Kõik nagu räägivad ühest ja samast asjast ja siis jälle samas nagu ei räägi ka.
Vahepeal ei saa enam mitte midagi aru, et kes kus mida ütles või mida ei öelnud või milliseid seisukohti keegi on või ei ole esitanud.
Ja siis omakorda ei saa kohati enam ka aru, mida keegi mingi seisukoha väljatoomisega mõtelnud on või ei ole.
Kriku kirjutas:
Kokkuvõttes tahan siis öelda seda, et katsed olukorda parandada KK tundide abil oleks asendustegevus.
Nt. ka seda lauset või väidet võib mõista mitmeti.
Kas "katsed olukorda parandada
ainult KK tundide abil oleks asendustegevus" või "katsed olukorda parandada
lisaks KK tundide abil oleks asendustegevus" ?
Või hoopis "
igasugused või
mistahes katsed olukorda parandada KK tundide abil oleks asendustegevus"?
Täiesti erinevad seisukohad võib tuletada. Ja siis igaüks tõlgendabki nii, nagu ta heaks arvab.
Ma proovin nüüd veel kord võimalikult lühidalt kokku võtta oma seisukoha, mis on küll korduvalt, kuid võibolla mõnede kaasfoorumlaste jaoks liialt segaselt siin teemas ära toodud.
Tsitaatide nurksulgudes kaldkirjas on minu praegused märkused, mis peaksid kergendama arusaamist, sest ma ei hakka tsitaate tooma ja siduma tervete postituste kaupa, kuna need on väga pikad jutud seal.
Suurem vaidlus antud teemadel sai minu jaoks alguse siit:
Fucs 21 Apr, 2017 14:38 kirjutas:Selle kehalise kasvatuse ja riigikaitse suhtega on siin täna laual kaks erinevat teemat.
1. Ideaalis saavad noored vanuses ~6 kuni ~19 eluaastat koolist kaasa füüsilise/vaimse vormi ja tervisliku seisundi, mis lubab EKV-s asuda kohe pädeva füüsilise/vaimse koormusega aega teenima.
2. Meil on täna see probleem, et ~18-19 aastased noored (mingi osa neist, kusjuures arvestatav osa) ei ole isegi mitte sellise füüsilise/vaimse vormi ja tervisliku seisundiga, mis võimaldaks EKV-s ajateenistusse üldse asuda.
Nüüd p.1 "ideaalis" vajadusi saab omakorda "rahuldada" erineval moel ja tasemel, oleneb kuidas suhtuda ja mida eesmärgiks seada. Üks äärmus oleks siis see "rambodeks treenimine" ja teine äärmus jällegi "ärme sea norme ega hinda noori, sest see traumeerib neid" vms debiilsus....
...Tähendab, meil on olnud ajaloos teatud kehalise kasvatuse ja aktiivsuse normid näiteks koolides. Need omal ajal ei "tekkinud lambist", vaid olid aastatepikkuste uuringute, jälgimiste, diagnooside ja hinnangute tulemus.
Need arvestasid omas ajas üldist kehalist aktiivsust ühiskonnas ja pidid tagama minimaalse kehalise liikumise ja koormused indiviidi tervislikuks eluks. Kuna tänaseks päevaks on lisaks muudele probleemidele langenud n.ö. "vabatahtlik" kehaline aktiivsus kogu ühiskonnas kordades, võrreldes midaiganes eelmiste ajaperioodidega, siis kordades on kasvanud ka vajadus n.ö. "kohustusliku" kehalise aktiivsuse järele. Mis omakorda tähendab, et osad normid mis sobisid ja kõlbasid ütlema aastal 1970 on tänaseks praktikas jäänud liiga "lahjadeks".
Meil aga toimub kehalise koormuse ja aktiivsuse suurendamise asemel (nt. koolides), endiste normide ja nõuete "lahjendamine" veelgi (või üldse kaotamine), ehk kehalise kasvatuse ja aktiivsuse teemal on sees edasiliikumise asemel vähikäik. Ma ütleks, et see on topelt tagasiminek. Siin ei saa ega olegi midagi ju imestada siis, et meie noorte kehalise ja vaimse tervisega on just nii, nagu ta hetkel on....
