Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

[Kriku]

Ja kui on "nagu nuusata", siis milles seisneb kasu nende jaoks? "Nagu nuusata" harjutustel ei ole treeningväärtust.

Sellist mõistet nagu "treengväärtus" või "treeningu väärtus" isiklikult ei tunne

Treeniv mõju on tegevusel alles teatavast koormusest alates. See sõltub organismi senisest treenitusest ja seda saab mugavalt väljendada näiteks südame löögisageduse kaudu, nagu akf Trumm allpool tegi:

Aeroobse treeningu koormus peab olema 90% max ohutust pulsitasemest, max pulsitase on 190 miinus vanus. Gümnas on see 150 ja ülespoole.
Pulss 150 ja rohkem tähendab andmist nii, et higi lendab kahte lehte ja pärast võib särki välja väänata. Ja selle lauluga peaks 30+ minutit järjest panema.
Ühesõnaga, treeniv kehalise tund on kõike muud kui "lasta mängida".

Selle kohta on Internetis suur hulk materjale, näiteks https://sisu.ut.ee/jooksmine/treeningut ... isespordis Mina isiklikult kuulasin kunagi koolitusel seda juttu, rääkijateks olid noodsamad Viru, Loko, Mardna jt.

Tegevus, mis ei väsita ja mis on "nagu nuusata", ei ole treening ja kui kedagi sunnitakse sellega tegelema, siis on see tema aja kasutu raiskamine.

Sa ise ütlesid, et oled terve elu ebasportlik olnud ja ilmselt noorena tõsisemalt mingit trenni ei teinud, seega väga vist ei tunne seda teemat.

Palun keskenduda isikute asemel argumentidele.

[nimetu]

@Fucs - See, et kutsealuste tervislik seisund on alla läinud, kehtib põhimõtteliselt kõikides riikides. Probleemiks on ikka ja jälle eluviisi muutus, mis tähendab üldist liikumise vähenemist läbi terve päeva. Seostada seda kuidagi kehalise tundidega on äärmiselt kahtlane. Need paar tundi nädalas ei suuda korvata üldist füüsilise aktiivsuse vähesust.

[Kriku]

Täpselt sellest oli hiljuti ka EPL artikkel, mis üldise ajateenistuse teemasse postitati ja millest praegune mõttevahetus uuesti lahti läks.

[Kriku]

Mis puutub Riigi Teatajasse, siis see toob KK ülesanded ja suunad ära teisiti kui "treeningväärtusena":

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/12 ... _lisa7.pdf

Ainevaldkond „Kehaline kasvatus“
1. Üldalused
1.1. Kehakultuuripädevus
Kehalise kasvatuse õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes kehakultuuripädevus, st
väärtustada kehalist aktiivsust ja tervislikku eluviisi elustiili osana; hinnata objektiivselt kehalise
vormisoleku taset ja kasutada sobivaid vahendeid ning meetodeid kehaliste võimete arendamiseks;
harrastada sobivat spordiala või liikumisviisi; väärtustada koostööd sportides/liikudes ning teadmisi Eesti
ja maailma spordisündmustest.
Kehalise kasvatuse õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpetaja:
1) väärtustab elu ning mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust inimese tervisele ja tunneb rõõmu
liikumisest/sportimisest;
2) valdab teadmisi, oskusi ja kogemust liikumise/tervisespordi iseseisvaks harrastamiseks sise- ja
välistingimustes;
3) liigub/spordib reeglistikku ning ohutus- ja hügieeninõudeid järgides; teab, kuidas käituda
sportimisel tekkida võivates ohuolukordades;
4) hindab objektiivselt oma kehaliste võimete taset ning kasutab sobivaid vahendeid ja meetodeid
nende arendamiseks;
5) liigub/spordib oma kaaslasi austades ja keskkonda säilitades;
6) on koostöövalmis, suudab juhendada oma kaaslasi lihtsamate kehaliste harjutuste sooritamisel;
7) on kursis Eestis ja maailmas toimuvate spordisündmuste ning tantsuüritustega;
valdab teadmisi kehakultuuri arenguloost Eestis ja maailmas ning mõistab kehakultuuri osa
tänapäeva ühiskonnas;
9) on kursis kaitseväeteenistuseks vajaliku füüsilise ettevalmistuse korraga.

