www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Mina olin juba kooliajal mudelihuviline. Käisin enamvähem iga päev läbi kaubamaja vastavast osakonnast - kuna ma olid toona umbes pool kooliaega teises vahetuses, siis hommikul. Ja üldiselt vääris saak käimist - tavainimese külastusajal oleks tühi lett olnud.

Minu mudelivajadused rahuldas Tapa Vojentorg. Seal müüdi enamvähem kogu aeg idasaksa plastikmudeleid ja ka 1/43 autosid, kusjuures selliseid mida mujal näinudki ei olnud, näiteks kiirabi Volga ja VAI Uaz ja poolhaagisega Zil130 jne. Oli ka igasugust muud mudru. Ainukesed asjad mida sealt "tsiviilile" ei müüdud olid sõjaväe eraldusmärgid ja vormiriietus. Seda tean seepärast et ükskord tahtsin miskeid tärne osta sõjamängu jaoks, siis müüja lahkelt (idii nahhui, maltšik) seletas.

Lemet kirjutas:Pidage nüüd oma luiskamise ja muinasjutuvestmisega ikka piiri- no ei olnud nõuka ajal nii, et suvaline kooperatiiv läks lasi kaupluse tagant metsa maha, müüs selle Soome ja tõi tarbekaupa vastu. See sai toimuda kuskil 89-90, mitte varem. Ja siis polnud see enam nõukogude aeg. Valuuta ja kaubandus oli asi, mille eest võidi seina äärde panna, igatsugu sellelaadsed liikumised toimusid ainult läbi Moskva ja selle valvsa pilgu all

Siin ongi võtmesõna see: igatsugu sellelaadsed liikumised toimusid ainult läbi Moskva ja selle valvsa pilgu all.

Kooperatiiv (mis oli siis mingi kolhoos, EKE vms) ajas mingi materjaliga Moskva kaudu välja sealliikuva Soome kauba. Nõukogude Liit võttis ju Soomest üsnagi kõvasti tarbekaupa barterkaubandusena, kuhugi pidid need ju jõudma välja.

Isiklik kogemus umbes 1981. a lõpupoolest, kui sain umbes sellised tossud (pilt muidugi kahjuks tänapäevane):
http://www.skivillasfinland.fi/images/m ... Harmaa.jpg
Väga head tossud olid (nagu näha, on Karhu tänaseni hinnatud bränd), minuni jõudis küll enne kaubandusvõrku. Ja ENSV-sse jõudis kindlasti mitte otse Soomest...

Väidetavalt oli Tallinnal sõpruslinnanduse kaudu ka mingid otsesidemed Kotkaga. Kui vastab tõele, siis ilmselt mingi nomenklatuuri varustamise tasemel ja väiksemahuline. Samas, eks Georg Ots võis ju pisut kaupagi vedada, Soome jaoks sellise laiatarbekauba=Nõukogude jaoks luksuskauba füüsiline maht pole ju suur...

Olümpiamängude ajal ehk 80. aastal liikus poodides Soome nänni. Mina mäletan toidukaupu - Soome margariin jne.

Moskva olümpiamängude purjeregatiga Tallinnas seonduvad veel mitmed, laiemalt teadmata detailid.
Selle eelsesse perioodi arvatakse kuuluvat Tallinnas mitmete punasest tellisest eriprojektidega elamute ja hoonete rajamist, andmaks sovjeti tuvihallile linnale natuke ärksamat värvi. On üsna tõenäoline, et need punasest tellisest hooned Mustamäel ja Lasnamäel on just ehitusaastaga 1980 ja enne seda.

