Kakumäe kahuripatarei

[Tarmo Männard]

Ei, ma ei pahanda sugugi. Seesugused risti-rästi küsimused-vastused on väga teretulnud ja meeldivad mulle väga.


Kuulsin Naissaarel legendi sellest, et Kakumäe kahuripatarei torusid ei viidud sealt ressursi puudumise tõttu üldse minema, vaid konserveeriti ja maeti maa sisse.
Mis arvate, kas seesugusel jutul võib olla mingitki alust?

[wambambola]

Usun, et võib olla reaalne alus, sest olen kuulnud legende, mis kraami näiteks männikult võib leida. Mingi kast/kastid konserveerituid kuulipildujaid, mis liivases pinnases päris kaua vastu peaksid pidama. Aga seal on suht pointless metalliotsijaga uurima minna, igast jama ja muud metalli olevat seal hästi palju.
Kas lahkuvad väed ei viitsinud või puudus ressurss, et puhas töö teha ja lihtsam asju maha matta.
Leiti männikul ju mingi aeg tagasi 15 tonni trotti vist ja raudselt on seal seda veel.

[Castellum]

Kuulsin Naissaarel legendi sellest, et Kakumäe kahuripatarei torusid ei viidud sealt ressursi puudumise tõttu üldse minema, vaid konserveeriti ja maeti maa sisse.
Mis arvate, kas seesugusel jutul võib olla mingitki alust?

Vähetõenäoline. Ehk on jutt tingitud sellest, et Kakumäe patareis on mitu korda muudetud relvastust?

Algul olid 120-mm kahurid, siis 1914 asendati 130-mm-ga. Siis arvatavasti 1916 asendati taas 120-mm-ga. Kevadel 1917 võeti pos nr 4 õuelt kahur ja viidi Väike-Pakri pat nr 3b (sama Naissaarelt pat nr 11 ja Miidurannast pat nr 13, nii saadigi pat nr 3b kokku 3x120 mm).

Patarei oli lõpuni lahinguvalmis ja kolme kahupos-i keldrid olid moona täis. Seetõttu saigi need lasta õhku. Neljandast oli aga kahur viidud minema, keldrites moona polnud ja pos jäi terveks...

Lisaks oleks kahuri äratõstmine nõudnud mingisugustki tehnikat. Pole teada, et igas patareis oleks midagi sellist olnud.