www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 22 Okt, 2019 12:24

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 5816 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 353, 354, 355, 356, 357, 358, 359 ... 388  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 03 Mai, 2019 15:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Mär, 2019 14:27
Postitusi: 159
Rahuvõitlus!

Kujutage ette, terves maailmas tegutses NLiit aktiivselt rahu nimel. Missugune grandioosne ja ennastsalgav tegevus inimeste hüvanguks. NLiit oli rahu eest seismisel tõeline avangard.

See on ju ometi hea! Või mis? :mrgreen:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 03 Mai, 2019 15:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Okt, 2004 17:59
Postitusi: 2650
Asukoht: Viljandi
Rahuvõitlus, mnjah.

"Нам нужен мир. Желательно весь." :D

Omaaegne lõõp kahetähendusliku sõna "мир" üle, mis vene keeles tähendab nii "rahu" kui ka "maailm". Seega:
"Me tahame maailma, soovitavalt KOGU maailma!" :D

_________________
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!

...kui jahimees oled, klikka siia!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 03 Mai, 2019 16:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Mai, 2005 23:55
Postitusi: 5072
AndresTy kirjutas:
Rahuvõitlus!

Kujutage ette, terves maailmas tegutses NLiit aktiivselt rahu nimel. Missugune grandioosne ja ennastsalgav tegevus inimeste hüvanguks. NLiit oli rahu eest seismisel tõeline avangard.

See on ju ometi hea! Või mis? :mrgreen:



Nujah , imperialitstidega võidu tuli relvastuda ja üleval pidada vägagi suurt armeed

Relvi tuli toota väga suurtes kogustes et võidelda rahu nimel

Internatsionaalset kohtust täita mingite tsurkade juures et rahu saaks aga ikka kõvem ja püsivam

Osad linnad nagu Kalingrad olidki põhimõtteliselt sõjaväebaasid kus suur osa asukatest olid poolinimesed - nõukogude sõdurid ja madrused

Võideldi pidevalt mitmel rindel ja igasuguste relvadega


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 03 Mai, 2019 17:03 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Mai, 2005 23:55
Postitusi: 5072
https://www.youtube.com/watch?v=S3zfs-Q7ivo

https://www.youtube.com/watch?v=HogdNjzrhHY

https://www.youtube.com/watch?v=FPGXcEsKDak


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 04 Mai, 2019 14:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 7070
Huvitav lugemine N-Liidu aegsest teehooldajate kutsevõistlustest
https://tarbija24.postimees.ee/6674740/ ... istlustest

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 04 Mai, 2019 17:52 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9520
Asukoht: Metsas / Ämbris
Niisama, jutujätkuks...

Lääne-Virus 70-ndate lõpus ja 80-ndatel eriti teede hööveldamist enam ei näinudki, sest valdavalt olid enamus teid saanud kõvakatte.
Külade vahel peamiselt nn "vaesemehe asfalti".
Selle saavutuse eest asus ENSV-s teedeehituse eest igal aastal preemiaks või auhinnaks antud rändpunalipp permanentselt Rakvere TREV-i kontoris 8)

Väike video kah ERR arhiivist aastast 1987 (alates 25:58)
http://arhiiv.err.ee/guid/2010051109114 ... 0D0F036079

Rakvere TREV oli ENSV-s nii kõva tolleaegsete kvaliteetsete kõvakattega teede ehitaja, et olümpiamängude ajaks ehitatava uue ja/või vana Tallinn-Narva maantee ümberehituste asfaltkatte eest pandi suures osas just Rakvere TREV hoolt kandma. Killustikku, kruusa, liiva ja asfalti vedasid nii TREV-ide kui toonaste autobaaside masinad. Tee aluse ehitas mäletamist mööda Harju TREV, TREV-2 ja Kohtla-Järve TREV. Asfalt tarniti olenevalt asukohast peamiselt Kohtla-Järve TREV Ahtme asfaltbetoontehasest, Rakvere TREV Pahnimäe asfaltbetoontehasest ja Harju TREV Kose-Risti asfaltbetoontehasest.

Pilt Pilt

*

Üks koomiline Potjomkini teemaline seik kah, mis meenus seoses olümpiamängude ning Tallinna regatiga.

