Seda peab igaüks teadma ja oskama

[Madis22]

Tsiviilkaitse on kindlasti vajalik, aga kas just sellisel nostalgilisel moel nagu N-Liidu ajal? N-Liidu tsiviilkaitse oli sisuliselt ikkagi lähtuv konfliktsituatsioonist ja totaalse sõjategevuse käivitumisest. Meil on tsiviikaitset ehk kõige rohkem vaja mõne keemiaõnnetuse puhuks ja ehk ka veidi paremat planeerimis- ja organiseerimisoskust raskete ilmastikuolude jaoks.
Nendega võtlemiseks ei ole vaja ehitada pommivarjendeid büroohoonete alla ja linna sireenidega täis pikkida. Vastavad hoiatused on vajadusel võimalik raadio ja TV teel edastada lisaks veel SMS sõnumid, mida mobiilifirmad saavad edukalt edastada.

Hoiatus on üks asi, aga tegevusjuhised ja soovitused, kuidas õnnetuste ajaks valmis olla, hoopis midagi muud. Hilja on öelda, et varuge toitu ja sooje riideid, kui kaks nädalat kestev lumetorm juba kohal on.

[mx77]

Ega me ikka päris Norilskis ka ei ela.

[Kapten Trumm]

Tsiviilkaitse on kindlasti vajalik, aga kas just sellisel nostalgilisel moel nagu N-Liidu ajal? N-Liidu tsiviilkaitse oli sisuliselt ikkagi lähtuv konfliktsituatsioonist ja totaalse sõjategevuse käivitumisest. Meil on tsiviikaitset ehk kõige rohkem vaja mõne keemiaõnnetuse puhuks ja ehk ka veidi paremat planeerimis- ja organiseerimisoskust raskete ilmastikuolude jaoks.
Nendega võtlemiseks ei ole vaja ehitada pommivarjendeid büroohoonete alla ja linna sireenidega täis pikkida. Vastavad hoiatused on vajadusel võimalik raadio ja TV teel edastada lisaks veel SMS sõnumid, mida mobiilifirmad saavad edukalt edastada.

Sedasi mõeldakse ka Päästeametis, saaks veel survepesuri võimekuse 4x2 päästeautole peale, vat siis oleks tegija.
Vastus küsimusele peitub vastustes küsimustele kas meil on vaja karta sõjalist konflikti ja kas see on totaalne.
Kartmise kohta igaüks arvab ise, aga totaalne on see kahtlemata.
Lisaks moodsates sõdades tuleb märksa rohkem arvestada tsvilistide vajadustega kui külma sõja ajal, sest tihti saavad just tsiviilkannatused kaalukeeleks, mis mõjutab otsust vastupanu jätkata või alla anda.

Lisaks on veel selline nüanss - kui tsiviilelanikud on kogutud arusaadavalt tähistatud varjenditesse või mingitesse kogunemiskohtadesse, on oluliselt lihtsam (niivõrd kuivõrd see idanaabriga võimalik on) tagada sõjaõiguse jälgimist, sest sõjaõiguse järgi on tsiviilkaitse tähisega varjendid, ruumid ja inimesed (kui nad ei kanna relva) puutumatud. On vaks vahet, kas 100 inimest väriseb oma korterites, kus neid on vaba voli vägistada ja tappa ilma liigsete nägijateta või on need 100 inimest nõuetekohaselt tähistatud varjendis, kus paaril naisehimulisel soldatil pole nii lihtne oma kuritegusid toime panna. On ikka aasta 2012 ja Katõn pole praegusel ajal vähemalt siin peetava väikese sõja formaadis teab mis võimalik.

Teiseks mingile loogikale alluvad tsivilistide liigutamised (nt evakuatsioon) segavad vähem armee liikumist, tsiviilisikute kontrollimatust põgenemisest ummistatakse vajalikud teed üsna kiiresti ja neid sadu ja sadu sõjaväe masinaid pole lihtsalt kuskile panna. Armeel on tähtsamatki teha kui tsiviilpõgenikke kantseldada.

[metssiga]

Küll nüüd jälle mehed vahutavad. Aga peatage korraks hoogu, võiks vast otse küsida - Päästeameti kriisireguleerimise osakonna juhataja Jaan Tross on avalik isik, kõik tema kontaktandmed on netis olemas. Või see ei ole nii seksikas, parem ikka jaurata foorumis kuidas kõik meil p..ses on jne.

