Kas N Liidus oli ka midagi head?

Andrus1973 · **Liitunud:** 13 Nov, 2017 16:02 **Postitusi:** 193

Zuslik kirjeldas plekahju olemuse üsna selgelt lahti. Tegu on pottahjust odavama, kuid tehniliselt mitte kehvema lahendusega. Mingil ajal võisid nad ka moes olla nagu iga asi.

Kriku

Haugas kirjutas:

Samuti, materjali poolt tingitud jamadest tulenevad hilisemad lagunemisnähud hoiab plekk-kest väga eduliselt ja pikka aega koos.

No ma ei tea, ma olen näinud plekk-ahju, millel ümbris oli õige kujuga, aga võlvist aeg-ajalt koldesse kive pudenes. Omanik muide oli rahul, ütles, et hästi tõmbab :mrgreen:

Muiudgi annab plekk-kestaga ahju kvaliteetselt teha nagu iga asja, aga paljudel juhtudel ei tehtud ja pleki taha ju ei näe.

Haugas

Võlviteema oli rohkem defitsiidi põhjustatud: võlvikivid on otsaristlõikelt rombid, sellisest on lillepidu võlvi laduda, ja saab kindel, ei hakka pudenema. Kasutades tavalist risttahukakujulist šamotti hakkab ajapikku nii mõnigi ladumisel tekkinud näpukas (savi vale konsistents, korralikult täistoppimata vuugid etc) hiljem "jalaga ahtrisse" taguma. Tõmme. Suurele osale plekkahjudest on kivi serviti paigaldatud, mis jätab suitsulõõridele soliidse läbimõõdu (tegelt peabki, kuna neile ahjudele tavaliselt tahmaluuke ei tehtud, 20-30 aastat pidi ju puhastamiseta vastu pidama), ja kui suitsu kulgedes lõõride kahanemisele kasvõi natuke mõeldi, oli tõmme garanteeritud. Kolde laest väljakukkunud šamott tavaliselt isegi parandab tõmmet.

Kriku

Haugas kirjutas:

Kolde laest väljakukkunud šamott tavaliselt isegi parandab tõmmet.

Just täpselt seda ma mõtlesingi.

Cosmos

Oskaja meister ladus 1mx1mx2,2m kolmeosalise kofreetitud kestaga kandilise plekkahju üles kahe päevaga ja võttis selle eest eelnevalt kokkulepitud 120 rbl. Kuna koristaja kuupalk oli 80 rbl.,õpetajal 130 rbl.,siis loomulikult ei tohtinud ahjumeister suhtuda töösse kui vaenlasse ja teda hävitada. Tavaline oli laduda tasa ja targu viis tööpäeva ning kõik olid õnnelikud.
Teine teema (nii ajaliselt kui hinnalt) loomulikult on glasuurpoti ladumine.

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 30727

See on hea kvaliteediga ehitustöö üks reegleid - tööd tuleb teha rabistamata ja igasugu kivistumise, kuivamise jne ajad võid rahulikult kahega korrutada, et asi saaks korralik. Kui nt värvipoti peal lubab müüja, et on täiskuiv 24 tundi, siis mõistlik on oodata 48 tundi, sest igasugu ajad on üldiselt antud ideega end paremas valguses näidata ja on saadud ideaaltingimustel, mida objektil pole.

Seega, kui asjalik pottsepp justkui venitab, siis ei maksa hukka mõista - lihtsalt kogemus ütleb, et laod ühe rea, siis teed 2 suitsu ja siis hakkad järgmist laduma.

Enda viimane kogemus oli vundamendi valamisega - mina lasin peale valamist seista nädal aega. Kõrvalmaja, mida ehitas mingi firma brigaad, hakkas seal peal juba järgmisi töid tegema ülejärgmisel päeval. Segufirma ütles, et antud betooni kivistumine on max 24 tundi. Tulemus? Minul polnud ühtegi pragu, seal oli praoke iga 20 cm takka

Kriku

ants431 kirjutas:

Kas tõesti leidus nii palju selliseid moenarre? Mina ei tea ühtegi juhust kus moe pärast oleks plekkahju eelistatud.

