Novat. Mul sellist põhjalikku statistikat ei ole, sest selliseid põhjalikke märkmeid ei tee, mille alusel saaks sellist pädevat statistikat teha
Ma joonistan kompensatsiooniks pädeva skeemi ja panen allapoole
Need 20 tk on püütud nelja lõksupaariga.
Ja mul on nad vahest päris pikalt maas ilma vahepealse kontrollimisvõimaluseta. Tavaliselt siiski mitte kauem kui ca 10 päeva max ilma kontrollimata.
Kuna nahku ei korja ja põhiline on neist "lahti saada", siis mulle n.ö. sobib.
Need 4 mis on püütud ilmselt tundmatu kassi poolt olid kõik püütud (või siis jäetud/veetud-pandud) sellistes kohtades, kuhu ma sellel aastal raudasid ise maha pole pannud, sest on nagu puudunud muttide tegevus (pole olnud mullahunnikuid ega silmaga nähtavaid või jalaga astumisel tunnetatavaid käike).
Ülejäänud 16 jagunevad aga nii, et 4 on püütud erinevatest kohtadest üksikjuhtumitena ja 12 on püütud kolmest kindlast kohast ikka ja jälle samadest käikudest, ning ka rauad on pandud ikka ja jälle täpselt samadesse kohtadesse uuesti. 12-nest 7
on püütud täpselt ühest ja samast kohast, mul see koht nimetuse all "transiidikoridor".
Ülejäänud viiest on püütud 3 teisest põhikohast ja 2 kolmandast põhikohast (need "teine" ja "kolmas" põhikoht on need, kus ma jändasin pool suve nende intelligentidega).
Põhimõtteliselt ongi kogu suvi mul keerelnud nende kolme koha ümber + siis vahepeal üksikud "sähvatused" kusagil mujal X kohtades (üksikjuhtumid).
Praegu on lõksude paarid maas nii, et kolm paari on endiselt nendes kolmes "põhikohas" + üks paar on seal õuealast ca 5m kaugusel metsa all, kus üks aktiivne tegelane toimetab, kuid pole kunagi õuealale trüginud siiani. Teises suunas ca 6-7m kaugusel õuealast, kus veel vähemalt üks tegelane toimetab lõksu ei pannud, sest seal on see tegevus tal selline väga harv, ca iga kahe nädala tagant käib korra ainult (tambin alati käigud tal seal kinni ja jälgin).
Juunis tegutses üks mutt kõrvalhoone kuuri osa sees (kuuri osal muldpõrand) ja kuuri ümber kuni elamuni. Tuli kõrvalolevast metsast, kus on liivasem pinnas ja tegelikult võrreldes teiste suundadega toimub väga harva tegevus. See on alloleval skeemil tähistatud kollasega (rombid on lõksude panemise kohad ja katkendjoon on mutikäigud). Pärast kolm korda lõksude ümbertõstmist kadus ja ei tulnudki enam tagasi (vbl on üks neist, kelle püüdis kinni kass). Kuid tema "taandumises" oli märgata süsteemset lähenemist. Esimese lõksu panin maja juurde ja ta lõpetas majani käimise, ning hakkas laiendama käike ümber kõrvalhoone. Siis panin rauad kõrvalhoone õuepoolsesse otsa ja põhjakülge, ning ta ei roninud enam kuurist kaugemale. Lõpuks panin rauad kuuri taha ja siis kadus jäädavalt.
Mis kinni püütud muttide sugu puudutab, siis ma nüüd täpselt ei tea ja ei mäleta, aga mulle tundub, et valdav enamus on olnud siiski isased nagu.
Kaalu mul endiselt ei ole, sest....... no kui ma juba kaalu ostan, siis minu peas mul nagu peaks kinnistuma tõsiasi, et see kuramuse jama jätkubki mul elu lõpuni nüüd ja iga aasta tõmban maaseest välja mingi 20 isendit ka edaspidi (või minust saab ka spetsialiseerunud mutipüüdja, kes käib mööda erinevaid objekte, aga seda ei juhtu mitte).... ma ei taha praegu sellega mitte leppida ja mul on seee.... kuidas nüüd ütelda... psühholoogiline barjäär ees
Levik ja arvukus Eestis. Mutt on levinud enamustes Eesti piirkondades. Täpne arvukus on teadmata, kuid neid võib olla kuni 16 isendit hektari kohta.
Pesakonnas on 2–9 poega (keskmiselt 3–4 poega)
Kuigi kindlasti just "minu mutid" toovad ilmale mitte vähem kui 9 poega pesakonna kohta, siis need numbrid annavad lootust, et sama kindlalt nende jahtimist jätkates on mingi teoreetiline võimalus neist ühel ilusal päeval siiski lahti saada. Lootus sureb viimasena