[metssiga]

Armeel on tähtsamatki teha kui tsiviilpõgenikke kantseldada.

Ja Eesti Vabariigil on tähtsamatki teha, kui (hüpoteetilise) ilmasõja vastu valmistuda. Mul on kapteniisandale halb uudis - Eesti Vabariigis ei hakata rajama tsiviilkaitsevarjendeid. Jube lugu, neid ei tehta isegi USAs, Kanadas või Aussies. Võeh, kus lollid ...

[Lemet]

Mul on kapteniisandale halb uudis - Eesti Vabariigis ei hakata rajama tsiviilkaitsevarjendeid.

Suhteliselt ülbe avaldus. Selline lugemine võiks järsku vaateid muuta:
„TSIVIILKAITSE“ RAHVUSVAHELISES HUMANITAARÕIGUSES NING
SELLE RIIGISISENE RAKENDAMINE
Annika Talmar
http://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q= ... Sw&cad=rja

Genfi konventsioonide esimeses lisa-
protokollis rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta (edaspidi
esimene protokoll) tuuakse välja nimekiri tegevustest, mis nende eesmärkide saa-
vutamiseks vajalikud on.

Nii näiteks peavad riigid rahuajal võtma tarvitusele meetmed tsiviilkaitse reeg-
lite riigisiseseks rakendamiseks....

...Esimese lisaprotokolli artikkel 61 annab humanitaarõigusejärgse tsiviilkaitse tä-
henduse: „tsiviilkaitse“ tähendab mõnede või kõigi allpool nimetatud ülesannete
täitmist, mis on mõeldud tsiviilelanikkonna kaitsmiseks sõjategevusest või õnne-
tustest tulenevate ohtude eest, ning tsiviilelanikkonna abistamiseks nende vahe-
tute tagajärgedega toimetulemisel, samuti tsiviilelanikkonna ellujäämiseks
vajalike tingimuste loomiseks

Need ülesanded on:
1) hoiatamine;
2) evakueerimine;
3) varjendite haldamine;
4) pimendamise korraldamine;
5) päästmine;
6) meditsiiniteenused, sealhulgas esmaabi, samuti usuline abistamine;
7) tuletõrje;
ohupiirkondade otsimine ja tähistamine;
9) saastetõrje ning muud sarnased kaitseabinõud;
10) hädamajutuse ja -varustuse võimaldamine;
11) hädaabi osutamine korra taastamisel ja hoidmisel ohupiirkonnas;
12) hädaparandustööd vältimatute avalike teenuste taastamiseks;
13) esmane hoolitsus surnukehade eest;
14) abi eluks hädavajalike objektide säilitamisel;
15) ülalnimetatud ülesannete täitmisega kaasnev tegevus, sealhul-
gas planeerimine ja organiseerimine, kuid mitte ainult need....

...Murelikuks teeb siinkohal asjaolu, et süsteem ja selle areng on äärmiselt sega-
dustekitav. Humanitaarõigusejärgse tsiviilkaitse vasted Eesti õiguses tuleb hu-
vilisel ise tuletada erinevate seaduste vastakatest sõnastustest. Iseenesest ei ole
iikidel rahuajal kohustust tsiviilkaitseorganisatsioone ümber organiseerida, prae-
gune olukord võib aga tekitada kahtlust, kas üldse on aru saadud rahvusvahelise
õiguse järgsest tsiviilkaitse tähendusest. Kirjanduses võis hiljuti leida näiteks sei-
sukoha, mis seab tsiviilkaitse eesmärgiks hoopis riiklike ja valitsemisfunktsioo-
nide säilitamise (riigikogu, valitsuse ja omavalitsusasutuste ning õigussüsteemi
eovõime alalhoid, avaliku korra kindlustamine).
26
Toodud eesmärk on segi aetud
kaitseväe eesmärkidega konfliktitingimustes. Tsiviilkaitse eesmärk ei ole kindlasti
iiklike funktsioonide säilitamine või riigikorra hoidmine, vaid tsiviilelanike kaits-
mine ja abistamine ükskõik millise riigikorra tingimustes. Tsiviilkaitse mõistele
nõukogude ajal omistatud tähendus aitab ilmselt segaduse tekkimisele kaasa.
Ehkki Päästeamet tegeleb ja on seadnud eesmärgiks kriisiajal tegeleda väga pal-
jude erinevate elanikkonda abistavate ülesannetega (paljud neist on ka Genfi kon-
ventsioonides määratletud), on paljud protokollijärgsed kohustused täitmata....