Ennäe imet, mis on füüsilise treeningu asemele kokku keeratud. Ilmselgelt on see programm esiteks samm liikumisõpetuse poole trenni asemel ja teiseks kahe tunniga nädalas saavutamatu. Siin on suur hulk mingisugust jahu, mida vaevalt et kuskil üritataksegi õpetada ja õigesti tehakse. Ainuüksi 8. punktist väiksegi ülevaate andmine nõuaks hulka tunde loengu vormis (milleks seda vaja, on ise küsimus).

Muidugi võiks keskkolis KK asendada spordiajalooga nagu kunstiõpetus on asendatud kunstiajalooga ja muusikaõpetus muusikaajalooga, kuid mina siiski eelistaksin RKÕ-d.

[Fucs]

@Fucs - See, et kutsealuste tervislik seisund on alla läinud, kehtib põhimõtteliselt kõikides riikides. Probleemiks on ikka ja jälle eluviisi muutus, mis tähendab üldist liikumise vähenemist läbi terve päeva. Seostada seda kuidagi kehalise tundidega on äärmiselt kahtlane. Need paar tundi nädalas ei suuda korvata üldist füüsilise aktiivsuse vähesust.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 91#p510291

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 08#p510408

[Poti soldat]

Jutu mõte on selles, et kehaliselt arendav treening on küllaltki pingeline ja raske, kui pallimängus pool aega seistakse niisama (taolist vaatepilti omal ajal nägin tihti), siis pole selle efekt ajakulu kohta soovitaval tasemel). Ja seal on küllalt palju (enese)sundimist. Ühesõnaga, mitte lõõgastav spaapuhkus.

Siis meil on lihtsalt erinevad kogemused. Minu klassis pallimängude ajal mingit niisama seismist polnud, kõik nautisid seda ja panid täiega - ka need kellele väga söötu ei usaldanud anda.

Minul on ka Trummiga analoogsed mälestused, need kes ikka väga ei tahtnud/viitsinud said "kaitses olles" ka kergesti lõdvemalt võtta.

[Kapten Trumm]

@Fucs - See, et kutsealuste tervislik seisund on alla läinud, kehtib põhimõtteliselt kõikides riikides. Probleemiks on ikka ja jälle eluviisi muutus, mis tähendab üldist liikumise vähenemist läbi terve päeva. Seostada seda kuidagi kehalise tundidega on äärmiselt kahtlane. Need paar tundi nädalas ei suuda korvata üldist füüsilise aktiivsuse vähesust.

Kas tuli eduraport või....?
Miks nii arvan?
Põhjendan:
1. tervis on kõikjal alla käinud - omistatakse vääramatu jõu tunnuseid, et ei tekiks järgmist küsimust - miks siis midagi ette ei võeta?
2. need "paar tundi nädalas" omistavad tegevusele/pingutusele juba ette mõttetuse oreooli.
Kokkuvõte: füüsiline allakäik on moodsa eluga kaasnev vääramatu protsess, mida paar (mõttetut) kehalise tundi ei muuda. Tuleks leppida tänase olukorraga ja mitte esitada liigsed küsimusi.
Seda loogikat edasi arendades võiks tuletata sellise mõttekäigu: hundil metsas kõht tühi. Kõht on tühi seepärast, et pole kättesaadavat saaki (värskelt tapetud loom, soovitavalt lahti lõigatuna). Saaki püüdma pole mõtet minna, sest on vähe ja raske kätte saada. Järelikult: hunt võikski nälga surra, selmet võtta jalad tagumikust ja asuda tegutsema. Tegelikult asubki, taoline konformistlik mõtlemine on loomariigis omane üksnes hea elu peale saanud inimesele.

Kui tõsisemaks minna, siis "paar tundi ei korva" ei õigusta tänast eimillegitegemist/konformismi. Tuleb siis tunde juurde panna, luua moti/sunni mehhanism ja võib-olla teha veel midagi (nt korrigeerida suhkruga uputatud koolitoitu) jne.

Ma saan aru, et ükski partei seda teha ei võta, kuna tegemist pole asjaga, mis järgmistel valimistel (max 4a perspektiiv) hääli juurde annaks.

[Smith]

https://yle.fi/urheilu/3-8285388

Keski-Suomessa on tutkittu kouluikäisiä 12-vuotiaita lapsia, jotka liikkuvat vähintään tunnin 5-6 päivänä viikossa. Heidän keskimääräinen keskiarvonsa koulussa oli 8,5.

Tutkimus tehtiin 277 oppilaalle pari vuotta sitten.

Sen mukaan he pärjäävät muita paremmin koulussa, sillä liikuntaa 0-2 päivänä viikossa liikkuvilla keskiarvo oli noin 7,7.

