www.militaar.net

Olles natuke tegelenud kinnisvarahaldusega ja korteriühistuga - ei olnud paremat võlgade kättesaamise meetodit kui võlglaste nimekirja regulaarne ülesriputamine trepikodadesse. Selline ebadiskreetne värk. Inimesed teevad ikka üllatavalt palju, et hoida enda mainet. Isegi kõige kroonilisemad tegelased, kel kohtutäitur kukil, olid sularaha näpus kohal maksmas. Peale seda, kui see tunnistati isikuandmete kaitse reeglite, isikuvabaduste jne vastaseks, seda enam teha ei tohi. Täna loetakse üksikisiku õigust hoida oma bläkk vaja all tähtsamaks kui kahju ümbritsevatele. Euroopalik! Täna ei tohi võlglasest üksikisikut ilma tema nõusolekuta panna ka Krediidiinfosse. Võlgu olevat puuküürnikku ei tohi ka enam välja tõsta - kodu puutumatus!

Võimalik, et tollal vaktsineerijad ise otsustasid, kuidas neile mugavam vaktsineerimist läbi viia on. Ise õppisin väikses maakoolis ja seal lihtsalt kamandati klasside kaupa piirkonnaarsti juurde, ca 500 meetrit koolist. Too teadis muidugi meid kõiki juba sünnist saati. Arvatavasti oli igaks juhuks pilguga kõikide paberid juba eelnevalt üle libistanud ja kahtlasemad tegelased üles kirjutanud.
Iga koolipäeva esimeses tunnis kontrolliti, kas on olemas - taskurätt, kamm, pisike käterätik, pioneeri kaelarätt (minul lips) ja vahetusjalatsid. Sööma mindi klasside kaupa ja söökla uksel kontrolliti, kas käed on pestud. Võimalik, et teistes koolides oli erinev kodukord.

Kapten Trumm kirjutas:Olles natuke tegelenud kinnisvarahaldusega ja korteriühistuga - ei olnud paremat võlgade kättesaamise meetodit kui võlglaste nimekirja regulaarne ülesriputamine trepikodadesse. Selline ebadiskreetne värk. Inimesed teevad ikka üllatavalt palju, et hoida enda mainet. Isegi kõige kroonilisemad tegelased, kel kohtutäitur kukil, olid sularaha näpus kohal maksmas. Peale seda, kui see tunnistati isikuandmete kaitse reeglite, isikuvabaduste jne vastaseks, seda enam teha ei tohi. Täna loetakse üksikisiku õigust hoida oma bläkk vaja all tähtsamaks kui kahju ümbritsevatele. Euroopalik! Täna ei tohi võlglasest üksikisikut ilma tema nõusolekuta panna ka Krediidiinfosse. Võlgu olevat puuküürnikku ei tohi ka enam välja tõsta - kodu puutumatus!

Küsimus neile kes rohkem reisivad või välismaal elavad.
Kuidas teistes ELiidu maades sellised probleemid
praktikas lõpevad? Kui palju on viga meie liiga agarates või rumalates ametnikes kes EL direktiive tõlgendavad ja ellu rakendavad? Ajalehed kirjutavad nii nagu käiks EL tobedad käsud ainult meie kohta. Mäletan, et vene ajal oli eraettevõtlus ja "spekulatsioon" "suurel kodumaall" praktikas palju vabam kui meil kus agarad miilitsad ikka ärikaid ja väikesi kellarihmade müüjaid kiusasid.

ants431 kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Olles natuke tegelenud kinnisvarahaldusega ja korteriühistuga - ei olnud paremat võlgade kättesaamise meetodit kui võlglaste nimekirja regulaarne ülesriputamine trepikodadesse. Selline ebadiskreetne värk. Inimesed teevad ikka üllatavalt palju, et hoida enda mainet. Isegi kõige kroonilisemad tegelased, kel kohtutäitur kukil, olid sularaha näpus kohal maksmas. Peale seda, kui see tunnistati isikuandmete kaitse reeglite, isikuvabaduste jne vastaseks, seda enam teha ei tohi. Täna loetakse üksikisiku õigust hoida oma bläkk vaja all tähtsamaks kui kahju ümbritsevatele. Euroopalik! Täna ei tohi võlglasest üksikisikut ilma tema nõusolekuta panna ka Krediidiinfosse. Võlgu olevat puuküürnikku ei tohi ka enam välja tõsta - kodu puutumatus!

Küsimus neile kes rohkem reisivad või välismaal elavad.
Kuidas teistes ELiidu maades sellised probleemid
praktikas lõpevad? Kui palju on viga meie liiga agarates või rumalates ametnikes kes EL direktiive tõlgendavad ja ellu rakendavad? Ajalehed kirjutavad nii nagu käiks EL tobedad käsud ainult meie kohta. Mäletan, et vene ajal oli eraettevõtlus ja "spekulatsioon" "suurel kodumaall" praktikas palju vabam kui meil kus agarad miilitsad ikka ärikaid ja väikesi kellarihmade müüjaid kiusasid.

Paljud meil kehtivad tobedad nõuded on tegelikult meie üliagarate ametnike enda väljamõeldis - polegi vaja igas asjas koledat EU-kolli näha. Võiks teha nagu Itaalias asjasse suhtutakse - rakendatakse neid mis on kasulik ja ülejäänule vilistatakse ning lastakse laia kaarega. Tundub et ainult meie täidame kesteab kuskohast tulnud nõudeid orjaliku alandlikkuse ning saksa täpsusega.