...

Jube lugu, neid ei tehta isegi USAs, Kanadas või Aussies. Võeh, kus lollid ...

Soomes seevastu...

Praeguse päästeseaduse esimene paragrahv annab tsiviilkaitse määratluse: seadust kohaldatakse /…/ tsiviilkaitsele, mille all käesoleva seaduse tähenduses mõel-
dakse isikute ja vara kaitset ja punktis 2 mainitud tegevusi (isikute, vara ja
keskkonna kaitse, kahjustuste leevendamine ja vältimine) valmisolekuseaduses ja kaitseolukorra seadustes sätestatud erakorralistes olukordades ja nendeks val-
mistumisel.

Valmistumine tähendab seega kõiki rahuaja (ka suurõnnetustevaba
aja) tsiviilkaitse tegevusi: varjendite ehitamine ja hooldamine, hoiatussüsteemide
loomine, erivarustuse hankimine, väljaõppe andmine ja planeerimine. Edasi sä-
testab seadus ministeeriumi ning teiste osalejate õigused ja kohustused pääste-
alal.
Seaduse kogu kümnes peatükk on pühendatud tsiviilkaitsele! §50 sätestabki näi-
teks, et normaalolukorras tehtavate tsiviilkaitse etevalmistustööde hulka kuulub
hädaolukorda puudutav planeerimine ja koolitus, varjendite ehitamine ja muu...-

... Nimelt peab teatud suuru-
sega ehitistel (pindalaga üle 600m2
) olema oma tsiviilkaitsevarjend. Planeerimise
ja ehitamise kohustus lasub harilikult kinnisvaraarendajal. Selline võrdlemisi
karm regulatsioon on toonud ka edu — erinevatel andmetel on ligi 70% Soome
elanikest võimalik paigutada varjenditesse, suurlinnades jätkub ruumi koguni
tervele rahvastikule!

Rahuajal võib varjendeid kasutada ka muudel eesmärkidel
(ujulad, metrood, spordisaalid jms), tingimusel, et neid on 24 tunni jooksul või-
malik taas varjenditena kasutada.

Ja veel, võttes Soomet eeskujuks!

Nimetatud päästeseaduses leidub mitmes kohas viiteid
tsiviilkaitse väljaõppele ja tsiviilkaitseliste kohustuste täitmatajätmise karistata-
vusele. Soome karistusseadustikku on sõjakuritegude peatükki toodud ulatuslik
loetelu sõjaaja raskemate rikkumiste kohta, mis hõlmab ka tsiviilkaitselisi tege-
vusi.

Ja mainitud töö kokkuvõte...

Soome praegune pääste- ja tsiviilkaitsesüsteem põhineb stabiilsusel, reaalsel olukorra hindamisel, ajaloo tundmisel ja pideval riskianalüüsil. Selle olulisemad komponendid ja eelised on sujuv üleminek normaaltingimustest kriisiaega, minimaalsed muudatused organisatoorses pooles, koostöö olulisus ja erinevate organisatsioonide vahel jagatud kohustused.

[mx77]

Soomet ei saa päris võrdluseks võtta, neil on niikuinii vaja graniiti teedeehituseks ja mõistlikum on seda maa seest välja koukida, pole keskkonnakahju ja saab ka varjendi valmis. Meil oleks ikka nukeproof varjeni ehitamine täiesti ainult selleks mõeldud üritus ja mitte odav selline

[Kapten Trumm]

Eestis ju ka paekivikillustikku ehituseks vaja, vaata nt millised kogused paekivi murti välja Mäepealse tänava uuselamute alt.....et sinna rajada maa-alused parkimiskohad, millest tuul läbi puhub....

Meil oleks ikka nukeproof varjeni ehitamine täiesti ainult selleks mõeldud üritus ja mitte odav selline

Pole need Soome omad ka sugugi mitte "nukeproof", enamuses ikka kaitseks radioaktiivse saaste ning kildude-lööklaine eest. Kuigi jah, Norras nägin ka sellist, mis NORAD-i vähe meenutas. Muide, NORAD (Cheyenne Mountain) ei peaks ka 20 Mt otsetabamust vastu. USA strateegiliste tuumajõudude juhtimine toimus viimased kümnendid rohkem "Doomsday plane" nimeliselt lennukilt, mis oli pidevalt õhus.