Lastel, kes teevad sporti 5-6 päeva nädalas on keskmine hinne 8,5 ( 10 palli skaalas). Lastel , kes liigutavad end 0-2 päeval nädalas aga 7,7. Uuringus osales 277 õpilast.

Liikunnan ja oppimisen välistä yhteyttä saattaa selittää se, että liikunta vaikuttaa edullisesti aivojen aineenvaihduntaan, rakenteisiin ja toimintaan

Spordi ja õpitulemuste vaheline seos peitub ilmselt selles, et liikumine soodustab aju ainevahetust, arengut ja toimimist.

Terves kehas terve vaim!

[Kapten Trumm]

Arvan, et taolise eduraporti saab teha ka Eestis.
Kuna siin tekivad teatud käärid (järjest rohkemad inimesed väidavad, et spordivad ja asjatundjad kurdavad, et latt langeb pidevalt) vahele, siis üks põhjus võib ollagi metoodika probleem.
Piltlikult öeldes võib noortekamp iga õhtu värskes õhus istuda oma rulaplatsil ja seal midagi teha, kuid KV test jääb 3/4 jaoks kättesaamatuks. Lihtsalt tegevus, mida regulaarselt tehakse, on küll positiivse mõjuga, kuid ei toeta aeroobset vastupidavust (milleks tuleb tund aega pressida 150 pulsiga, niiet higi lendab).

Mäletan, et oli kunagi Eestis üks uuring, kus sedastati, et 2/3 täiskasvanutest liigub regulaarselt, kuid ülekaalu probleem kasvab pidevalt. Kas neid mitte sama suurusjärk polnud, mis aktiivseid.
Käärid on ilmselt 1. vale metoodika (oskamatu ja vähese intensiivsusega tegevus) 2. vale toitumine (tänapäeva süsivesikute liigtarbimine 3. stress (stressi tingimustes toimub kiirendatud rasva kogumine ja veresuhkru kergitamine, sest tegemist on ellujäämise reaktsiooniga.)

[nimetu]

@Trumm - Minu postitus oli vastuseks Fucsi omale, kus ta kõrvutas Soome kehalise kasvatuse tundide reforme ja kutsealuste halvenenud füüsilist võimekust. Neid asju ei saa nii omavahel seostada. Kes on vähegi kaloreid lugenud, saab väga hästi aru, et paarist tunnist nädalas ei piisa viletsa elustiili korvamiseks (halb toitumine, vähe liikumist). See ei tähenda, et ma arvaks, et KK tunnid on mõttetud. Siiski tuleks endale selgeks teha, mida on võimalik nende tundidega saavutada ja mida mitte. Laste tervist nende piiratud tundide arvuga ei saa parandada ja see on fakt, selleks peaks neid oluliselt rohkem olema. Kui eesmärk on rahva tervise parandamine, siis peaks see diskussioon olema palju laiapõhjalisem kui need üksikud KK tunnid. See tähendaks nii toitumise, igapäevase liikumise ja vabaaja tegevuste ümbermõtestamist palju kõrgemal tasemel. Tähendab, rahva tervise parandamiseks tuleks hakata muutma kogu inimeste eluviisi. Alates kasvõi sellest, et autoga liikumine muudetakse keerulisemaks, kõrge kalorsusega rämpstoidud maksustatakse konkurentsist välja, teatud vabaaja tegevusi doteeritaks jne. Kui paljud teist sellega nõus oleks?

[Kapten Trumm]

Mina oleksin kusjuures
Aga ma ei ole nõus seisukohtadega, et kuna asi on raskesti tehtav, siis jätame parem tegemata.
Täiskasvanute eluviisi sa enam ei muuda eriti (tihti ka tekkinud probleeme, kuidas nt välistada valemist stress?)
Küll aga laste puhul on see veel võimalik.
Ega enamik vanemaid ka lastele omal algatusel korrutustabelit või inglise keelt ei õpeta, seda teeb ikka kool mingil tasemel ühiskonna tellimusel ja raha eest.

[Kriku]

Kui tõsisemaks minna, siis "paar tundi ei korva" ei õigusta tänast eimillegitegemist/konformismi. Tuleb siis tunde juurde panna, luua moti/sunni mehhanism

KK tundidega põhimõtteliselt ei korvagi eluviisi muutust. Samalaadne eluviisi muutus toimus siis, kui rahvas massiliselt linna elama asus ja noored enam maatööd ei teinud (kuigi väga paljud neist tegid linnas ka mingit füüsilist tööd). Füüsilist aktiivsust kui elustiili lihtsalt ei ole võimalik kokku suruda väiksesse ajavahemikku nagu ka nooruses sportimine ei asenda järjepidevat aktiivsust kogu elu jooksul.