90-ndate keskel töötasin Tehnilise Inventariseerimise Büroos ja toonane Eesti Raudtee tellis kõikide raudtee äärsete ehitiste ülesmõõdistuse koos projektjooniste jms koostamisega Narvast Tallinnani. Siis sai käidud neid igasuguseid asju seest ja väljast üles mõõtmas, raudteejaamadest raudteevahi putkadeni. Ühel hetkel hakkas tähelepanu köitma süsteemne "muster". Nimelt kõik või siis korrektne oleks öelda valdav osa ehitistest oli värskema värviga värvitud ainult nendest külgedest, mis jäid raudtee poole. :mrgreen:
Sai siis küsitud asjaosalistelt, et miks osad välisseinad on süsteemselt jäetud värvimata? Vastus oli, et olümpia ajaks võõbati kõik putkamajandus raudteeääres ilusasti üle, et rongiga sõitvad välismaalased näeksid ilusaid värskeid fassaade. Kuna putkade tagumisi seinu vaguniaknast nähe ei olnud, siis jäeti need lihtsalt üle värvimata. :lol:

*

Midagi nii teedeehituse kui militaariaga haakuvat veel.

Saksa sõjavangid Tallinn–Narva maantee ehitusel 1940. aastate lõpus
Mairo Rääsk; Eesti Maanteemuuseum
https://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/ ... anne_7.pdf
http://www.betoonteed.ee/wp-content/upl ... 3%A4sk.pdf

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 04 Mai, 2019 18:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 09 Dets, 2018 21:26
Postitusi: 631
See viimane pilt on huvitav, sest seal on näha betoonserva valamine. Minu mäletamist mööda kasutati sellist tehnoloogiat ainult ühel lõigul Tallinna ringteel. Isegi Maantemuuseumi teadurid ei teadnud midagi sellest, kui ma neile helistasin ja soovitasin Ringtee viimase renoveerimise ajal sellest pilte teha. Mingil huvitaval põhjusel oli see Ringtee jupp hästi tasane ja seal sai 90-astel käidud auto tippkiirust proovimas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 05 Mai, 2019 22:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Aug, 2009 21:18
Postitusi: 227
Asukoht: Virumaa
Paar lk tagasi oli jutt rattareduktoritega sillast ja hüpoidülekandest. Viimase mõte peaks ikka olema vastupidavuse lisamine (õige õli kasutamisel), mitte kliirensi suurendamine. Kui vedav võll nihutada veetavate tasapinnast kõrvale, siis koonushammasratastel hambub samaaegselt rohkem hambaid, mis vähendab nende murdumisvõimalust. Et kliirens sellest ei muutu on selgelt näha (kujutlus)pildil kus kardaani, sillareduktori, pooltelgede, (rattareduktorite,) rataste kooslusele on lisatud maapind. Lükka kardaan üles või alla, reduktori ja maapinna vahemaa sellest ei muutu. Talasilla kliirensit saab suurendada väiksema sillareduktoriga, rattareduktoritega (sild on siis ratta tsentrist kõrgemal) ja ratta välisläbimõõdu suurendamisega. "Villise" põllumajandussildade väljamõtlejatel on igaljuhul kliirensist savi olnud, sest reduktori korpusepoolte kinnitusflantsid on päris isased ja sirutuvad uhkelt ka maapinna poole.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 06 Mai, 2019 9:58 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26736
Hüpoidülekande puhul tavaliselt kliirents kardaani alt mõõdetuna väheneb, kuna kardaan nihkub pooltelgede telje suhtes allapoole.
Antud meede ei oma seost läbivusega, vaid vastupidavuse ja väiksema müratasemega. Kes on sõitnud mitte-hüpoidülekandega autoga (nt Gaz-51), see teab, mismoodi see koonushammasratasülekanne undab. Hüpoid ei unda seepärast, et seal puutuvad hambad pikemalt kokku ja asi töötab sujuvamalt.
NSVL-s kasutati hüpoidset peaülekannet esmakordselt vist Zis-110 juures (1945), tavalisemad sõiduautod sõitsid veel hulk aastaid tavalise koonusülekandega.