Kui vana välja lõhuti, siis võis muidugi asi ka selles olla, et korralikule puhastamisele eelistati uue ahju ehitamist, sest kõik teised narrid tegid ju ka nii... :roll:

Ma olen näinud ka sellist stseeni, kuidas korstnapühkija kolm tundi kraapis ja raius sõja ajast saadik kivistunud tahma lõõridest välja.

AndresTy · **Liitunud:** 07 Mär, 2019 14:27 **Postitusi:** 412

Kapten Trumm kirjutas:

Segufirma ütles, et antud betooni kivistumine on max 24 tundi. Tulemus? Minul polnud ühtegi pragu, seal oli praoke iga 20 cm takka

Ja oled kohe nii veendunud, et pragunemise põhjustas just see, et ei oodatud kauem kui 24 tundi? Siin võib olla veel mitmeid setmeid põhjuseid - betoonisegu kvaliteet, vundamendialuse ettevalmistus, vale niiskusrežiim jne. Kas tegemist oli lint või plaatvundamendiga?

Kas kõik muud võimalikud pragunemise põhjused on välistatud?

Svejk

Kapten Trumm kirjutas:

Kui nt värvipoti peal lubab müüja, et on täiskuiv 24 tundi, siis mõistlik on oodata 48 tundi, sest igasugu ajad on üldiselt antud ideega end paremas valguses näidata ja on saadud ideaaltingimustel, mida objektil pole.

Jama.
Kas teeme uue teema "värvid, lahustid ja tootjapoolsed tingimused"?

Värvipoti peal lubab mitte müüja vaid tootja muideks, ja muideks mitte lubab, vaid nõuab ideaaltingimusi ja aeg kuivamiseks on varuga.
Kui ma oma kütmata töökojas kõiki tootjapoolseid eeltingimusi, mis purgi peal kirjas, täitma hakkaksin, jääks üldse liimimata, värvimata ja lakkimata.
Võid kindel olla.

Kriku

Svejk kirjutas:

Kas teeme uue teema "värvid, lahustid ja tootjapoolsed tingimused"?

Ei tee ja siin ka lõpetame.

mart2 · **Liitunud:** 22 Juun, 2014 20:52 **Postitusi:** 2460

Eile tuli lastega juttu NLiidu aegadest, palkadest ja sellest, mida poest sai. Eks nemadki olid kuskilt kuulnud, et kuigi palgad olid madalad, siis hinnad olid odavamad.
Tegin neile väikese võrdluse suhtarvudest (80-ndate nõuka palk-hind vs. projekteeritav praegune palk-hind):
Palgaks võtsin pere oma naise keskmise 85-ndal - 100 rbl ja praegu 1100 neto
- keskklass sõiduauto: Žiguli (5500rbl - 46 kuupalka ) vs auto praegu Škoda Superb (20490€ - 18,6 palka)

muud hinnad lihtsustatud proportsioonis palkadega:
- pudel viina 4,12rbl vs. projekteerituna ~41,2 € (? :shock:

)
- pudel õlut 0,33 rbl vs. projekteerituna ~3,3€ (!)
- pakk piima 0,14rbl vs. 1,4€
- m/v televiisor Rekord- 1 kuupalk (100rbl - Kiviõlist 1986) vs Samsung UHD 4K 50' - 0,50 kuupalka (579€ - OnOff).
Arvestused on lihtsustatud ja kes tahab, võib siit ise mõtetes jätkata.

See siin oli minu pere kohta ja olid inimesed, kes elasid paremini ning need, kes said vähem palka.

Manurhin

Ära võrdle Žigulit Superbiga. Neid 40 + aastat vanu Žigulle liigub maakohtades veel praegugi, aga no ma tahaks näha, kas mõni tänapäevane auto 25 aastatki vastu peab. Jah, kui kogu elektroonika seest välja rookida ja nt. kusagilt garaažinurgast leitud Volga juppide peale ümber ehitada, siis ehk küll :mrgreen:

.