Purjeregati teenindamiseks ehitas Leningradis asuv sportlaevade katsetehas kaatri "Ritm" eripartii, mis olid varustatud Volvo-Penta bensiinimootori ja Z- kujulise ülekandega, mis osteti mõistagi valuuta eest. Tavamudel, mis oli (ja on ka täna) venes üsna levinud, oli Gaz-53 mootori ja "tavalise" kaldus sõuvõlliga ülekandega. Parema mootori ja ülekande paigutusega tõus antud aluse 42-45 kmh maksimaalkiirus kuskil 60 km/h kanti. Paraku aga ei pidanud antud aluse venes tehtud (ehk kehvakene) klaasplastist kere sellisele valule vastu ja enamik neist leidis oma otsa kere väsimuspragude tõttu. Ma üritasin netist otsida - tegemist on nii haruldase asjaga (mis olid ainult Eestis), et isegi fotot ei leia enam. Lisaks oli probleem selles, et antud mootor vajas vähemalt AI-93 bensiini, mida toona liikus vähe ja mida asutustest ärida-varastada oli keerukas. NSVL enda väikelaevamootorid (tehtud automootoritest) olid aga targu kõik tehtud A-76 peale, ei tea ühtegi, mis oleks AI-93 vajanud. Nii Moskvitsi kui Volga mootorid olid kõik 76 rüüpavad ja noh, 53 ja 51 mootorid rüüpasidki ainult seda.

Sellist alust võite näha regati avamisel olümpiatuld viimas (oli kollast värvi). Tõenäoliselt osa võis neist olla ka KGB käsutuses.

Lähen kohe asja juurde - Trumm, minu jaoks peksad Sa enamasti segast, mis siin ikka varjata. Hullemgi veel - väga tihti näen Sind ilma igasuguste teadmiste ja kogemusteta laia suuga seletamas asjade olemust. Ja tihtipeale lihtsalt luiskad.

Sestap tahaksin küsida täpsemalt Sinu (korduvalt) esitatud väite kohta, et

Kapten Trumm kirjutas:Näide: kõik mäletavad tühjust poodides ja toiduainete sabasid (negatiivne) - samas taoline inimtekkeline kättesaadavuse piiramine tähendas, et paljusid tänased terviseprobleeme tollal ei tuntud. Näiteks meil epideemiana leviv 2.liigi ehk elustiilist tulev diabeet oli siis üli haruldane probleem (positiivne).

Kust kohast Sa seda võtad, et need kaks asja on omavahel seotud? Uuringud? Sinu tähelepanekud või hoopis laialt levinud arusaam?

Ette ruttavalt ütlen, et mina sellisele tulemusele ei jõudnud (ammutades teadmisi nt siit https://www.diabetes.co.uk/diabetes-causes.html ja siit https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4858852/).

See postitus ei ole (veel) mõeldud tüli kiskumisena. Palun hari mind.

EDIT: ja enne kui Trumm annab oma sõrmedele vihaselt voli, siis jah, ma tean, et II tüübi suhkruhaigust esineb rohkem ülekaalulistel inimestel, aga see ei saa ju olla kogu tõestus?!? Kuidas on istuv eluviis? Kuidas on põhimõttelise toiduvaliku muutusega (ehk mitte lihtsalt rohkem toitu)? Kuidas on pikema elueaga (suhkruhaigus teatavasti tekib pigem vanemas eas)? Kuidas on geneetiliste eelsoodumustega? Ja kõige muuga.

Lugesid ikka hoolega oma linke?
https://www.diabetes.co.uk/diabetes-and-obesity.html

Siit võib lugeda, et insuliinisõltumatu suhkrurtõve (ehk 2. tüübi diabeedi) diagnooside arv on 2004-2014 (ehk 10 aastaga kasvanud) pea 2 korda ning ülekaalulisus on kasvanud üle 3 korra.

https://www.terviseinfo.ee/et/blogi/468 ... viseriskid

Palju teist tüüpi jäi tollal diagnoosimata ja surid tüsistustesse. A la insult. gangreen, sepsis jms...

Kapten Trumm kirjutas:
Purjeregati teenindamiseks ehitas Leningradis asuv sportlaevade katsetehas kaatri "Ritm" eripartii, mis olid varustatud Volvo-Penta bensiinimootori ja Z- kujulise ülekandega, mis osteti mõistagi valuuta eest.

Lisaks oli probleem selles, et antud mootor vajas vähemalt AI-93 bensiini, mida toona liikus vähe ja mida asutustest ärida-varastada oli keerukas.

Sellist alust võite näha regati avamisel olümpiatuld viimas (oli kollast värvi). Tõenäoliselt osa võis neist olla ka KGB käsutuses.

Kui ehitati kaatrite eripartii regati teenindamiseks, jääb arusaamatuks kütusejutt. Eripartii, riikliku tähtsusega sündmus, KGB... ja kütust tuli "asutustest ärida-varastada"???

