Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

[Kapten Trumm]

See on teada probleem, et ennast kehaliselt aktiivseks väitjate arv kasvab samas taktis keskmise vööümbermõõduga. Küse on, mida selleks trenniks lugeda. Minu kooliajal oli "kehaline aktiivsus" 3 korda treening nädalas (a 120 min) ja 2x2 kehalise tundi nädalas.

Kui see aktiivsus on jalgrattasõit pulsisagedusega 90 3x60 min nädalas, siis selle efekt on närvide rahustamine ning liigsete kalorite kulu - märkimisväärset kehalist arengut see ei annagi.

[Kapten Trumm]

Kui veel laiemalt vaadata, siis peaks kooli kuldmedaliga lõpetamiseks oskama lisaks kehalise kasvatuse ja kõigele muule ka laulda, pilli mängida ja joonistada. (nende viimaste hindamine võib subjektiivseks minna ja seetõttu neid hindeid vanasti lõputunnistusele ei pandud). Siis on inimene igakülgselt arenenud. Niisuguseid on aga vähe ja kõik ei saagi kuldmedalistid olla. Mina ka ei ole ja seda tuleb endale juba varakult teadvustada ning mitte patja märjaks nutta. Kui mingid huvigrupid kehalist kasvatust, bioloogiat, emakeelt vms üritavad mis iganes argumentidega õppekavast välja suruda on see pahatihti ainult allahindluse nurumine.

Mina nt arvan, et KV kehalise testi (KVKT-1) sooritamine peaks riigieksamina olema iga haridusastme sees. Hoobilt võite näha igasugu kehalise vabastuste drastilist langust.

Inimese kehaline pädevus on täpselt sama tähtis kui teadmised või vaimsed võimed. Minuarust. Vundament enda tervisele pannakse just eas, kus inimene ja tema organid on kasvueas. Peale esimest infarkti rabelema hakata on hilja. Tegelikult huvitaks ka tööandjaid, mis kvaliteediga on palgatavad inimesed.

[Kriku]

Viidatud numbrid ajateenijate osas on muidugi "toredad", kuid... kutsealused on niinimetatud võimekuse parem valimik, mitte keskmine.

On või? Millel see väide põhineb?

Kui võtad kogu vanuserühma, siis kutsealused on juba iseenesest parim valik, sest päris palju on välja arvatud tervislikel põhjustel. Isegi kui ajateenistusse lähevad keskmise tasemega noormehed, siis on nende tase üle vanusesegmendi keskmise. Statistiliselt lihtsalt tuleb nii.

OK, see on muidugi õige. Ma arvasin juba, et uuring käsitleb kutsealuste hulgast mingit valitud seltskonda ja mul on see kahe silma vahele jäänud.

Ma postitasin ajateenijate soorituste tulemuste tabeli vastuseks akf Lemetile, kes just kutsealustest rääkis - et olevat "KV kutsealuste füüsis aasta-aastalt nigelam". See väide on väär.

Võime selle siin lõpetada, sest veel kord minu poolt toodud selgitustega tahan öelda, et uuringus, mis põhinevad küsitletu subjektiivsel hinnangul oma kehalisest koormusest ja ette antud väga laial skaalal (treeningust kooliminekuni), ei saa anda tegelikku ülevaadet füüsilisest seisundist.

Täiesti nõus, aga füüsiline seisund mingites absoluutväärtustes polnudki ju küsimuseasetus.

[Kriku]

Mina nt arvan, et KV kehalise testi (KVKT-1) sooritamine peaks riigieksamina olema iga haridusastme sees. Hoobilt võite näha igasugu kehalise vabastuste drastilist langust.

Jälle üks, kelle arvates oleks väga tore, kui haiged inimesed harimata ka jääks...

[LeBon]

Samamoodi ei ole füüsiline treening praegusel tasemel KK tundide korraldamiseks mõttekas eesmärk, sest maht on selleks liiga väike. Suurem osa lapsi ja noori osaleb mingis muus füüsilises treeningus või vähemalt on neil selleks võimalus (statistikat vt. ülalt) ning nagu hiljutisest artiklist nähtub, hindavad ka sporditreenerid igapäevase argielu korraldust oluliselt mõjukamaks (kas jala või autoga kooli jne).