...Millised tegevused siis on kas hääbunud või täiesti ära jäänud (või on tegevustest haaratud ainult marginaalne hulk noori), ning nendes tegevustes saadud kehaline aktiivsus ja koormused tuleks alustuseks esmatasandil (enne rambodeks treenimist) asendada mõne analoogse/kompenseeriva tegevuse, kehalise aktiivsuse ja koormustega?
[järgneb loetelu erinevatest süsteemsetest tegevustest]
Kõik need tegevused pakkusid kunagi lisa noorte kehalisele (ja/või vaimsele) aktiivsusele.
Terve hunnik pisikesi tilgakesi, mis eraldi võttes võivad ju olla tühised, kuid koondunult moodustavad lõpuks mere.
Mida arvavad teemast asja sees olijad ehk spetsialistid?
Tsiteeri: Õpetajate seas on levinud arvamus, et kehalise kasvatuse tundide arvu nädalas peaks suurendama kuni viie tunnini esimeses kooliastmes, nelja tunnini teises kooliastmes ja kolme tunnini kolmandas kooliastmes ning gümnaasiumis.
Kriku 21 Apr, 2017 19:41 kirjutas:See ideaal oleks teoreetiliselt saavutamatu. 2 tunniga nädalas ei aja kedagi füüsiliselt vormi. Kõik, kes on ajateenistusse tulles heas sportlikus vormis, on seda tänu koolivälisele huvitegevusele, st. käivad trennis. Neist, kes ei ole, aetakse suurem osa ajateenistuses väga oluliselt suurema koormusega vormi kui 2 tundi nädalas.
Fucs kirjutas:No aga millest meie siin siis räägime? Või millest küll ma pika jutu siia kirjutasin? Ja ka "vormi ajamisel" on nõks vahet, milline on "vormi aetava" konditsioon enne + need kes aega teenima ei kõlba jäävadki "vormi ajamata", see ongi probleem.
Kriku kirjutas:Mina väidan kokkuvõtlikult seda, et meil on kehaline kasvatus edukalt privatiseeritud trennide näol, kus lapsed ise käivad, ja seetõttu võiks kooli kehalise tunni asemel teha midagi mõistlikumat. Iseseisvat treenigväärtust sellel ei ole ning ühtegi spordiala seal tehnilises mõttes algtasemelgi ära ei õpi.
Kriku 22 Apr, 2017 11:14 kirjutas:Fucs kirjutas:3. kooli kehalise tunni asemel on ainus mõistlikum tegevus kaks kehalise kasvatuse tundi
Fucs kirjutas:Selles suhtes on keh.kasv. õpetajate nägemus ja soov õige - keh.kasv. peaks olema 4-5 korda nädalas, et noor saaks iga koolipäev lisaks ja vaimsele tööle ning istumisele vahelduseks füüsilist koormust.
Nüüd jõudsime ilmselt peamiseni välja. Mina rääkisin praegusest olukorrast, kus kooli kk-tunde on liiga vähe, et neist oleks erilist kasu noorukile, kes muidu mujal ennast ei liiguta. Sina vastad, et lahendus pole kooli kk-tundide ärakaotamine, vaid nende arvu tõstmine. Loomulikult, kui oleks iga päev kk-tund, oleks ka selle kasu hoopis teine.
Aga mille arvelt see kasu tuleks? Laste vaba aja ja mh. väga suuresti nondesamade trennide arvelt.....
Vahemärkus: Siin on probleemiks ilmselt erinev arusaam toimuvast - mina omast arust jõudsin sinna "peamiseni välja" (milleks on KK tundide arvu suurendamine koos muu kehalise aktiivsuse suurendamisega, s.h. koolivälise) kohe, juba oma
21 Apr, 2017 14:38 esimeses pikemas postituses sellel teemal, mitte "NÜÜD"
22 Apr, 2017 11:14 kaks teemalehekülge, terve rida vahepostitusi ja üks ööpäev hiljem. Veel vähem ei hakka ma sinna "peamiseni välja jõudma" alles nüüd, aasta hiljem, nagu siin mõned teised ja kolmandad AKF-id tundub, et arvavad. Sestap ei ole mõtet vaidlust anno 2018 pöörata või juhtida tagasi sinna, kus tegelikult vaidlust ei ole, või oli erineva arusaamise tõttu sellest, mida keegi on kirjutanud ja mida sellega ütelda tahtnud.