Muide, seesama AN-2, mis, uskumatu küll, mõnedes mitte-stepimaastiku majandites ümberehitatud Zil-e väetisekülvil abistas, tarbis Ai-95t (või isegi 98-t). Mäletan, sest enne lennuki saabumist toodi kolhoosi töökoja hoovile hoiule tsisternhaage tankimiseks, vastavad kirjad peal. Käisin veel lähedalt vaatamas ja mäletan näiteks, et kõik kaablid olid tuleohutuse huvides peidetud metalltorudesse. Hiljem oli tsistern koos lennukiga metsatagusel lennuväljal.

Mida ma öelda tahan - sai majandisse tellitud moosiriiul igaastaselt tanklates mitteleiduva kütusega varustatud, leidis riik ka tollele kaatrite eripartiile tähtsa sündmuse tarbeks Ai-93 nii, et puudu ei jäänud.

See, et II liigi diabeedi epideemia ja kasvav ümbermõõt on omavahelises tugevas seoses, seda loodetavalt haritud inimeste seltskonnas tõestama ei pea?

Muide, seesama AN-2, mis, uskumatu küll, mõnedes mitte-stepimaastiku majandites ümberehitatud Zil-e väetisekülvil abistas, tarbis Ai-95t (või isegi 98-t). Mäletan, sest enne lennuki saabumist toodi kolhoosi töökoja hoovile hoiule tsisternhaage tankimiseks, vastavad kirjad peal. Käisin veel lähedalt vaatamas ja mäletan näiteks, et kõik kaablid olid tuleohutuse huvides peidetud metalltorudesse. Hiljem oli tsistern koos lennukiga metsatagusel lennuväljal.

Ei tarvitanud. Spetsiaalne aviobensiin oli, oktaanarvuga uurimismeetodil 115. (tähis oli vist B-91).
Ja kujutelm, et AI-95/98 tuli kuskilt nipsti tünniga on ka kaunis elukauge, Eestis oli seda vist üldse 2-s bensiinijaamas ja mõne Tsaika tarbeks. Ministrite 3102 Volgad sõitsid tavalise AI-93ga. Üks neist 95/98 jaamadest asus Tallinnas Pääskülas (seal on täna Circle K). Teine oli vist Narvas.

1985. või oli see 1986. toimus pirital TOP-is rahvusvaheline mess mingi nimega "polymerupakovka"või midagi sarnast. Plastikust valmistatud igasugused pakendid ja pudelid jne. Nõukogude inimeste jaoks täilelik ulme. Kuna olin sel ajal seal lähedal tööl, siis "õnnestus" saada osaliseks nö. kokkupakkimise ja koristus brigaadis. Messiboksides olid tühjendamata täislaetud külmkapid. Need sisaldasid puutumata igasuguseid jooke(ölled, viskid jne.) ning sakussoone(singid, konserv viinerid,konservid jne.). Ühesõnaga kaupa, mida võis näha soome MTV reklaamides ja see kuulus köik meile , sest kapid pidi tühjaks saama ning ega väärt kraami saa prügikasti visata.
Ohh, seda önne, mis meite öuele siis saabus. Gorba kuiv seadus siis vist veel ei kehtinud või unus hoopis ära.

Kapten Trumm kirjutas:

Muide, seesama AN-2, mis, uskumatu küll, mõnedes mitte-stepimaastiku majandites ümberehitatud Zil-e väetisekülvil abistas, tarbis Ai-95t (või isegi 98-t). Mäletan, sest enne lennuki saabumist toodi kolhoosi töökoja hoovile hoiule tsisternhaage tankimiseks, vastavad kirjad peal. Käisin veel lähedalt vaatamas ja mäletan näiteks, et kõik kaablid olid tuleohutuse huvides peidetud metalltorudesse. Hiljem oli tsistern koos lennukiga metsatagusel lennuväljal.

Ei tarvitanud. Spetsiaalne aviobensiin oli, oktaanarvuga uurimismeetodil 115. (tähis oli vist B-91).

Seda minagi, et vist oli. Aga võis olla ka B-91 või 89. Võimalik, et pigem viimane, see võis mälupildis tagurpidi 98-ks keerata küll. Pole just fotograafiline mälu.