Mis tähendab liiga väike? Ka kaks korda nädalas trennis käia on liiga vähe aga kõvasti parem kui mitte midagi, nii ka kehalise tunniga. Ei ole nii, et kui nelja või viite tundi nädalas ei ole või ei ole kehalise kasvatuse süsteem kellegi arust päris õige, siis jätame hoopis ära.

Ka trennis käivate laste arv pole väga suur, kui lahutada sealt maha need kes on end ehk kirja pannud ja kelle pealt pearaha makstakse aga kes tegelikult kohal ei käi, samuti nt need kes käivad olulist füüsilist koormust mittenõudvates trennides (male, kabe, laskmine, vibulaskmine, pinks jne). Lisaks osad trennid koolivaheaegadel (terve suve jooksul!) ei toimugi.
Ja päris kindel ilma igasuguse uuringuta on see, et treenerid on viimased, kes leiavad, et füüsilise koormuse saamiseks pole kekatunnid olulised ja piisab ainult trennist ja nn igapäevase argielu korraldusest.

Mis puudutab ajateenistuse jooksul läbi viidavatesse füüsilistesse testidesse, siis eks neid tuunitakse kõvasti ja väga suuri järeldusi ei pruugi neist saada teha. Vähemalt minu puhul oli nii, et teenistuse algul tegime suure hirmuga maksimumi peale aga paar päeva enne teenistuse lõppu tegime need pumbad ja jooksuotsa moepärast läbi ning seersant pidi need numbrid kõvasti ilusamaks muutma sest muidu oleks jäänud mulje, et kõigi füüsiline vorm on sõjaväes hoopis viletsamaks jäänud. Ja eks kõrgemad ülemused pidid neid tulemusi enne ära saatmist küllap omakorda võrdlema eelmiste lendudega ja vaatama, et tulemused eriti kehvemad poleks jne.

[Kriku]

Samamoodi ei ole füüsiline treening praegusel tasemel KK tundide korraldamiseks mõttekas eesmärk, sest maht on selleks liiga väike. Suurem osa lapsi ja noori osaleb mingis muus füüsilises treeningus või vähemalt on neil selleks võimalus (statistikat vt. ülalt) ning nagu hiljutisest artiklist nähtub, hindavad ka sporditreenerid igapäevase argielu korraldust oluliselt mõjukamaks (kas jala või autoga kooli jne).

Mis tähendab liiga väike?

Sellest on eespool omajagu kirjutatud, millist kehalist koormust soovitatakse ja kui väikese osa moodustab sellest kooli KK.

Ei ole nii, et kui nelja või viite tundi nädalas ei ole või ei ole kehalise kasvatuse süsteem kellegi arust päris õige, siis jätame hoopis ära.

Seda pole vähemalt mina soovitanud.

Lisaks osad trennid koolivaheaegadel (terve suve jooksul!) ei toimugi.

Kooli KK ka mitte.

Ja päris kindel ilma igasuguse uuringuta on see, et treenerid on viimased, kes leiavad, et füüsilise koormuse saamiseks pole kekatunnid olulised ja piisab ainult trennist ja nn igapäevase argielu korraldusest.

Päris kindel ilma igasuguse uuringuta on see, et kehalise kasvatuse õpetaja leiavad, et nende aine äärmiselt oluline.

[Kapten Trumm]

küsimus on selles, et inimene on sama laisk kui tal olla lastakse. Piisavalt valgustatud, et ise asjaga tegeleda on väike osa (ka vene ajal oli see nii). Paljuski oli vähemalt meil see asi teatud mõttes sunduslik. Mina jõudsin veel ära näha ka selle VTK märkide asja - ka mul on taoline auga välja teenitud (kõige madalam tase).

Kui puberteedile jätta piisavalt valikuvabadusi, siis valib ta mugavama, lihtsama jne võimaluse. Kui meil poleks eksameid, siis küllap käiks õppetöö ka liga-loga.