Kui laps peab seljakotiga 2,5 km kooli minema, teeb see edasi-tagasi päevas 5 km eelduslikult kiiremapoolset käiku. Tund aega sellist käimist võiks 40 kg lapse puhul olla 240 kcal energiakulu. Tund aega korvpalli on 280, võistluslikku jalgpalli 320 (http://calorielab.com/burned/). Kui sellele lisanduks sama pikk tee trenni / huviringi ja tagasi, saame juba koguse, mida on parimagi tahtmise korral väga raske KK tunniga kompenseerida. Muidugi on rida paremaid näitajaid, millega treeningu efektiivsust mõõta ja planeerida kui energiakulu, aga mingi pildi see annab.

See ei tähenda, nagu ma soovitaksin mittemidagitegemist, millest Trumm kirjutab, aga KK tundide mitmekordistamine on vale tee probleemi lahendamiseks (ebarealistlik, ebaefektiivne, ebaõiglane ja veel hulk eba-sid). Vaja on saavutada olukord, milles koolid ja ringid on suurema osa laste jaoks kodule piisavalt lähedal, et neisse saaks jala minna ning sellist eluviisi igat moodi propageerida. Vaja on palliplatsi kodu vahetus läheduses. Vaja on selgitustööd vanemate hulgas, miks see hea on, lapsukesi väiksest peale sinna suunata. Ja nii edasi. Reageeriva meetmena loomulikult ka eraldi trenni neile, kellel on juba füüsis väga käest ära, millest ülal juttu oli.

Protsess, mida EPL artikkel ja akf nimetu kirjeldasid, ei ole vääramatu, aga sellel pole loll-lihtsat lahendust. Kui kõik see ainult kehalise kasvatuse tunni peale taandada, siis eitatakse probleemi sügavust.

[Kriku]

Protsess, mida EPL artikkel ja akf nimetu kirjeldasid, ei ole vääramatu, aga sellel pole loll-lihtsat lahendust. Kui kõik see ainult kehalise kasvatuse tunni peale taandada, siis eitatakse probleemi sügavust.

Kokkuvõttes tahan siis öelda seda, et katsed olukorda parandada KK tundide abil oleks asendustegevus. Tuleb mõelda ja tegutseda laiahaardelisemalt kui KK tunnid, et soovitud tulemust saada.

Kas see on võimalik? Muidugi on see võimalik. Heaks näiteks on Soome südamehaiguste ennetamise programm, mida aeti aastakümneid väga mitmel tasandil toitumisest alates ja soovitusliku saunatemperatuuriga lõpetades (suur hulk kirjandust, näiteks http://www.who.int/chp/media/en/north_k ... ention.pdf ).

[nimetu]

Aga ma ei ole nõus seisukohtadega, et kuna asi on raskesti tehtav, siis jätame parem tegemata.

No siis oleme vähemalt selles osas samal meelel. Minu seisukoht on lihtsalt selline, et kui miski ei toimi (KK tundidest ei piisa), siis tuleb mõelda kuidas toimima panna. Nagu Kriku ütles, selleks tuleb teha laiahaardelisemaid samme.

[Kapten Trumm]

Loll-lihtsa lahenduse ma eespool pakkusin - iga haridusastme lõpetaja peab sooritama näiteks KVKT-1 vähemalt 180 punktile ja antud sooritus võrdsustatakse riigieksamiga (välistamaks omajopede ringkäendust, mis lahti läheb - st eksamikomisjon tuuakse sisse mujalt). Mittearvestatud lõputunnisel välistab igasugu medalid/aurahada ja eelistingimustel vastuvõtud. Siis on igaühe enda mure see, kuidas vajalik füüsis tekitada. Ja selle saavutamiseks luuakse täiendavad kehalise tunnid ludrimatele.

Nüüd ma tean, kuidas hakkavad osad mehed siin kiunuma geeniuste piinamisest, seos geniaalsuse/üliheade õpitulemuste ja lodeva füüsise kui selle eelduse vahel on vägivaldne konstruktsioon.
Ma tean nt inimest, kes olles 8-klassi vanuses, õppis koos 11nda klassiga (täna töötab vist CERNis) ja vehkis kõik need kehalise värgid koos selle 11ndaga kaasa.