Proovin uuesti. Trumm - palun vaata seda (tüüpilise infoga) linki https://www.medicalnewstoday.com/articles/318472.php Kuigi väidetakse, et

As obesity has become more prevalent over the past few decades, so too has the rate of type 2 diabetes.

ja ka

In 1995, obesity affected 15.3 percent of Americans, and in 2008, the figure was 25.6 percent. From 1998 to 2008, the incidence of diabetes increased by 90 percent.

siis teadlased on palju ettevaatlikumad sellistes oma järeldustes, lausa selgesõnaliselt väidetakse, et

Type 2 diabetes is thought to result from a combination of genetic and lifestyle factors. Scientists do not know the exact cause, but risk factors appear to include:

ja siis järgneb loetelu, millest esikohal on tõesti ülekaal. Enamgi veel, öeldakse lausa

In the United States, the rate of new cases rose sharply from the 1990s, but it fell between 2008 and 2015, and it continues to fall, according to the Centers for Disease Control and Prevention's (CDC) National Diabetes Report, 2017.

Mida ma siis öelda tahan? Noh, mitut asja. Esiteks ei usu ma, et ainult napil toiduvalikul on oma roll. Ülekaalulisust soodustab linnastumine ja näiteks vähene liikumine. Sama hästi võiks siduda suhkruhaigust autostumisega Eestis. Ja teiseks - külalltki tüüpiliselt Sinu puhul - ei soovi Sa panna asju tõesti kaalukausile. Kuigi ise tood ennast eeskujuks. Võta seesama toiduvalik näiteks. Kui palju muid haiguseid, terviserikkeid ja lühemat eluiga põhjustas napp toiduvalik? Mina tean, et näiteks minul lausa kahte erinevat asja (nahahaigused ja kaaries).

Ehk siis, kui oletame, et suhkruhaigus ja napp toiduvalik ja -kogus on tõesti üks-üheselt seotud (mis minu väitel ei ole tõsi), siis kas kasvanud suhkruhaiguste arv kaalub üles kasvanud toidukoguse ja -valiku positiivsed küljed? Siis oleks aus.

Refraseerin siis ringi: peamine rasvumise põhjus on muutus elustiilis/viisis sh toitumises. Rasvumine aga on üks peamisi 2.liigi diabeedi põhjuseid. Happy?

Ehk siis, kui oletame, et suhkruhaigus ja napp toiduvalik ja -kogus on tõesti üks-üheselt seotud (mis minu väitel ei ole tõsi), siis kas kasvanud suhkruhaiguste arv kaalub üles kasvanud toidukoguse ja -valiku positiivsed küljed? Siis oleks aus.

Hetkel tundub (mulle), et ei kaalu. Kuna inimene on ikkagi loom ja looduses on täisvitsutamise refleks ellujäämise osa (söö kuniks on), siis külluses töötab see refleks inimese vastu. Kui me loomaias looks olukorra, et hundid saaks liha niipalju, kui nad soovivad, siis võime näha, kuidas end tasapisi surnuks süüakse (ei saa väita, et toidu küllus mingeid positiivseid tulemusi annaks).

Lisaks tuleb arvestada seda, et inimene lähtub enamasti maitsemeelest, mitte ratsionaalsest arvestusest ja maitsemeele järgi orienteerudes pole suuremat seost vajadustega. Mitte ainult kalorites, vaid ka ainete sisalduses.

KV on ise avaldanud Sõduris artikleid, kus on nähtud reguleeritud toidu positiivset efekti probleemina hoogu koguvale luude hõrenemisele noorte hulgas. Vanasti oli luude hõrenemine vanainimeste haigus. Täna mitte. Milles kühvel? Elustiil (toit ja vähene füüsiline aktiivsus).

Lemet kirjutas:Pidage nüüd oma luiskamise ja muinasjutuvestmisega ikka piiri- no ei olnud nõuka ajal nii, et suvaline kooperatiiv läks lasi kaupluse tagant metsa maha, müüs selle Soome ja tõi tarbekaupa vastu. See sai toimuda kuskil 89-90, mitte varem. Ja siis polnud see enam nõukogude aeg. Valuuta ja kaubandus oli asi, mille eest võidi seina äärde panna, igatsugu sellelaadsed liikumised toimusid ainult läbi Moskva ja selle valvsa pilgu all

Sa nagu süüdistad mind valetamises nagu ma aru saan?