Siiski märkan teatud rahuldustundega, et mõiste "riiklik sund" hakkab au sisse tõusma (üks näide on eelnõu, mis käsitleb KV-st viilijate auto, jahi jne lubade peatamist.

Kui Soomes suudetakse KV saada sama % mehi, mis suudeti meil kokku ajada NSVL ajal (ja vahepeal on tervise ja füüsise asjad allamäge käinud), ei saa ju asi selles olla, et kõik kole haiged on. Asi on selles, et me oleme ise loonud võimalusi slangida. Ja seda kasutatakse lihtsalt enda elu lihtsustamiseks ära. Olnuks see võimalus olnud siin ka 1985, küllap oleks ka siis kolmandiku jagu mehi sõjaväkke ajada suudetud.

[Svejk]

Muideks lugesin just neil päevil mingit soome uuringut/väitekirja/teaduslikku tööd (linki hetkel ei leia, sorry, aga ta on seal olemas... )
kus tuli välja et soome haridussüsteemis on kehalise kasvatuse kui aine maht (alates selle loomisest) säilinud põhimõtteliselt samana ehk pisut taandunud, kuid tookordsed olud versus praegused on kardinaalslt muutunud.
Laste füüsiline aktiivsus põhimõttliselt on kordades vähenenud ja kehalise kasvatuse tundide maht siis, poolteist sajandit tagasi, kui lapsed käisid suvel karjas ja talvel suusatasid poolmaratoni kooli võrreldes praegusega, kus emmeissi viivad autoga või käib koolibuss ja vabal ajal istutakse pmst netis ei ole võrreldavad.
Siis liikusid lapsed niikuinii ja kehalise tunnis piisas mõningate tehnikate tutvustamisest, mõõtmisest ja vormistamisest, võrreldes praegusega, kus peaks hakkama liikumisharjumusele alusvundameti valama. jne

Mis aga käimasolevasse keskustellu puutub, siis...

Mis tähendab liiga väike? Ka kaks korda nädalas trennis käia on liiga vähe aga kõvasti parem kui mitte midagi, nii ka kehalise tunniga. Ei ole nii, et kui nelja või viite tundi nädalas ei ole või ei ole kehalise kasvatuse süsteem kellegi arust päris õige, siis jätame hoopis ära

Väga õige!

Ja:

a) ankeedi kohta on uurimuses selgelt kirjas, et kehalise aktiivsuse all käsitletakse igasugust aktiivset tegevust - trennid ja enesealgatuslik (sõpradega jalutus, kooli minek, jalgpall, rulasõit, jne.) lk.54. Hmm... kooli minek, sõpradega jalutuskäik, tantsimine, ujumine ... enesehinnanguline aeg (?) - siit minu sügavad kahtlused.
b) Jah - hoovijalgpalli võib kokku panna trenniga, kuid pannakse kokku ka sõbraga jalutamisega.

Vast ikka päris jalutamisega ei panda, kui higiseks ajab ning hingeldama võtab...

Veel kord - see on vastaja enese subjektiivne hinnang.

Viidatud numbrid ajateenijate osas on muidugi "toredad", kuid... kutsealused on niinimetatud võimekuse parem valimik, mitte keskmine.

On või? Millel see väide põhineb?

Kui võtad kogu vanuserühma, siis kutsealused on juba iseenesest parim valik, sest päris palju on välja arvatud tervislikel põhjustel. Isegi kui ajateenistusse lähevad keskmise tasemega noormehed, siis on nende tase üle vanusesegmendi keskmise. Statistiliselt lihtsalt tuleb nii.

Võime selle siin lõpetada, sest veel kord minu poolt toodud selgitustega tahan öelda, et uuringus, mis põhinevad küsitletu subjektiivsel hinnangul oma kehalisest koormusest ja ette antud väga laial skaalal (treeningust kooliminekuni), ei saa anda tegelikku ülevaadet füüsilisest seisundist. Seda saab mõõta ainult konkreetsete tulemusele suunatud näitajatega - korduste arv, ajaline sooritus jne. Latti saab nihutada üles-alla, kuid see on kõigile võrdne, sõltumatu "isiklikest tunnetest".

