www.militaar.net

Et siis ühtemoodi saamatus oli ta nii nõukaajal, kui ka 2010? Mõlemal juhul tuiskas org äkilise lumetormi tõttu täis, autod jäid kinni ja järgmine päev lükati lahti ning saadi liikuma.

Mille alusel sa neid ühesuguselt kulgenud juhtumeid võrreldes väidad, et EV käitus saamatult CCCP aga mitte?

_________________
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...

Kõik juhused ei ole samas kohas olnud.
1975 Kadripäeva tuisuga oli Purtse ? kinni.Või Pada ja Purtse mõlemad ?
1982 oli kinni Lüganuse Purtse
2010 Pada juhtum oleks lahendatud teab mis jõududega ja kui kiiresti. Aga Jõhvi teel olnud rahaauto eurodega pääses sealt veel imekombel läbi.

Nõukaaegse Padaoru kohta ilmus üsna varsti peale sūndmusi "Eesti Looduses" pikk kirjeldus. Millegipärast on meelde jäänud. Keegi ise hange sattunuist kirjeldas koos skeemiga mitmel leheküljel.
Minuarust oli täistuisanud teeosa toona palju pikem ja autosid vähem. Kellegi jõuga teelt äralükkamist ei mäleta (kui oli siis võib-olla tsensor kustutas ära).

Üldiselt on igasugune lume lükkamine sellistel juhtudel alati +/- meetri täpsusega töö. Ekskavaator kaevates saab tāpsemalt kuid sellist nõukaajal selliseid masinaid mis eelmist Padaoru lahti kaevasid , polnudki.

Muud asjaolud on samuti muutunud. Eelkôige ilmaolude prognoositavus ja liiklejate teavitamine. Viimase Padaoru puhul oli see igatahes allapoole arvestust. Pidin sel päeval ise ka sõitma Narvast Tallinnasse ja õnneks uurisin enda kanalite kaudu teeolusid. Otsustasin mitte sõita ja ametlikku infot usaldades oleks sirgelt ummikusse sõitnud. Isegi siis kui oli juba üleriigilises raadios teada et Padaoru on ummik lasti tuima näoga sinna autodel lisaks sõita. Oleks siis võinud mõne konstaabligi aegsasti saata liiklust reguleerima.

Käpardlik on just oskus sündmusi ennetada. Pärastine kriisistaapide ja tehnika kokkuajamine on juba pärast kaklust rusikatega vehkimine.
Nüüd on veel aeg edasi läinud , ilmajaama arvutivõimsused on kasvanud ja näiteks üleeilse Soome lääneranniku lumetormi algus ja lõpp teatati juba kolm päeva varem ette 15 minuti täpsusega. Politsei ja autoliidu vabatahtlikud reguleeritud liiklust ja kõrvaldasid takistusi ja ma ei näinud mingit paanikat.

Seepärast ei saagi ajateljel niisuguseid sündmusi võrrelda. Kui aga väita et nõukaaegne ja eestiaegne Padaorg olid ühesugused tähendab see et viimane kord joosti lati alt läbi. Olemasolevad ressursid jāeti kasutamata.

80-ndatel (täpset aastat ei mäleta) jäi üks Žiguli kusagil Tallinn-Narva maantee vahetus läheduses (oli vist Haljala ristmiku läheduses kusagil ja vist Rakvere-Haljala teel) lumetuisus teele kinni ja lumi mattis mingi ajaga selle täielikult enda alla. Seal käis ka Tapalt mingi (lennuvälja?) sõjaväetehnika teid lahti lükkamas ja põrutas sellele Žigulile sisse.

Vbl sealt on läinud omal ajal ringlusse need jutud, et "teelt lükati lumi koos masinatega".

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !

Nii Padaoru kui Ülemiste Poola lennuki juhtumi korral päästeti päev siis, kui olles ammendanud tsiviilressursid probleemi lahendamiseks, leiti peale mõningast ajakulu KV telefoninumber ja prooviti seda. Kummalgi juhul seda vastutanud ametkonna tehnikaga teha ei suudetud.

Kuid siiski on inimesed õppimisvõimelised, kui Mustvee lähedal üks Poola lämmastikutünn kraavi keerati, oli juba teada, et võtmesõnaks on KV helistamine.

Mingeid vahendeid olukorra eest vastutanud asutustel endal ju ei olnud. Ülemiste puhul jõuti küll lennukini, kuid sellega midagi teha ei suudetud (puudusid rasked evakuaatorid taoliseks olukorraks). Padaoru puhul oli asi natuke erinev - oli vaja jõuda kõigepealt autodeni, et sealt evakueerida lõksu jäänud inimesed.
Hoolimata suurepärasest kaevekoppade hordist mis mobiliseeriti 24 tundi peale sündmust, algas reaalne pääste õnnestuse päeval siiski alles siis, kui Tapalt jõudsid kohale KV Pannvaagenid. Päästeamet seal eriti olukorda mõjutada (taas) ei suutnud, Maanteeametil pole enam ammu muid sõidukeid, kui liisingu Toyotad ja erafirmadest teehooldajad ei oma varsti enam traktoreidki, sest neid igapäevaselt pole tarvis.

Lisaks puudub täna täielikult lumekoristustehnika (lumepuhurimasinad) selleks puhuks, et ajada lahti teid (aga ka stardiradu) siis, kui sahad neid enam lahti hoida ei suuda ja tee tuiskab täis. Meetrise lumega pole nende kiirsahkadega midagi peale hakata. Kuskil Siberis on need hädavajadus. Meil on veel paar masinat Maanteemuuseumis.

Sellised olukorrad tulevad ikka ootamatult. Tegelikult oli toona Eestis olemas ka üks T-55 tanki põhjal valmistatud pioneerimasin, aga kuna see oli erakätes, siis vist selleni ei jõutud. Selle masinaga sikutati kaldale nt allveelaev Lembit.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Tapal asus miski insenerivägede (ehk stroibati) õppekeskus ja roomikmasinad olid ilmselt siis sealt, mitte lennuväljalt.
Lennuväljadel minumeelest neid väga ei pruugitud, kuna nende metallroomikud lõhkusid radade betooni.
Seda pidid asendama suur hulk sahkasid, lumepuhureid ja rajasulatusmasinaid (viimasel oli mingi vana reaktiivmootor kukil).
Mida opereeris veel suurem hulk ajateenijaist juhte (iga lennuväepolgu juurde oli kinnitatud oma üksik lennuvälja teeninduspataljon).

Vene lennukid muidu olid suhteliselt ilmastikukindlad ja sõitsid edukalt läbi lumehangede (F-16 oleks seal hoobilt mootori lund täis tõmmanud), ainult stardirada tuli hoida lumest ja jääst puhas, kuna kiirused olid tohutud ja lennukide rehvid olid suht siledad.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Loll jutt suhu tagasi. Eestis on lumepuhurid täitsa olemas. Isegi näinud neid mitmel pool töötamas (traktori küljes ja teeservast hange eemale heitmas).

Ja saan aru, et su meelest peaks Päästeametil endal igasugu rasketehnika olemas olema? Alates kraanadest (mis on isegi mõistlik idee) ja lõpetades tankipuksiiridega?

Eestis on tegelt päris palju selliseid puhureid, mida omanik lenksust enda ees lükkab ja kus alles lund lendab...

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Ka Tallinna lennuväljal on lumepuhurid täitsa olemas.