Mina rääkisin esimesest 21 Apr, 2017 14:38 postitusest alates, et lapsed ja noored liiguvad liiga vähe. Et vabatahtlikku liigutamist on jäänud kõvasti vähemaks kui enne. Et sellest tulenevalt on kasvanud vajadus lisa kohustusliku liigutamise järele. Et meil toimub kehalise koormuse ja aktiivsuse suurendamise asemel koolides, endiste liikumisnormide ja nõuete vähendamine või kaotamine. Et tuleks püüelda ideaalide poole, kus koolist saab valdav enamus lapsi/noori endale piisava füüsilise ja vaimse tervise, et olla kohe kõlbulik astuma kaitseväeteenistusse.
AKF Kriku vastas, et 2 KK tunniga nädalas midagi ei saavuta ja vajadusel aetakse noormehed vastavasse füüsilisse vormi kaitseväes juba. Mina ei rääkinudki kahest tunnist ja sellest, et just selle kahe tunniga saaks liikumisprobleemid lahendatud. Ma rõhutasin algusest peale, et vaja on rohkem liigutamist s.h. kohustuslikku, mis enamuses = kooli KK. Seda ma kordasin ka vastuses 21.04.2017 üle, et suuremast liikumisvajadusest ma ju räägingi. Ja ideaalis oli seatud minu mõtetes tulemuseks see, et kaitseväes ei peaks noormehi vajalikku konditsiooni kiirmeetodil (kümme nädalat) viima, vaid seda peaks tegema kool aeglasel meetodil (12a).
AKF Kriku võtab 21 Apr, 2017 20:45 seepeale oma mõtted kokku, et et meil on kehaline kasvatus edukalt privatiseeritud trennide näol, kus lapsed ise käivad, ja seetõttu võiks kooli kehalise tunni asemel teha midagi mõistlikumat. Iseseisvat treenigväärtust sellel ei ole ning ühtegi spordiala seal tehnilises mõttes algtasemelgi ära ei õpi.
Mina ei olnud sellega 21.04.2017 20:55 nõus.
(Põhjendasin oma 22.04.2017 10:44 postituses, miks ei ole.)
Päev hiljem 22 Apr, 2017 11:14 kirjutab AKF Kriku mulle vastuseks, et
"nüüd jõudsime ilmselt peamiseni välja". Ja peamine, kuhu me jõudsime on see, et AKF Kriku rääkis praegusest olukorrast, kus kooli kk-tunde on liiga vähe, et neist oleks erilist kasu noorukile, kes muidu mujal ennast ei liiguta, aga FTP Fucs vastas selle peale, et lahendus pole kooli kk-tundide ärakaotamine, vaid nende arvu tõstmine.....
Ilmselt siis lihtsalt teineteisest möödarääkimine vahepeal.
*
Kumb võtta, kas "süsteemne lähenemine", või "laiahaardelisem tegutsemine" ?
Kas me peaksime selle üle vaidlema?
[EKSS] kirjutas: Süsteem -
1. omavahel seotud objektide terviklik kogum. piltl omavaheliste seostega kindel kord milleski.
2. mingit õpetust, teooriat moodustavate põhimõtete, väidete, seisukohtade kogu.
3. millegi üldine korraldus v. struktuur.
Süsteemne -
Süsteemina, süsteemis olev, süsteemipärane, korrakindel; kogu süsteemi hõlmav. Nähtuste süsteemne käsitlus, uurimine.
Fucs 22 Apr, 2017 18:04 kirjutas: [
pärast seda] kui ma olin kirjutanud valmis [
21 Apr, 2017 14:38] selle
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 91#p510291 postituse, mille läbiv, esmane ja kõige tähtsam mõte oli, et meie noored saavad liiga vähe kehalist koormust ja seda oleks vaja suurendada ja seda (tõin välja terve loetelu) nii kehalise kasvatuse tundide arvu suurendamise kui muude alternatiivsete meetmetega (trennid, matkad, sportliku eluviisi propageerivad noorteorganisatsioonid, normid mille poole püüelda ja mida saavutada jne). Et
seda kõike on vaja rohkem ja lähenema peaks süstemaatiliselt mitte kaootiliselt....
....."Erilist" kasu eraldiseisvalt võttes vbl [
kehalise kasvatuse tundidel] pole, aga
see on üks lahutamatu osa süsteemsest lähenemisest.
