www.militaar.net

Borja kirjutas:Ei ole vaja kahetseda - allolev lausung tundub mulle igati tõene ja adekvaatne:

Z03 kirjutas:Kahjuks tänapäeval makstakse kõige rohkem just igasugustele jutumulli puhujatele ja õhulosside ehitajatele. Tööinimesed on minimaalse sissetulekuga, mis on tinginud olukorra, et nii põllumajandus-, ehitus- kui tootmissektoris on totaalne tööjõupuudus. Keegi ei taha enam oma kätega tööd teha, vaid õppida juristideks, ärijuhtideks ja haldusjuhtideks, kirjutada projekte ja lasta mõnusalt liugu Euroopa Liidu toetusrahadel. Mis ju ka üks kena viis äraelamiseks, aga mitte väga jätkusuutlik kahjuks.

Aga kuidas see kõik teemasse puutub...?

Kriku kirjutas:Aga kuidas see kõik teemasse puutub...?

..sa vist jõudisd oma kommentiga enne vahele, kui mina oma (topelt)kopitud posti valmis sain.
Et minu post puutub kohe kindlasti teemasse, eks ole..


Selle teine pool jah.

Kriku

Borja kirjutas:
Selline lausung aga tundub mulle primitiivsuseni lihtsustatud - et mitte öelda "uusaegselt loosunglik":

toomas tyrk kirjutas:No "Briljantkäes" oli selle nõuka aja töö ja palga kohta klassikaline lause - "chtob tõ zhil na odnoi zarplate" - et sa peaksid ainult palgast elama. (öeldud sellele Mironovi mängitud tegelasele kui kõige karmim ähvardus)

Ei saanud ka selle sõnnikuveoga rikkaks. Hästi elasid ikka need kes slikerdada oskasid või "kõrvalt tegid".

No ei olnud see sõnnikuvedaja ega treial ega ehitaja see kõige-kõige vingema elukutse esindajad. Kuigi palk oli suurem. Kõige-kõige oli ikka taksojuht, või šveitser, või kelner. Kes said ikka töö kõrvalt ka mittetöist tulu teha, kuigi põhipalk oli väike.

Või kellele altkäemaksu anti nagu kõikvõimalikud kaubandustöötajad.

Ma tean ühte tegelast kes käis tööl Gaz-66 kütuseveoki peal rubla lõpus ja müüs hoolega kütust , palgale sai sealt lisa 500%

Kes said ikka töö kõrvalt ka mittetöist tulu teha, kuigi põhipalk oli väike.

Töö kõrvalt tegid eeskätt kõikvõimalikud oskustöölised. Ja elasid üpris lahedalt. Nagu ka täna.

No tegelikult on siin praegu jutuks mitu eri asja.

Jah, üks oli haltuura. Tegid töö kõrvalt eraisikutele. Tihti töö juurest saadud materjalidest. Ja see oli täiesti omaette hall majandus.

Teine asi oli oma töökohustuste raames saadud õiguste ärakasutamine mittetöise tulu saamiseks. Olid šveitser ja lasid inimesi väljaspool järjekorda sisse ainult lisapapi eest. Taksojuht ja müüsid öösel taksoviina. Kaupluses müüja ja vahetasid defkat värki kas lisapapi või teise defka värgi vastu.

jne...

Sõnnikuvedaja sai ka sedasi lisapappi teenida. Sõnnikut eraklientide põllulappidele sahkerdades. Treialil ja ehitajal oli juba pisut keerulisem...

Ja nii need eramajad kerkisid ...

Samas mittesahkerdaja töömees käis perega nädalalõppudel suvilat ehitamas ja suvilat ehitati tavaliselt igasugustest kättesaadavatest vahenditest

Ja ehitati kümneid aastaid ning kuidagi valmis ei saanud

Polnud sel treialil ja ehitajalgi hullu midagi...laia velge ja sauna oli rahval ikka soovi saada/ehitada, pidi vaid endal pisut sära silmas ja ettevõtlikust olema. Ja kui just sünnipäraselt nisanäpp ei olnud, siis polnud tööpuudust kunagi.

Autoteeninduse töötajad, laomehed ja igasugused muud nn autoservise asjapulkadel oli suht kobedad lisasissetulekud, kuigi ametlik palk oli tagasihoidlik, mingi 90-100 rubla. 80-ndate lõpus oli näiteks automaalril töödistsipliini rikkumise eest suurim karistus meistri poolt, et ta pidi võtma omal valikul mingi töö ametlikust üldjärjekorrast. Ja see järjekord oli pikk.

