Avatar kirjutas:
Aga vot mina näiteks tahan tead, mis mu lapse tase klassi keskmisega võrreldes on. Minu jaoks on see oluline indikaator, otsustamaks, kas ma peaksin hakkama intensiivsemalt lapse õppimisel silma peal hoidma või saab ise. Praegu on nii, et tulevad mingid tulemused (sport, tööd). On see siis klassi esirinnas, või sabaotsas - ei saa aru. Aeg ajalt siis õpetaja justkui kurdab, et see või teine tase on klassis üldiselt kehva. Anonüümselt muidugi. Aeg-ajalt siis kiidab mõnda nimeliselt. Väga umbmäärane.
See ei ole IMHO kuskilt otsast normaalne. Ja mina vaatlen neid endid ebanormaalsetena, kes seda normaalseks peavad.
Krt uskumatu. Vat see on, kui enda lapsed enam ammu koolis ei käi ja lapselapsed sinna veel jõudnud ei ole. Puudub igasugune ülevaade sellest, mis koolides praegu tegelikult toimub ja siit sealt kilde kuuldes võib vahel infarkti saada.
Avatar kirjutas:
Täna kuulasin hommikul vikerraadiost Salumäe intervjuud. Täitsa sümpaatne oli - ütles ka, et rahvastpallifoobid ei ole normaalsed. Täiesti nõus.
Krt ma ükspäev kuskilt poole kõrvaga kuulsin midagi sellel rahvastepalli teemal, aga läks ühest kõrvast sisse ja teisest välja, ning sinna see jäi...
Nüüd Sinu juttu lugedes tuli meelde ja mõtlesin, et vaatan, mis värk siis oli....
No parem kui ma poleks hakanud uurima.
[quote= "
Eesti Ekspress"]„Rahvastepall oli üks minu lapsepõlve põhitraumasid,“[/quote]
Ma tõesti ei saa aru mis inimeste peades viimasel ajal toimub.
Hirm tuleb peale, et tegelikult ümbritsevad sind tänavatel, kauplustes, trepikodades... täiesti haiged inimesed. Vaimselt haiged.
Mingite ERROR-itega.
Psühhiaatrid ütlevad, et enamus hilisemas eas välja löövaid vaimseid häireid on põhjustatud vaimsetest traumadest ja nende ravimata jätmistest lapsepõlves.
Siit jõuame loogilist radapidi edasi, et mida nõrgema psühhikaga on lapsed, seda kergemini on nad traumeeritavad ja seda rohkem vaimse hälbega ravimata inimesi on hiljem täiskasvanueas. Need vaimsete häiretega täiskasvanud kasvatavad siis uue põlvkonna vaimsete traumadega lapsi ja ring hakkab otsast peale.
Mul on üks lähisugulane aastakümneid (40 tuleb vast ära) tegutsenud psühhiaater ja arst.
Ütleb, et selliseid järjekordasid ukse taga, nagu viimastel aegadel, tema praktikas kunagi varem olnud ei ole.
Tsiteeri:
Alates 2014. aasta sügisest töötanud vaimse tervise kabinettidesse pöördumiste sagedus on aasta-aastalt kasvanud. Praegu pöördub sinna erinevate probleemidega aastas üle 1000 esmase patsiendi. Peamised pöördumise põhjused on käitumisega seotud probleemid (koolis, lasteaias) ning noorukitel esinevad meeleolu- ja emotsionaalsed probleemid. Lisaks esineb ka õpiraskusi ning üha enam julgetakse pöörduda sõltuvusprobleemide korral.
https://tervis.ohtuleht.ee/784904/psuhh ... hkem-nooriTsiteeri:
Lastepsühhiaater Anu Susi rääkis terviseajakirjale Üks antud intervjuus Mari Hiiemäele, et keerulise käitumisega lapsi on järjest rohkem ja nende probleemid algavad üha nooremas eas.
Rohkem on püsimatuid ja autistlikke lapsi. Rohkem on ka pervasiivsete arenguhäiretega, väga keerulise käitumisega lapsi. Ja tulevad järjest nooremad. Kui varem olid käitumisprobleemid silmatorkavamad rohkem murdeealiste puhul, siis praegu on väga väikesi lapsi, kes on juba lasteaias kas agressiivsed või väga püsimatud.
https://sobranna.postimees.ee/562670/ps ... oremas-easTsiteeri:
Söömishäireid on järjest rohkem, seda ka poiste seas. Üha enam on erinevaid seksuaalse identiteedi üle kahtlemisega seotud pingeid, soodüsfooriaid: "Ma olen sündinud valesse kehasse, see teeb mind kurvaks, ma ei leia endale sellisena maailmas kohta."