Kriku 22 Apr, 2017 18:20 kirjutas:See tundub mulle loosunglik - "süsteemne" lähenemine "süsteemi" enda pärast.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=165
Kriku 28 Mär, 2018 10:36 kirjutas: Tuleb mõelda ja tegutseda laiahaardelisemalt kui KK tunnid, et soovitud tulemust saada.
NÕUS !
*
Nüüd siis viimast korda kokkuvõtteks.
Vaidlus ei käi selle üle, kas enamus laste/noorte füüsiline tervis on kehv. IMHO on.
Vaidlus ei käi selle üle, kas paljude laste noorte vaimne tervis on kehv. IMHO on.
Vaidlus ei käi selle üle, kas lapsed/noored peaks rohkem liikuma. IMHO peavad.
Vaidlus ei käi selle üle, kas 5h KK on parem kui 2h KK. 5h KK on IMHO parem.
Vaidlus ei käi selle üle, kas trenne on vaja. IMHO on.
Vaidlus ei käi selle üle, kas oleks vaja midagi muuta. IMHO on.
... ma ei teagi, mille üle siin veel vaidlus käib...
Minu seisukohalt on vaieldavad alateemad:
1.KK on mõttetu õppeaine praegusel kujul. IMHO ei ole. Ta pole täiuslik, seal on hulga vigu (millest enamus ei tulene KK tunnist kui sellisest), aga ta on vajalik.
2.KK praegusel kujul tuleks asendada mõne muu mõistliku tegevusega. IMHO ainsaks mõistlikuks asendustegevuseks võib olla nii "rohkem KK tunde" kui "rohkem KK tunde muudetud kujul"
3.KK kaotamine ei halvendaks veelgi laste/noorte tervist. IMHO halvendaks.
4.KK-s ei tohiks hinnata. IMHO peaks. Vaieldavad on siin meetodid, kuidas ja mille alusel, ning kas individuaalne lähenemine hindamisel või mitte. IMHO hindamine/hinnangu andmine peab jääma.
5.KK-s ei peaks olema norme mida tuleks püüda täita. IMHO peaks olema. Vaieldav on siin, millised need peaks olema ja kas kõikidele ühesugused või mitte.
6a.Trennid asendavad edukalt KK tunde. IMHO ei asenda. Võib-olla osadel juhtudel asendavad, aga seda ei saa võtta kui reeglit. KK tunnid täiendavad trenne ja vastupidi.
6b.Kohustuslikku liikumist (KK) pole vaja, piisab vabatahtlikust (trennid). IMHO on vaja kohustuslikku ja ei piisa vabatahtlikust.
7.KK tundidel praegusel kujul ei ole mingit seost füüsilise ja vaimse valmisolekuga/kõlbulikkusega EKJ teenida. IMHO on.
8.Midagi vbl veel, ei tule enam meelde.
Aga mina ei taha rohkem sellel teemal (nendel teemadel) vaielda
Ma olen kõik, mis mul ütelda oli nende teemade kohta, ära ütelnud.
*********************************************************
nimetu kirjutas:@Fucs - See, et kutsealuste tervislik seisund on alla läinud, kehtib põhimõtteliselt kõikides riikides. Probleemiks on ikka ja jälle eluviisi muutus, mis tähendab üldist liikumise vähenemist läbi terve päeva.
Selle üle ei käi minu poolt vaidlus. Nagu ma aru saan, siis ei käi ka vaidlust selle üle, et on vaja rohkem liigutada noortel. Vaidlus käib selle üle, kas ainult vabatahtlikud liikumisvõimalused tagavad midagi või ei taga ja kas peaks kohustsuslikus korras (KK/liikumisõpetus) seda liikumismahtu suurendama. Mina arvan, et peaks.
nimetu kirjutas:Seostada seda kuidagi kehalise tundidega on äärmiselt kahtlane.