Siin saame arutada küll sellest, et kes mida kõrvalt juurde teenis (ka hauakaevajad!), kuid võiks siiski kirjutada sellest, millist palka nõukogude inimene ametlikult sai. Sellest lähtudes on võimalik vaadata riiklikult ettenähtud elatustaset.
Lisateenistused olid ikkagi nõukogude võimu kiuste, mitte selle soovitud hea eesmärk! Ja see tuli oma vaba aja ning teiste inimeste survestamise arvelt. Nagu näiteks eelpool nimetatud autoteeninduse sisuline väljapressimine …
Selle tõttu oli ka loodud nõukogude süsteemile ainuomane SORVVO (Sotsialistliku Omandi Riisumise Vastu Võitlemise Osakond).

OT.
Samamoodi muuseas teenitakse ka praegu kõrvalt või töötatakse mitme koha peal. Lugesin paar aastat tagasi lugu ühest kurtvast arstist, kes kirjutas, et elu on raske ja on sunnitud töötama mitmel kohal: täiskoht Tartu Maarjamõisas, pool kohta Valga Haiglas ja lisaks väsitav täiskoht Soomes mingis haiglas! Vot see on näide, kuidas saab 24/7 ja 2,5 kohaga reisides töötada!
Nagu kirjutab Suur Ajakirjanduse Isa Priit Pullerits oma blogis - Õppige, sitakotid!
OT lõpp.

kalleb kirjutas:Ja nii need eramajad kerkisid ...
Samas mittesahkerdaja töömees käis perega nädalalõppudel suvilat ehitamas ja suvilat ehitati tavaliselt igasugustest kättesaadavatest vahenditest
Ja ehitati kümneid aastaid ning kuidagi valmis ei saanud

Minu tänaseks lahkunud vanaisa ehitas 1965 aasta paiku, ise ja haltuura ehitusmeeste abiga umbes 80 m2 ehitusalase pinnaga kahekordse silikaadist üksikelamu ja umbes 150 m2 pinnaga silikaadist kõrvalhoone (garaaž, laut, saun, köök, heinalakk katuse all).

Kui ma täna seda ehituse suurust ja kvaliteeti vaatan (majad on täitsa kõbusad ka täna), siis ütlen, et kõva mees oli. Seda siis enda kogemuse pealt, olles kohe valmis saamas 200 m2 puitkarkasshoonet. Lihtsalt täna on vaja raha, et kõike osta, siis tuli leiutada. Ehitas kolhoositöö kõrvalt, peamiselt talvel (siin on põllutööd vähe) vist 3 aastaga. Arvestades materjalide kogust ja lühikest ehitusaega, ei saanud arvestada hõlma all telliskivide koju vedamisega, tuli ikka osta. Kolhoos võimaldas ka teatud abi.

Mingi aeg võimaldati inimesele ka riiklikku laenu eramu ehitamiseks, kuna riiklik ehitusprogramm ei suutnud nõudlust rahuldada. Samuti ka oma raha eest paneelmajade ehitamist (kooperatiivmajad). Ärge selle varastamise jutuga (mis kahtlemata oli) unustage seda, palju oli legaalseid meetmeid selle tegemiseks. Ehituspoes ei pruukinud silikaati olla, aga kui ajasid kolhoosi varustusasju ja tundsid vajalikke inimesi nt Silikaadis, siis oli ka võimalik täiesti raha eest osta. Ja kolhoosi veoautoga ära tuua.

Kapten Trumm kirjutas:Ärge selle varastamise jutuga (mis kahtlemata oli) unustage seda, palju oli legaalseid meetmeid selle tegemiseks. Ehituspoes ei pruukinud silikaati olla, aga kui ajasid kolhoosi varustusasju ja tundsid vajalikke inimesi nt Silikaadis, siis oli ka võimalik täiesti raha eest osta. Ja kolhoosi veoautoga ära tuua.

Sellise tegevuse legaalsus on ülimalt kaheldav.

Täpselt sama legaalne on täna see, kui ettevõtte aktsionär sõidab ettevõttele kuuluva autoga või kannab ettevõtte kuludesse isiklikke laadi kulusid (Eestis ülimalt levinud praktika muide täna). Või ettevõtte töötajad kasutavad isiklikuks tarbeks hüvesid, mida annab ettevõtte kliendiks olek. Näiteks saavad boonuspunkte lendudelt, mille piletid maksab ettevõte. Näiteks riigiasutuste puhul on selline praktika heaks kiidetud (eksisteerib mingi eetikanõukogu otsus).

Kapten Trumm kirjutas:Täpselt sama legaalne on täna see, kui ettevõtte aktsionär sõidab ettevõttele kuuluva autoga või kannab ettevõtte kuludesse isiklikke laadi kulusid (Eestis ülimalt levinud praktika muide täna).

Ja selliseid tüüpe Maksuamet ka püüab ning mõnigi on oma vitsad kätte saanud.