www.militaar.net

Ja kuidas lahendati see klooriprobleem õlle- ja karastusjookide tehastes?

retti kirjutas:Ja kuidas lahendati see klooriprobleem õlle- ja karastusjookide tehastes?

Neil olid oma puurkaevud. Mis veel klaasipesu teemasse puutub, siis gaseeritud vee automaatide teemal akf!-d juba eelpool andsid ammendava vastuse, aga kaljavaatide puhul kohtas mõlemat varianti. Võimaluse korral tuli nt. kõrvalolevast poest veevoolik, teisel juhul oli vaadi peal üks või kaks ümmargust veepaaki.
Huvitav, kas N. Liidus sigaretimüügi automaate ka oli? Ise nagu ei mäleta. Küll sai selliseid nähtud üheksakümnendate algupoolel Saksamaal. Olid lihtsalt suvaliselt siin-seal tänava ääres ja dokumenti ei küsinud loomulikult needki.

Küll aga aktsepteerisid Eesti kroone.

Kriku kirjutas:Küll aga aktsepteerisid Eesti kroone.

Lisaks neile ka Poola 20-žlotiseid.

Ülemistel, veepuhastusjaamas, kasutati gaaskloori. Toodi balloonides Venemaalt. Hiljem tuli osoneerimine lisaks.
Kalevi ujula kasutas basseini täitmiseks linna joogivett, doseerides lisaks kloori gaasiballoonidest. Balloone hoiti ohutuse pärast linna veepuhastusjaamas, kust neid jaopärast kasutuseks toodi.
Riigikorra muutudes kasutas ujula kloreerimiseks naatriumhüpokloritit, sest gaasiga varustamine Venemaalt katkes.

Kloori veeti ka EV ajal Soomest. Kui Tallinna Vesi kuulus veel linnale, siis veeti läbi Muuga, öösi ja politsei eskordiga, inglise investorite ajal aga räägiti, et toodi lihtsalt tavarekkaga läbi linnaliikluse reisisadama Järvevanasse. Nii vähemalt rahvas räägib.

Gaasilist kasutatakse siis, kui on olemas vastav tehnoloogia. Kui seda pole, siis kasutatakse naatriumhüpokloriti tilgutamist vette reguleeritava dosaatoripumbaga. See on palju ohutum ja lollikindlam võimalus kui balloonidega jamada. Jääkkloori 0,5 mg/l sisaldusega vesi on enamvähem kõigest laboris leitavast ka puhas. Juba 0,1-0,2 teeb päris puhta töö, bakterikolooniad lähevad kiirelt nulli.

Nimelt Breznevi seisakukümmnendil tõusis NSVLiidu majanduslik koguprodukt 17 protsenti.

Kui vaadata NSVL majandusarengut iseloomustavaid näitajaid, siis tundub, et müüt pole mitte ainult Breznevi seisak, vaid ka Hrustsovi sula.
Hrustsovi majanduslik panus võis olla pigem Stalinilt päritud hiigelarmee kärpimine.

Seisakud/stagna on alati suhtelised ning Breznevi stagna on majandusliku kasvu võttes sarnane jaapanlaste omale perioodil 1991-2009, nende kuulsad kadunud kümnendid. Kuidas see küll teemasse puutub on omaette asi. Lihtsalt kõrvale võrduseks, et Jaapan saavutas too Brezhnevi 17% ainuüksi aastatega 1964-65 ning vahemikuga 64-82 kasvas nende SKP 117,45%.

retti kirjutas:Ja kuidas lahendati see klooriprobleem õlle- ja karastusjookide tehastes?

Vähemalt ühes õlletehases kasutati selleks kaaliumbermanganaati e tripperilillat. Piltlikult üks tsinkämbritäis kuus.

Saku õlletehasel oli juba nõuka ajast olemas eraldi veehaare mitme puurkaevuga. Selliste lahenduste põhjus oli ka suuremad nõuded vee puhtusele, sest asula kaevudest tulev vesi oli enamasti kõva roostesademega, tehase kõrval olevad oma puurkaevud võimaldavad seda puhtust paremini kontrollida.

Analoogselt oli oma veehaare ja Tallinna piimakombinaadidl ja Kalevil - nad ei sõltunud Ülemiste klooriveest.

Tundub tõesti meeletu edu võrreldes 0-punktiga (0% majanduskasvu).

Mu mõte oli selles, et hoolimata nende sulade ja seisakute mütoloogiast oli NSVL SKP graafik siiski enamvähem sujuvalt tõusev, ilma eriliste võngeteta.
Küll kaunis kasinalt tõusev (sellest ka järjest kasvanud mahajäämus elatustasemes lääneriikidest), aga siiski.
Ja sealt mingeid "sulasid" ja "seisakuid" väga ei paista. Sestap arvan, et need sulad ja seisakud olid pigem poliitilised ja mentaalsed, mitte niiväga majanduslikud.

Teine taoline levinud müüt on need tohutud kaitsekulud, mis lausa 80%-ni SKP-st ulatusid. Tegelikkus näitab, et need eriti üle 15% pole olnudki.
Suure armee ülalpidamine nii kaua oli tegelikult võimalik seeläbi, et midagi ka toodeti ja müüdi. Kuna Moskval see täna samahästi ei õnnestu, siis on ka tänased VF kaitsekulud hale vari NSVL aegsetest ja see paistab välja kasvõi suurusjärk vähemast raskerelvastusest.

Kapten Trumm kirjutas:Ja sealt mingeid "sulasid" ja "seisakuid" väga ei paista.

Paistab küll:

No ei paista ju, NSVL GDP on lihtsalt pisukese kõikumisega, aeglaselt tõusev joon. Võrreldes nt Lääne-Euroopaga.

See on visuaalne efekt, sest tõusud on Läänega võrreldes viletsamad. Seisakud on ikka näha, eriti stagnaajal 1970-ndatest, ja tõusud pole ühtlased. Kui sa teed lineaarse trendi aastatele 1950-63 ja 1963-70, siis viimase nurk on järsem.

Jällegi, stagnatsioon on selles kontekstis suhteline mõiste. Jah, numbriliselt küll kasvas aga ega see ei tõlgendunud inimestele kätte. Jäid kasutamata võimalused teha muutus ning viia majandus samamoodi kasvu suunale, et saavutada too lubatud kuldne kommunismus. Samal ajal aga läks "roiskuv ja kõdunev" Lääs NSVList, ühe inimese kohta, mitmekordselt mööda. Mööda läksid ka nood kirutud jaapanlased, kes ka sekkusid, ning sekkuvad tänapäevani, väga elavalt oma majandusse.

Mõtle nüüd ise, kui Eesti majandus kasvaks kaheksateistkümne aastaga vähem kui protsent aastas, siis ei oleks mingit probleemi ju teivast teibaks nimetada ning öelda, et käes on stagnatsioon.