Dr.Sci · **Liitunud:** 30 Okt, 2015 12:59 **Postitusi:** 2246

mart2 kirjutas:

Eile tuli lastega juttu NLiidu aegadest, palkadest ja sellest, mida poest sai. Eks nemadki olid kuskilt kuulnud, et kuigi palgad olid madalad, siis hinnad olid odavamad.
Tegin neile väikese võrdluse suhtarvudest (80-ndate nõuka palk-hind vs. projekteeritav praegune palk-hind):
Palgaks võtsin pere oma naise keskmise 85-ndal - 100 rbl ja praegu 1100 neto
- keskklass sõiduauto: Žiguli (5500rbl - 46 kuupalka ) vs auto praegu Škoda Superb (20490€ - 18,6 palka)

muud hinnad lihtsustatud proportsioonis palkadega:
- pudel viina 4,12rbl vs. projekteerituna ~41,2 € (? :shock:

)
- pudel õlut 0,33 rbl vs. projekteerituna ~3,3€ (!)
- pakk piima 0,14rbl vs. 1,4€
- m/v televiisor Rekord- 1 kuupalk (100rbl - Kiviõlist 1986) vs Samsung UHD 4K 50' - 0,50 kuupalka (579€ - OnOff).
Arvestused on lihtsustatud ja kes tahab, võib siit ise mõtetes jätkata.

See siin oli minu pere kohta ja olid inimesed, kes elasid paremini ning need, kes said vähem palka.

Korduvalt arutusel olnud teema. 100 rubla kuus polnud mitte keskmine palk vaid tunduvalt väiksem, "Eesti NSV rahvamajandus 1985. aastal", väljaandja Eesti NSV Statistika Keskvalitsus, andmetel oli see 214 rubla ja 30 kopikat. See-eest 1100 neto on keskmine palk 2019 küll.
Ühistransport oli odavam. Mingi aeg oli trammipilet 3 kop, hiljem oli buss-troll-tramm kõik 5 kopikat. 100 rubla eest sai 5000 bussipiletit, 200 eest 10000, 1100 eest 1100 kui ühiskaardile laadida. Takso oli 20 kop/km, praegu on .69€, sisseistumise tasu 0.20 vs 3.35 - 5 k m otsa peale teeb see siis 1.20/6.8 - keskmise palga saajatel pole vahet. Ajaleht oli 3 kop, televisioon tuli antennist ilma mingite võrgutasudeta, sh ka Soome oma, ja kommunaalkuludest ei maksa hakata rääkimagi. Ning pakendimajandus oli paremini korraldatud kuna 0.33 õllepudeli hinnast maksis pudel 20 kopikat ja õlu 13, praegu maksab õlu 1.30 ja pudel/purk 0.10...

Lemet · **Liitunud:** 12 Apr, 2006 16:49 **Postitusi:** 18097

Ja bensuliiter maksis 32 kopikat, kooperatiivkorteri kvartalimaks oli erinevatel korteritel 135 rublastt 250 rublani, raadiod-telekad-pedumasinad-külmkapid olid kui kallid? Neid, jah, ei ostetud iga päev Aga keeduvorsti kilo maksis 2.20, piim 20 kop. Ja pisut ebakorrektne on vehelda siin 1985 aasta palgaga, võtame parem näiteks sügava nõukogude aja, 1979 aasta oma- 174 rubla. Ülaltoodud toiduhinnad on just sellest ajast.
Et ühistransport oli toona odavam- tulge maa peale. Täna on tasuta, mis aga loomulikult ei tähenda, et see ka tegelikult tasuta oleks. Nii ka nõukogude ajal.

Veel pisut toiduaineid ja nende hindu. Tänased suudab vast igaüks ise taha tuletada. Nagu ka suhte palka nii toona kui täna.

400-grammine kondentspiimaplekk- 55 kop.
Sealiha kilo 2-2.20 riiklikus poes, 3-5 rubla kooperatiivis ja turul
Tatar, kilone pakk 52 kop
Pakk india teed- 90 kop
Lahustuv kohvi- 6 rubla purk
kompvek Kara-Kum- 4 rubla kilo
Kümme muna- 0.90-1.20
200-grammine majoneesipurk 33 kopikat
Kartulikilo 12-15 kopikat
Normaalne vein (niivõrd-kuivõrd) 2.10-4 rubla.

Ja nüüd rehkendama selle va nõuka elu "headust ja odavust"...

Kriku

Manurhin kirjutas:

ma tahaks näha, kas mõni tänapäevane auto 25 aastatki vastu peab

25 aasta pärast saadki näha.

Mitte et see kuidagi teemasse puutuks.

www.militaar.net

Kas N Liidus oli ka midagi head?

Kes on foorumil