[mx77]

Paekivil vist see häda, et kuna kihid väga erineva kvaliteediga ja suht õhukesed, siis ainult avakaevandamine on mõistlik.

[Kapten Trumm]

Armeel on tähtsamatki teha kui tsiviilpõgenikke kantseldada.

Ja Eesti Vabariigil on tähtsamatki teha, kui (hüpoteetilise) ilmasõja vastu valmistuda. Mul on kapteniisandale halb uudis - Eesti Vabariigis ei hakata rajama tsiviilkaitsevarjendeid. Jube lugu, neid ei tehta isegi USAs, Kanadas või Aussies. Võeh, kus lollid ...

On ikka tainapäid

Eesti Vabariigil pole midagi muud vaja teha, kui arhiivist pühkida vajalikelt kaustadelt tolm, lõviosa varjendeist on tänaseni olemas ja ka alles. Esialgu pole ainsamatki varjendit ehitada, ainult panna tänasele kinnisvaraomanikele kohustused ja karmid sanktsioonid rikkumise eest. Ja hakada selle täitmist kontrollima.

[Kapten Trumm]

Muideks, pole ka halba heata, enamus Tallinnas asuvatest varjendina kasutatavaid rajatisi on nn uuslinnaosadesse (Mustamäe, Lasnamäe) hulgi rajatud maa-alused garaazikompleksid, mida nt Retke teel hektarite kaupa on. Põhiline risk on nendealuste maade sattumine uuselamute alla, kuid seal on üks oluline asi, mis takistab seda - nimelt enamasti on kinnistu omanik mingi hooneühistu, kus igale liikmele mingi mõtteline osa kuulub või on lausa seal rivi pisikesi erakinnistuid. Sellise seltskonna käest asja väljaostmine arendaja poolt on väga valunine protsess (osasid ei õnnestugi kätte saada) ja tänases õigusruumis praktikas teostamatu.

Samas on ka vastupidiseid näited (kuigi teistsuguse omandiseisuga) - nt Õismäe polikliiniku ees asunud üsna suur varjend lammutati ja sinna asemele ehitati mingi taastusravikeskus.

Mida oleks vaja teha esiteks - vältida säilinud infra lammutamist muuks otstarbeks.
Siin muidugi on EV juba iseennast üle kavaldanud, erastades enne maad ja hakates nüüd takkajärgi kasutuspiiranguid seadma tähendab, et õigustatud ootuse põhimõtte järgi tuleb riigil hakata kenasid kompensatsioone maksma, ka nendele, kes midagi tegelikult ei ehita (sest see piirang kahandab kokkuärastatud kinnistute väärtuse nullilähedaseks).

[Some]

Minu kooliajal olid erinevad koolikella signaalid eri juhtumite puhuks - mäletan, et õhuhäire, radioaktiivne saastumine ja veel midagi (aidake meenutada), vastavad tahvlid signaalide tähendusega olid igas klassis koos juhistega, millises kohas ühes või teises kohas asujad peavad varjuma. Neid asju ka kord aastas praktikas harjutati.

Alice Tisleri nimelises Kunda keskkoolis aastatel 1965 - 1977 mitte kui midagi taolist ei olnud! Kapteniisand vist nostalgitseb ja/või asjatult üldistab mingit isiklikku/üksikut kogemust. Aga, üldiselt olen ikka temaga nõus, tsiviilkaitse on vajalik!

Kaheksakümnendatel minu pisikeses maal asuvas põhikoolis täitsa oli olemas, lasti makilindilt klassis. Lisaks pidime kodus tegema (ema tegi) marlimaski. Siis veel oli koolis igaühe jaoks oma gaasimask mille pähetõmbamist harjutasime. Ja vast oli veel midagi mida enam ei mäleta.... Kodus mäletan et mõned korrad olid pimendamisharjutused, mingist kellast kellani ei tohtinud akendest ainsatki valguskiirt välja paista. Aga ehk erinevad regioonid suhtusid asjasse erinevalt. Minu mälestused on Raplamaalt.

