Ülejäänud elanikkond hakkas koonduma kolhoosikeskuste kolemajadesse ning muidugi ka linnadesse (muidugi kasvas linnaelanikkond ka varem, kuid seda peamiselt suure iibe tõttu, mitte maapiirkondade tühjenemise arvelt). Paratamatult on tänapäeva põllumajandus tulus vaid väga suurte mahtude puhul, teistes sektorites töökohtade loomine on maal aga problemaatiline, mistõttu euroliidus ongi loodud regionaalarengu toetuste süsteem.
Normaalse maaelu, tervikliku külaühiskonna hävitas aga ikkagi kolhoosikord.
Wots kirjutas:
Kui enamustel inimestel oleks enda väike majapidamine siis ma usun,et majanduskriis läheks meist suht märkamatult mööda.
Paraku mõjutab see just neid kellel on millegi hädavajaliku(elukoht,auto) hankimine pooleli,sellega nõustud?
Tarbimisühiskonna häda on see, et ostatekse palju sellist, mida tegelikult ei vajata. Hinnatakse oma võimalusi üle. Eluaseme soetamine ei kuulu muidugi sinna hulka, kuid Landcruiserid, mis hommikuti Viimsist linna ja õhtuti tagasi vuravad, kindlasti hädavajalikud ei ole. Saaks ka palju ökonoomsemalt ja odavamalt. Samas – lihtne fakt, et nõuka-ajal oli autosid palju vähem (vist Eesti Ekspressis oli paar aastat tagasi võrdlus, et arvestades sissetulekuid ja auto hinda oli nõuka ajal auto kallim kui praegu (kui muidugi üldse ostuloa said))
Wots kirjutas:
Millist uut muusikat ja kirjandust antakse välja Eesti kohta? Presidendi vastuvõtuks kirjutatud teosed/muusika ei lähe arvesse,see läheb rohkem peo ja pillerkaare valdkonda. Samuti mõtetud raamatud,mis on kirjutatud kindla kommerts eesmärgiga nagu Welcome to Estonia sarnane rämps.
Minu arvates on viimastel aastatel ilmunud mitmed head raamatud, mis tulevikus kuuluvad meie kirjandusklassikasse. Bände tekib kui seeni pärast vihma, Pärt ja Tüür on ka elu ja tervise juures
Wots kirjutas:
Võtame korraks ajaloo õpiku lahti ning otsime juuri ehk siis leiame vastuse,et millal tegelikult pandi alus nn Eesti kultuurile ja kunstile ning olemusele.
Just nimelt kõige hullematel ning keerulisematel aegadel: 18.saj lõpp-Ärkamisaeg,peale 1MS,2MS ajal,peale sõja NSVL Liidu okuptasiooni all ja vägagi palju raamatuid ilmus autoreilt kes olid pagulaskirjanikud.
Valdava osa ajast olemegi ju võõrvõimude all äganud, loogiline, et identiteedile alusepanek jääb nendesse aegadesse.
Pagulaskirjanikud? Kirjanikud, kellest paljud olid oma loomeküpsuse saavutanud vabas Eestis.
Wots kirjutas:
1.mest Vabariigi aega on raske võrrelda praegusega,tol ajal võideldi end vabaks ning rahval oli sügav usk eestlusse. 91. aastal kui venelased lihtsalt läksid välja siis sorry,aga tõesti saadeti oma kultuur kus kurat ja võeti kõik omaks mis tuli Läänest.
Kadakasakslusest ja pajuvenelusest oled kuulnud?

Kõik ei ole nii lihtne ja üheselt võetav.
--------
Wots kirjutas:
Kas tead näiteks,et Lõuna Eestis asub Setomaa? Pisike piirkond,mis ulatub läbi paari maarkonna. Nendel on oma tähtpäevad,murre(mis on pigem keel),kombed,rahvarõivad,käsitöö,ajalugu,ajaloolised isikud,isegi Pekko nimeline eepos on valmis kirjutatud,salmid/jutustused ja muu säärane kirjandus. Paraleele võiks tõmmata Soome Ugrilaste/Laplastega jne. Eks Eestiski ole sääraseid paiku veel. Igasugune kultuuripärand liigub ja elab edasi ainult läbi järglaste! Ühesõnaga see kõik hävineb kuna lihtsalt pole enam selle levitajaid.
Võib hävineda muidugi. Oma riiki selles süüdistada siiski ei saa. Põhjused on mujal. Võiks öelda, et aeg on selline.
Wots kirjutas:
NSV Liidu ajal oli konkreetselt palju parem elu maal.Jätkus tööd,inimesi,võimalusi.
Mis võimalusi? Tõusta brigadiriks ja sotsialistliku töö kangelaseks? Ebanormaalselt odav kütus ja väetis, mis ENSV põllumajandust üleval hoidis ei olnud jätkusuutlikkuse huvides.
Minu suguvõsa on elupõline maasugu. Vahel on jutuks läinud – ei ihka keegi seda aega tagasi. Siiski, ühte sellist külameest tean, kes kolhoosikorda tagasi igatseb, samuti paari jotat ja ühte ukrainlast, kes omal ajal kolhoosilaudast jõusööta ja piimamannerguid virutas.
-----------
Wots kirjutas:
Ning kas mitte praegu ei ela Eestis hoopis rohkem venelasi kui Liidu ajal?
Ei ela. Toomepuu võib küll nii arvata, aga tema on tänapäeval rohkem Jüri Lina masti mees.

_________________

Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.