Toodud esimeses soomekeelsel pildikesel (link kogu artiklile on 1 lk eespool) jõuab nende seosteni (või vihjab nendele seostele - võtke kuidas tahate) KALERVO ILMANEN, FT, dosentti, Liikuntakasvatuksen laitos, Jyväskylän yliopisto. Mina lisasin sinna lisatabelid ja väljavõtted teistest uuringutest ja arvamusavaldustest, mis sellega seonduvad ja millest seal KALERVO ILMANEN`i artiklis räägitakse. Seal öeldakse veel ka seda, et seatud eesmärgid (FIN Haridusministeeriumi poolt defineeritud õppekava sisu ja see, mida tahetakse saavutada) on vägagi üllad ja õiged (nagu muuseas ka meie uue "liikumisõpetuse" ametlikult defineeritud eesmärgid), kuid on ebaselge see, kuidas nende eesmärkide saavutamine täidetakse ilma lisavahendite ja lisatundideta.
Sama probleem muideks kummitab ka meie uut "liikumsõpetust" ja on kummitanud ka praegust kehalist kasvatust.
Kõikidel aegadel defineeritud ja seatud eesmärgid on olnud alati üllad ja õiged. Probleemid on olnud nii enne kui praegu (ja saavad IMHO olema ka tulevikus) selles, et puudub ühtne kindel arusaam, mida peaks tegema, kui palju peaks tegema, kuidas peaks tegema ja kuidas eesmärke saavutada. Puuduvad vastavad uuringud. Puuduvad ka needsamad uuringud, mis ütleks meile ära, milline on nt. KK tundide otsene/konkreetne/põhjuslik seos ja mõju laste/noorte tervisele ja edasisele arengule.
Siin osa oponente väidavad, et põhjuslikud seosed puuduvad. Mina väidan, et põhjuslikud seosed on olemas. Aga me kõik paneme seda tarkust kohvipaksu pealt.
Millised on praeguse kehalise kasvatuse ainekava puudused, mis takistavad eluaegse liikmisharrastuse kujundamist?
Arvamusi ja oletusi ning tegureid võib olla väga erinevaid, kuid millised need tegelikult on, me ei tea. Sest sellised alusuuringud puuduvad.
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/1 ... sAllowed=y
2006-2007-2008 tehti katse läheneda n.ö. teaduspõhiselt. 2006 anti TÜ-le ülesandeks töötada välja pädev KK ainekava. TÜ väljatöötatud ainekava ei võetud aga kasutusele. Edasi anti uue KK ainekava väljatöötamine REKK (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus), TLÜ ja TÜ kätte. Ka seda ainekava ei võetud kasutusele. Väidetavalt mõlemal juhul poliitiliste otsuste tõttu (sellest on juttu ka ülalpandud lingil/viites). 2011 võeti siiski kasutusele uus ainekava (pole aimugi kui palju selles lõpuks arvestati TÜ või TLÜ teadlaste arvamust).
2016 telliti TÜ-lt veelkord uus ainekava. See on nüüd see, millest meil tehakse "liikumisõpetus".
Arvata võib, et see on nüüd siis mingi kompromiss eelmistest. Kahjuks ei leia neid TÜ (2006) ja TÜ, TLÜ, REKK poolt koostatud ainekavasid, et nendega tutvuda. Siis oleks näha, mis poliitikutele nendes ei meeldinud.
Üks poliitiline kemplemine tollest ajast on siin
http://epl.delfi.ee/news/eesti/soda-opp ... d=51042533
Riigikogu komisjoni avalikul istungil (mille lingi ma siia millalgi hiljuti panin), kus arutleti probleemi üle, et lapsed/noored rasvuvad ja nende tervislik seisukord on halb, ei võetud kordagi üles teemat, kuidas lapsi/noori rohkem liikuma panna. Selle asemel keskenduti sellele, kuidas laste rasvumist ja ülekaalulisust varasemalt diagnoosida ning varem ravile saata ja räägiti sellest, et uus liikumisõpetus on see võluvits, mis probleemid kaotab. IMHO tagajärgedega võitlemine mitte põhjustega. IMHO ei kaota ilma lisa KK või liikumisõpetuse tundideta. Need lisatunnid ka ei pruugi kaotada, aga IMHO vähemalt vähendaks teatud määral.
nimetu kirjutas:Need paar tundi nädalas ei suuda korvata üldist füüsilise aktiivsuse vähesust.
Need ei olegi mõeldud kogu "üldise füüsilise aktiivsuse vähesuse" korvamiseks. Ja seda ma olen siin ka korduvalt kirjutanud omast arust.
Loodetavasti sai mõni asi natukene selgemaks.
Nüüd, kui lubate, siis ma ei topi oma nina rohkem siia teemasse.