Mulle on ka selline mulje jäänud. Mäletan, kui 2000ndate algupooles käis meil donkihhotlik võitlus igasugu keldribaaride, poodode ja - söögikohtadega (stiilis, et peab olema 5 kraanikaussi koka kohta), siis oli võimalik külastada kümmekonda maaturismi objekti Saksamaal Hamburgi ümbruses ja Taanis ning üllatus-üllatus, mõneski kohas oli tavaks teha praekartuleid eelmise päeva keedukartulitest või köögis pliidi kõrval oli koera kauss ja magamisase - meil oleks see toona toonud kaasa vist kohapeal mahalaskmise tervisekaitse ametnike poolt

Üks tänapäevane näide meie ogarusest on see nn teekasutusmaks, mida maksavad üldjuhul ainult Eesti veoautoomanikud, Poola ja Leedu omad aga lasevad suure kaarega. Ja ametnik peedistabki ainult eestlasi, sest välismaalastega on protsessimine keerukas ja nad sõidavad lihtsalt maksmata minema - meile vedajad aga maksavad ära, sest pääsu pole kuskile. Ja välismaa numbritega autode juures keeratakse selg.

Paljud meil kehtivad tobedad nõuded on tegelikult meie üliagarate ametnike enda väljamõeldis - polegi vaja igas asjas koledat EU-kolli näha. Võiks teha nagu Itaalias asjasse suhtutakse - rakendatakse neid mis on kasulik ja ülejäänule vilistatakse ning lastakse laia kaarega. Tundub et ainult meie täidame kesteab kuskohast tulnud nõudeid orjaliku alandlikkuse ning saksa täpsusega

Täpselt samamoodi arvatakse ka väljamaal....
See ...."meil on vint üle keeratud, aga vat mujal võetakse lõdvalt"....on üks vägagi elujõuline müüt.
Tobedusi ja üüratut ülereguleerimist leidub muudes tsiviliseeritud riikides oi oi kui palju...

Olen aja jooksul täheldanud, et samas Euroopas on ametnik päris hästi aru saanud, kust tuleb tema palgaraha ja on mõtestanud enda tegevuse seose majandusega. Meil seevastu on levinud tülide allikas see, et ametnik paneb kivipalli "seaduse järgmisest" ja "Euroopa nõuetest".

Kapten Trumm kirjutas:Olen aja jooksul täheldanud, et samas Euroopas on ametnik päris hästi aru saanud, kust tuleb tema palgaraha ja on mõtestanud enda tegevuse seose majandusega.

Sa pole vist ühtegi Kesk-Euroopa ametnikku näinud

Võimalik, olen kokku puutunud Soome, Norra ja Saksa omadega.
Egas ju see Soome ametnike teada-tuntud normine eestlase kallal pole muud kui omamaise ettevõtja kaitsmine (ja võõra peletamine).

Kapten Trumm kirjutas:Võimalik, olen kokku puutunud Soome, Norra ja Saksa omadega.
Egas ju see Soome ametnike teada-tuntud normine eestlase kallal pole muud kui omamaise ettevõtja kaitsmine (ja võõra peletamine).

Nad pedereerivad soome ettevõtjaid täpselt sama moodi.

Enamik "häid" asju on ära loetletud siin

https://www.postimees.ee/4000345/asjad- ... -ei-maleta

мадеиновая oli ikka see sõna.

See korteri järjekorra jutt on küll jama. Mõtlen seda osa, kus väidetakse, et uusi kortereid said ainult töölised ja igasugu asjapulgad pidid ootama jäämagi. Idee poolest oligi see võib-olla nii, aga reaalsuses said kortereid esmajärjekorras venemaalt saabunud sisserändajad ja igat masti ettevõtete asjapulgad. Mäletan oma lapsepõlvest, et meie saime korteri kuna vanaema maja võõrandati ja vanaema kauples välja kaks kahetoalist korterit. Elasime siis viiekesi kahes toas ja ootasime suuremat korterit Nõukogude Liidu kokkukukkumiseni ja ei saanudki. Ettevõttes, kus isa töötas ehitati küll kortermaju, aga sinna said kortereid ettevõtte brigadirid, osakonna juhid ja kontori töötajad. Olid küll ka mõned õnnelikud noored pered, kellel omaette elamist varem polnudki. Pääsesid siis vanemate juurest oma elu peale.
Nii, et vaeste valgekraede jutt ei päde!

Missugune oli inimestele elamiseks jagatavate pindade seisukord? Olen kuulnud ja lugenud, et jagati selliseid urkaid, kuhu tänapäeval vaid küttepuid ladustataks. Keldriurud, puukuurist ümber ehitatud barakid, pesuköögid, mõnikord ilma soojustuse või kütmisvõimaluseta. Üks mu esivanemgi on pajatanud, et pidi mitu aastat elama barakis, kus ainsad soojaallikad lubasid küll süüa teha, aga kütta ei saanud kuidagi ja talvel elati üleriietes.

Aastal 79 elas meie klassijuhataja Lomanossovi ja Jõe ristis asuva uue maja taga asuvas majakeses, millel polnud vististi isegi vundamenti. Ehitusaeg vast 19 sajandi esimene ots..."tasuta" korter noorele õpetajale.