Tegelikud liikumisaktiivsuse uuringud ütlevad selgesti, et meie lapsed ja noored ei liigu piisava koormusega ja piisavalt palju.
See laste enesehinnangul baseeruv "uuring" treeningute jms kooliväliste liikumiste kohta millele Akf Kriku siin viitas ei päde.

EESTI KOOLIÕPILASTE TERVISEKÄITUMINE
2013/2014. õppeaasta uuringu raport
Katrin Aasvee, Krystiine Liiv, Marge Eha, Leila Oja, Tiiu Härm, Karin Streimann
Tallinn 2016

On soovitav, et lapsed osaleksid mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalises tegevuses (moderate to vigorous physical activity – MVPA) sagedusega iga päev vähemalt 60 minutit. Eestis vastas sellele nõudele 2014. aasta uuringu andmetel 11–15-aastastest õpilastest 16% (sh 20% poistest ja 12% tüdrukutest).

https://intra.tai.ee/images/prints/docu ... raport.pdf

Akf Kriku väide, et FTP Fucs pandud uuring ja seal toodud andmed on.....udutamine....... eei kõla nagu loogiliselt...
Muidugi on alati võimalus, et olen millesti valesti aru saanud....

Ma hakkasin kehalise aktiivsuse statistikat postitama vastuseks akf Fucsi poolt tsiteeritud udutamisele, et "tänapäeva modernses ühiskonnas on kehalise kasvatuse tunnid enam kui pooltele kooliõpilastele ainsaks võimaluseks olla kehaliselt aktiivne". See väide on minu poolt postitatud statistika valguses Eesti kohta väär.

[Fucs]

Ei ole nii, et kui nelja või viite tundi nädalas ei ole või ei ole kehalise kasvatuse süsteem kellegi arust päris õige, siis jätame hoopis ära.

Seda pole vähemalt mina soovitanud.

Mina väidan kokkuvõtlikult seda, et meil on kehaline kasvatus edukalt privatiseeritud trennide näol, kus lapsed ise käivad, ja seetõttu võiks kooli kehalise tunni asemel teha midagi mõistlikumat.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 33#p510333

[Kriku]

Vahet pole, Trumm, sa ei saa jätta kehalisest kasvatusest vabastatud isikutele kooli lõputunnistust välja andmata.

---

Siin on natuke kirjutatud sellest treeningul osalemise või enda liigutamise ning tegeliku füüsilise koormuse probleemist: https://www.kk.ut.ee/et/uudised/tu-tead ... st-arengut

TÜ spordipsühholoogia teaduri Aave Hannuse sõnul selgus TÜ liikumislabori viimasest uuringust isegi karmim tõde, et ligi viiendik lastest, kes ei täida liikumissoovitusi, osales vähemalt kolmel korral nädalas sporditreeningutel.

Almost 11 % of children were compliant with current PA recommendations. More than half of the children (60.5 %) were engaged in MVPA 60 min or more over all measured days.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4835886/

Siin nüüd lähevad umbes kokku need numbrid, mille üle mart2 ülal arutles.

Kui soovitatakse 60 minutit aktiivset liikumist päevas, siis kooli KK osa selles ei saagi ju olla muud kui väike. Ma kordan ennast juba ma ei tea mitmendat korda, aga ma ei väida, et kooli KK tuleks põhikoolis ära jätta. Seda vähest aega tuleks otstarbekamalt ja eesmärgipärasemalt kasutada.

LISATUD: Jah, Fucs, praeguselt korraldatud KK asemel tulekski teha midagi mõistlikumat.

[Kriku]

See laste enesehinnangul baseeruv "uuring" treeningute jms kooliväliste liikumiste kohta millele Akf Kriku siin viitas ei päde.