Üha noorematel on söömishäired. Kui varem oli see kindlalt puberteedihäire, siis nüüd on söömishäirega lapsi ka 9- ja 10-aastaste seas. Nad kipuvad olema kõige visama paranemisega.
Osakondadesse tulevad ravile lapsed, kellel on eluisu otsas, kelle käitumine on väga häiritud, kes ei suuda keskenduda ja õppida. Meie haigla spetsialiseeritud söömishäire osakonda tulevad lapsed, kes on oma kehakaalu korrigeerimisega jõudnud nii kaugele, et neil on anoreksia ja nad ei suuda sellest nõiaringist enam välja tulla. Siis on üks seltskond lapsi, kes on traumakogemusega, väärkoheldud ja kes on ka väga heitlikud ja rabedad. Polikliinikus on meil kõige rohkem aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapsi, teise suure grupi moodustavad need depressiivsed ja ärevad noorukid, kellele veel ambulatoorne ravi sobib.
Siis on kooliraskustega lapsed, kes tulevad meie juurde uuringutele. Rajaleidja keskused suunavad neid, et aru saada, miks laps ei suuda koolis õppida ja keskenduda.
Väikelaste osakonda tulevad samamoodi kõikvõimalike arenguhäirete ja käitumisraskustega lapsed koos vanematega, et siis nende muresid koos lahendada.
http://www.pealinn.ee/tagid/koik/psuhhi ... lu-n228767Mis kurat see siis on ja mis toimub?
Tsiteeri:
Mis põhjustab vaimse tervise probleeme?
....
Arengut ja haigestumist võivad mõjutada ka kasvatuslikud ja suhetega seotud tegurid. Pärilik foon ehk geneetilised faktorid mõjutavad inimeste stressitaluvust ja tundlikkust nende keskkonnamõjude suhtes.
....
Suurimaks stressoriks loetakse lähedaste inimsuhete kaotust..... Lapse vajaduste hooletussejätmine, hoolitsuse ja armastuse puudus võib põhjustada lisaks mitmeid arenguhäireid. Noorukitel järgnevad depressiivsed häired tihti stressirohketele elusündmustele nagu vanematevahelised tülid, nende alkoholilembus või nooruki suhtes kasutatud vägivald, aga ka vanemate lahutus. Lapse- ja noorukiea rasked psühhotraumad võivad ohustada vaimset tervist ka hilisemas elueas.
....
Sotsiaalsed tegurid on seotud inimsuhete võrgustiku ja perekonna materiaalse heaoluga. Perede sotsiaalsed raskused, mis on seotud töötuse ja keeruliste majandusoludega, on viimasel ajal kujunenud oluliseks teguriks laste ja noorukite elus. Olulisema tähendusega on siin pikaajalised, kroonilised stressorid. Palju sõltub ka sündmuse kontekstist ja selle tähendusest inimesele ning sellest, mis toimus tema elus eelnevalt ja mis toimub sündmusele järgnevalt.
https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonna ... e-pohjusedSeega kallid uueaja lapsevanemad.
Võtke oma jalakesed pepu alt välja, lülitage oma veisspukid ning nutiplutid välja ja tegelege oma lastega ning kasvatage neid normaalses kodus normaalses keskkonnas.
Ärge kakeklge laste juuresolekul. Ärge jätke neid üksi koju või visake üle ukse sõbrantsi juurde. Ärge asendage ennast nutiplutide ja üha vingemate ning kallimate mänguasjadega. Ärge võtke lapsi kui mingit karistust ja aeganõudvaid tüütuseid.
Viige lapsi õue, mängige nendega, lugege neile munasjutte ja lugege nendega koos lasteraamatuid, käige metsas, sõitke üheskoos ratastega, minge veekeskusesse ja basseini, rääkige lastega, hoidke armastage ja kallistage neid. Ja mitte korra kuus või kvartalis, vaid IGA JUMALA PÄEV.
Ja seda juba enne lasteaeda ja enne kooli "hoiule viimist".
Uskuge mind, neid ei traumeeri hiljem hindamine, avalikud spordipäeva edetabelid ja rahvastepall.
Krdi hullumaja rsk.