[Kapten Trumm]

Mul oli ka isiklik hermeetilisse kilekotti triigitud vatimarlimask koolis teatud kohas (kui seda nõuti).
Tegelt selle asja ümber on tehtud hulka lolli ja võhiklikku kalambuuri (a'la nõuka pakasuhha - vatimarlimaskiga tuumapommi ja keemiarelva vastu).
Tegelikkuses on vatimarlimaski eesmärk hingamisteede kaitse radioaktiivse tolmu vastu.
Nimelt radioaktiivse saasta alfa- ja beetakiirgust andvad komponendid satuvad organismi peamiselt õhu ja toiduga, kuna nad ei suuda isegi pabelehest läbi tungida (ainult gammakiirgus on läbitungiv) ja selle vastu aitab selline mask väga kenasti. Kõige suurema mõjuga tuumarelva efekt ongi radioaktiivne jääksaaste (millest kannatab kaugelt enam inimesi kui otsestest efektidest).

Kokkuvõttes on see kui musternäide, kuidas "suure raiskamise ja pakasuhha riigis" suuteti asju ökonoomselt ajada - lihtsalt inimesed ise tegind endale kaitsevahendid.
Sest gaasimaskide ja respiraatoritega ei suuda oma elanikkonda ükski riik maailmas varustada ja pool muna on parem kui tühi koor.
Kui sa pead läbi saastapilve kuskile minema, siis gammakiirguse eesti ei kaitse muu kui seatinariietus.
Küll aga on võimalik vältida sisemist saastumist radioaktiivse sodiga, keha pinnalt on see võimalik alati maha pesta.

Umbes samasugune kalambuur, mida ka siin näha on - on nende kortermajade poolkeldrikorruste kasutamine varjenditena "need tummapommi tabamuse eest ei kaitse". Ei kaitsegi. Selleks pole need kunagi mõeldud olnudki. Kui keldrikorruse maapealsed osad kindlustada pinnasevallidega ja kui esimese korruse uksed-aknad on terved, saab radioaktiivse sodi korral selline pokasuhha paljudele elupäästjaks, sest radioaktiivne kiirgus nõrgeneb tihendates materjalides kiiresti ja kiirgus liigub kiirgusallikast ainult otsesuunas. Kui isikud istuvad keldri põrandal maas, siis kaitseb neid hoone seinte taga maas oleva radioaktiivse saasta gammakiirgusest ikka päris paks kiht betooni ja pinnast. Kaitseks tuumaplahvatuste otseste mõjude eest on spetsiaalsed maa alused varjendid (erinevate kaitsefaktoritega), mis asuvad hoonetest eemal (hoone all olles ei pääse sellest rusuhunnikust pärast välja ja sinna epitsentrisse keegi kaevama niipea ei tule.

[vanahalb]

Kaitseks tuumaplahvatuste otseste mõjude eest on spetsiaalsed maa alused varjendid (erinevate kaitsefaktoritega), mis asuvad hoonetest eemal (hoone all olles ei pääse sellest rusuhunnikust pärast välja ja sinna epitsentrisse keegi kaevama niipea ei tule.

Ka hoonete alla on kõva matsu kannatavaid varjendeid ehitatud. Neid on Soomes silma hakanud ja oli endises NSV Liiduski. Maja kokkuvarisemine annab täiendava kaitse: 5 korruseline maja - julgelt +4 meetrit betooni ja telliseid lisaks ülaltpoolt kaitsmas. Sisse pääseb maja seest ja ehitaja nii optimistlik pole olnud, et samast kohast välja loodaks saada. Tagavaraväljapääsud ja ventilatsioon on lahendatud betoonist käikudega, mis viivad kuhugi lagedamale - parki või tühermaale.

[Kapten Trumm]

Jah, seal on küsimus väljapääsemises peale hoone kokkuvarisemist.
Muidugi on hoone alla ehitamine kehvem variant, siis lisarisk tuleneb veel sellest, et hoone maapealse osa varisemine tekitab ebatihendusi varjendi lakke - kui see koosneb nt raudbetoonpaneelisest, kaob ära hermeetilisus või tekivad lausa augud sisse. Lööklaine järel (mis maju lammutab) käib alati alarõhu laine, millega imetakse varjend õhust tühjaks ja see asendub peale rõhu normaliseerumust (alarõhule järgineb väiksem ülerõhulaine, kui epitsentrist eemale pressitud õhk tagasi voolab) põlemisgaaside ja radioaktiivse sodiga.

Kõik sõltub muidugi ohuastmest, varjendeid ei ehitata suvaliselt, vaid ikka lähtuvalt sõjaplaanist ja oletatavatest löökidest.