EESTI KOOLIÕPILASTE TERVISEKÄITUMINE
2013/2014. õppeaasta uuringu raport
Katrin Aasvee, Krystiine Liiv, Marge Eha, Leila Oja, Tiiu Härm, Karin Streimann
Tallinn 2016

On soovitav, et lapsed osaleksid mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalises tegevuses (moderate to vigorous physical activity – MVPA) sagedusega iga päev vähemalt 60 minutit. Eestis vastas sellele nõudele 2014. aasta uuringu andmetel 11–15-aastastest õpilastest 16% (sh 20% poistest ja 12% tüdrukutest).

https://intra.tai.ee/images/prints/docu ... raport.pdf

Ee, ma sellelesamale ju viitasingi?

Akf Kriku väide, et FTP Fucs pandud uuring ja seal toodud andmed on.....udutamine....... eei kõla nagu loogiliselt...

Ma hakkasin kehalise aktiivsuse statistikat postitama vastuseks akf Fucsi poolt tsiteeritud udutamisele, et "tänapäeva modernses ühiskonnas on kehalise kasvatuse tunnid enam kui pooltele kooliõpilastele ainsaks võimaluseks olla kehaliselt aktiivne". See väide on minu poolt postitatud statistika valguses Eesti kohta väär.

See konkreetne väide ongi:
1) udutamine, sest tsiteeritakse mingit üldsõnalist välisriigis ilmunud artiklit selle asemel, et kasutada Eesti andmeid;
2) väär, sest Eestis on enam kui pooltel kooliõpilastel võimalus väljaspool KK tundi kehaliselt aktiivne olla. Pane tähele, et selles udutuses ka ei öelda, millist aktiivsust silmas peetakse.

[Lemet]

Vahet pole, Trumm, sa ei saa jätta kehalisest kasvatusest vabastatud isikutele kooli lõputunnistust välja andmata

Huvitav, miks? Vaimse puude tõttu näiteks matemaatika eksamil läbi kukkunule saab, aga vorstile, kes viitsimatuse tõttu katseid ei läbi, ei saa??? Mihandne silmakirjalik diskrimineeriline...

[Kriku]

Kuule, me käisime selle teema juba läbi ajateenistuse juures. Panin lingi ka konkreetsele vähihaigele poisile, kellele võid rääkima minna, et ta ei peaks ülikoolis õppima, sest pole ajateenistust läbinud.

Aga üldiselt jah, tuleb leppida faktiga, et vähemalt kogu kirjutatud ajaloo jooksul on inimese peas toimuv igas tsiviliseeritud ühiskonnas olulisem kui tema musklid.

[Lemet]

Udu. Üksiknäite baasilt võid ju suvalist pisaratkiskuvat jama produtseerida, aga baasilt ma küll ei näe erilist põhjendust, miks näiteks lõpuklassi 20 noort vorsti, kel asi puhtalt viitsimises (ajateenistuses pekstakse ju sellised üpris loetud nädalatega enam-vähem konditsiooni), millegi poolest paremad oleksid vaimupuudega Tondi Ülikooli kasvandikest, kes ei saa samuti keskkooli lõputunnistust. Sa pane oma energia parem sellele suunale, et vaimupuudelised saaksid samuti lõputunnistuse. Seda enam, et nemad tahavad...

üldiselt jah, tuleb leppida faktiga, et vähemalt kogu kirjutatud ajaloo jooksul on inimese peas toimuv igas tsiviliseeritud ühiskonnas olulisem kui tema musklid.

Terves kehas terve vaim on vist juba vanas Roomas äramärkimist leidnud. Kui ajaloost rääkida.

[LeBon]

Samamoodi ei ole füüsiline treening praegusel tasemel KK tundide korraldamiseks mõttekas eesmärk, sest maht on selleks liiga väike.

Kui soovitatakse 60 minutit aktiivset liikumist päevas, siis kooli KK osa selles ei saagi ju olla muud kui väike.

60 minutit iga päev on 420 tundi nädalas. Kaks KK tundi on 90 minutit. Ei olegi ju kõige väiksem protsent? Kuigi ei väsi kordamast (selles vist on küll kõik nõus), et tundide arv peaks olema suurem.