Kuna hüpoidülekandes toimub hammasrataste tööpindade vaheline hõõrdumine, siis peab õli sisaldama spetsiaalseid lisandeid, mis muudavad selle libedamaks (GL-5). Samas käsikäigukasti, kus pole hüpoidülekannet, ei maksa seda panna, sest see libe õli takistab sünkronisaatorite tööd (mille töö põhineb hõõrdumise teel hammasrataste kiiruse ühtlustamisel), mis muudab käiguvahetuse raskemaks. Tuleks kasutada GL-4.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 06 Mai, 2019 10:16, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 06 Mai, 2019 10:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 09 Dets, 2018 21:26
Postitusi: 631
Lisaks võimaldab see sõiduauto puhul kardaani madalamaks lasta, mis suurendab salongi mahutavust.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 06 Mai, 2019 10:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Okt, 2012 23:11
Postitusi: 1649
Asukoht: Reval
AMvA kirjutas:
Lisaks võimaldab see sõiduauto puhul kardaani madalamaks lasta, mis suurendab salongi mahutavust.

See avaram salong on mingi paras müüt. On see tunnel salongis nii hüpoidpeaülekandega autodel piisavalt kõrge ning miskipärast on "kardaanitunnel" salongis ka esiveolistel autodel millistel seda ju üldse olla ei tohiks! See tunnel on seal pigem muudel põhjustel, eelkõige kere jäikuse suurendamiseks, mõnel autol kasutatakse seda ka summuti äramahutamiseks..

_________________
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 06 Mai, 2019 10:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 09 Dets, 2018 21:26
Postitusi: 631
Walter2 kirjutas:
AMvA kirjutas:
Lisaks võimaldab see sõiduauto puhul kardaani madalamaks lasta, mis suurendab salongi mahutavust.

See avaram salong on mingi paras müüt. On see tunnel salongis nii hüpoidpeaülekandega autodel piisavalt kõrge ning miskipärast on "kardaanitunnel" salongis ka esiveolistel autodel millistel seda ju üldse olla ei tohiks! See tunnel on seal pigem muudel põhjustel, eelkõige kere jäikuse suurendamiseks, mõnel autol kasutatakse seda ka summuti äramahutamiseks..


Kere jäikuse tõstmiseks kasutatakse kah seda tunnelit kah, aga on ikka vaks vahet, kui kõrge see on.
Mis puudutab esiveolisi, siis näiteks paljudel Hondadel enam seda tunnelit ei ole.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 06 Mai, 2019 10:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26736
Tänapäeva esiveolistel autodel on selles tunnelis enamasti summuti, sest autod on läinud kole madalaks.
Kui meenutate nt Mosse 412 altpoolt, siis seal tunnelis ongi konkreetselt kardaan ja summuti on lihtsalt põhja all.
Aga tollal oli autode kliirents nagu tänapäeva linnajeepidel.
Ja Hondal tõesti pole seal erilist tunnelit - ainult kerge kõrgendus.
Asi muidugi selles, et sellest "tunnelist" on aja jooksul saanud kere tugevuselement.
Igasugune selline profiil keres suurendab autopõhja jäikust.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 06 Mai, 2019 21:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Juun, 2009 19:48
Postitusi: 1295
Nojah, hüpoidülekandega kliirensi muutmise kohta ajasin jama, sest selgema peaga mõeldes - peaülekande veetava hammasratta alumine serv on ikka samal kõrgusel, ükskõik kuhu vedav võll siis tuleb. Silme ees oli iseenesest mingi selline konstrui
https://www.mascus.co.uk/transportation ... kxknd.html
kus kardaan tuleb ülemisse poolde ja siis jääb ekslik mulje, et peaülekande korpus on alt madalam ja seepärast kliirens suurem.
Selle pildi peal on küll päris tõsine ehitis koos rattareduktorite ja ilmselt kahekorde peaülekandega kuid neid on hapramaid ja uazikule sobivamaid ka. Vähemalt kardaani saaks ülespoole, et põllul heinavaalud end sellesse kohe kinni ei pooks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 07 Mai, 2019 15:33 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15996
Asukoht: Viljandimaa
Peaaegu 2 lk uude teemasse: viewtopic.php?f=40&t=43657

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 5816 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 353, 354, 355, 356, 357, 358, 359 ... 388  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt