Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

[Z03]

Ise oleksin kehalise kasvatuse tundide asemel suure rõõmuga käinud pigem eesti keele ja kirjanduse tundides või kus iganes tundides. Teisest küljest - kool ei saa olla ainult meeldivad lemmiktegevused. Pingutamise ja eneseületuse võimalusi peaks ka olema. Aga mitte lootusetustunnet.

Ülikoolid on ju loobunud kohustuslikest kehalise kasvatuse tundidest ja pole viga midagi. Keegi ei igatse neid tunde taga.

[Lemet]

Nagu öeldud- noored vorstid on täpselt nii laisad, kui neil olla lastakse. Isegi kui see nende vaimse ja füüsilise tervise arvelt lõivu võtab.

[Kriku]

Miks suurem jagu neist siis trennis käib? Laiskusest?

[Lemet]

Suurem jagu? Seda ikka mäletad, mida ise postitasid?

 Kui 11-aastaste poiste ja tüdrukute seas oli vähemasti 4 korda nädalas harjutajaid vastavalt 47% ja 37%, siis 15. eluaastaks oli selliseid noori poeglaste hulgas 43% ja tütarlaste hulgas vaid 25% 

Isegi näkast poolt pole, Eääkimata mingist "suuremast jaost"

[Kriku]

Ise ka loed, mida tsiteerid?

vähemasti 4 korda nädalas harjutajaid vastavalt 47% ja 37%

Trenniskäimise kohta 2-4 korda nädalas vaata eelmiselt leheküljelt pilte.

[mart2]

Trennis käijate arv ja treenijate arv on enamuses kaks eri asja - üks tähendab treeningu gruppidesse registreeritute arvu ja selle alusel arvestatakse pearaha ning teine on nende arv, kes tegelikult treenivad. Sageli ei tea ka teismeliste vanemad, et registreeritud laps ei käi trennis vaid sellel ajal jõlgub sõpradega kuskil kaubanduskeskuses.
Ei ole mõtet väita, et vanemad aimaks, paljud ei saa sellestki aru, kui laps sõpradega tablette paneb... ja treeneritel on oluline pearaha saamiseks näidata registreeritute arvu.

[Kriku]

Jah, sul on õigus. Eelmise lk pildid aga ei käinud gruppidesse registreeritute kohta.

[Lemet]

Otsad ei lähe vaatamata punnitamisele kohe kuidagi reaalse eluga kokku- vaatamata hirmsale trennitegemisele on KV kutsealuste füüsis aasta-aastalt nigelam...

[mart2]

Jah, sul on õigus. Eelmise lk pildid aga ei käinud gruppidesse registreeritute kohta.

Aga millest tulid need kordade arvud?
Küsimus oli viidatud uuringus konkreetne - Kui sageli oled sa tavaliselt vabal ajal kehaliselt aktiivne, nii et hingeldad või higistad?
Sport on ainult üks osa sellest ja higistama ajab priske poisi/tüdruku iga liikumine ... Lisaks veel võimalik viga aja tunnetamise osas, sest üks tund võib olla raskustes lapsele kaks korda "pikem" kui sportlikule.
Lihtsalt tahan öelda, et kui analüüs põhineb lapse enda subjektiivsele hinnangule, siis selle täpsus on sama nagu...

Näide teisest valdkonnast: Lugesin uuringut, mille käigus selgus et soolist diskrimineerimist ja üldist naiste ahistamist oli Lääne-Euroopa riikides rohkem kui Balkanil! Numbid saadi naiste küsitlemisel nende oma tunnetuslikust arusaamast. Võib mürki võtta, et Norra naised (kes tundsid ennast kõige ahistatumana!) saavad soolisest kiusamisest hoopis teisiti aru kui Rumeenia naised (kes olid nimekirja lõpuosas). Lihtsalt elustiil ja mõisted diskrimineerimine-ahistamine ei tule kuskil maakolkas elavale rumeenlannale, kes ei kuule igapäevast SJW-juttu, pähegi!

To akf Lemet - No ei saagi numbrid kokku minna, kui KJV-s mõõdame normatiividega aga uuringut teeme subjektiivse enesehinnanguga. IMHO

[Kriku]

Küsimus oli viidatud uuringus konkreetne - Kui sageli oled sa tavaliselt vabal ajal kehaliselt aktiivne, nii et hingeldad või higistad?
Sport on ainult üks osa sellest ja higistama ajab priske poisi/tüdruku iga liikumine ...

Siin tuleks nüüd ankeeti tervikuna vaadata, aga tõlgendus, et iga bussi peale jooksmine ja trenniskäik annab võrdselt ühe "kehalise aktiivsuse korra" on ju ilmselgelt liiga loov. Kui see oleks õige, siis ei saaks nii väikesed numbrid õiged olla.

Vaba aja intensiivne kehaline aktiivsus (vigorous physical activity – VPA) nädalas iseloomustab nii organiseeritud sportlikku tegevust ehk spordiringides käimist kui enesealgatuslikku intensiivset liikumist.

Mina saan sellest nii aru, et trenniskäigu ja luureka või hoovijalgpalli võib kokku panna.

[Kriku]

Otsad ei lähe vaatamata punnitamisele kohe kuidagi reaalse eluga kokku- vaatamata hirmsale trennitegemisele on KV kutsealuste füüsis aasta-aastalt nigelam...

Tõesti või?

https://www.yti.ut.ee/sites/default/fil ... a_2015.pdf

[mart2]

a) ankeedi kohta on uurimuses selgelt kirjas, et kehalise aktiivsuse all käsitletakse igasugust aktiivset tegevust - trennid ja enesealgatuslik (sõpradega jalutus, kooli minek, jalgpall, rulasõit, jne.) lk.54. Hmm... kooli minek, sõpradega jalutuskäik, tantsimine, ujumine ... enesehinnanguline aeg (?) - siit minu sügavad kahtlused.
b) Jah - hoovijalgpalli võib kokku panna trenniga, kuid pannakse kokku ka sõbraga jalutamisega.

Ja isegi siis on meie noorte summaarne aeg nigelam kui lätlastel.

Viidatud numbrid ajateenijate osas on muidugi "toredad", kuid... kutsealused on niinimetatud võimekuse parem valimik, mitte keskmine. Minu väide põhinebki sellele, et kui ajateenistuses hinnatakse reaalset sooritust, siis sinu poolt viidatud uurimuses kasutati aja ja korduste mõõtmiseks sooritajate endi isiklikku subjektiivset hinnangut (näiteks võib sõpradega jalkat mängida ka kogu aeg väravas istudes).

[vanahalb]

Ise oleksin kehalise kasvatuse tundide asemel suure rõõmuga käinud pigem eesti keele ja kirjanduse tundides või kus iganes tundides. Teisest küljest - kool ei saa olla ainult meeldivad lemmiktegevused. Pingutamise ja eneseületuse võimalusi peaks ka olema. Aga mitte lootusetustunnet.

Ülikoolid on ju loobunud kohustuslikest kehalise kasvatuse tundidest ja pole viga midagi. Keegi ei igatse neid tunde taga.

Ülikoolid on kapitaalselt devalveerunud. Igaühele, kes üle ukse loivab, pistetakse bakadiplom pihku. Olümpiamängud samamoodi. Vanasti oli see, kes medalikolmikusse ei mahtunud, mõttetu rott. Nüüd vaatad, et mingi purakaklubi käib lihtsalt korraldajate kulul burksi haukamas ja ajalehes kiidetakse veel takka. See turistide lähetamine tuleks ära lõpetada. Ja rohi oli vanasti rohelisem ning lumi kollasem

Hindamise või mittehindamise puhul tuleks arvestada ka seda, et võib-olla mõnele ongi kehalise kasvatuse 5 või A ainuke maksimumhinne tunnistusel. Ma tundsin samuti mõnda taolist tüüpi ja nende jaoks oli see hinne väga tähtis, sest kõik muu kutsus esile lootusetusetunde.
Mina küll ei mõista, et mismoodi saab kehalise kasvatuse sooritusi subjektiivselt hinnata? Võib-olla jäätantsus vms kuid ma mäletan ikka hindeid, mis vaid sekundite ja sentimeetrite järgi pandi. Subjektiivselt hinnatakse justnimelt kirjandust, ajalugu ja muid humanitaaraineid. Ma käisin , oli vist 1985 a ajaloolümpiaadil, see oli II MS pühendatud ja julgesin ühes punktis arendada teooriat, et sakslaste pealetung Moskvale kukkus kokku külma talve , aga mitte Nõukogude sõdurite kangelaslikkuse tõttu. Nojah, ega ma maksimumpunkte ei lootnudki. Praegult sama juttu räägiks, noogutaksid kõik need professorihärrad kaasa, niipalju kui neid veel elus on.

Kui veel laiemalt vaadata, siis peaks kooli kuldmedaliga lõpetamiseks oskama lisaks kehalise kasvatuse ja kõigele muule ka laulda, pilli mängida ja joonistada. (nende viimaste hindamine võib subjektiivseks minna ja seetõttu neid hindeid vanasti lõputunnistusele ei pandud). Siis on inimene igakülgselt arenenud. Niisuguseid on aga vähe ja kõik ei saagi kuldmedalistid olla. Mina ka ei ole ja seda tuleb endale juba varakult teadvustada ning mitte patja märjaks nutta. Kui mingid huvigrupid kehalist kasvatust, bioloogiat, emakeelt vms üritavad mis iganes argumentidega õppekavast välja suruda on see pahatihti ainult allahindluse nurumine.

[Kriku]

a) ankeedi kohta on uurimuses selgelt kirjas, et kehalise aktiivsuse all käsitletakse igasugust aktiivset tegevust - trennid ja enesealgatuslik (sõpradega jalutus, kooli minek, jalgpall, rulasõit, jne.) lk.54. Hmm... kooli minek, sõpradega jalutuskäik, tantsimine, ujumine ... enesehinnanguline aeg (?) - siit minu sügavad kahtlused.
b) Jah - hoovijalgpalli võib kokku panna trenniga, kuid pannakse kokku ka sõbraga jalutamisega.

Vast ikka päris jalutamisega ei panda, kui higiseks ajab ning hingeldama võtab.

Aga see arutelu on algsest küsimuseasetusest kaugele triivinud. Ma hakkasin kehalise aktiivsuse statistikat postitama vastuseks akf Fucsi poolt tsiteeritud udutamisele, et "tänapäeva modernses ühiskonnas on kehalise kasvatuse tunnid enam kui pooltele kooliõpilastele ainsaks võimaluseks olla kehaliselt aktiivne". See väide on minu poolt postitatud statistika valguses Eesti kohta väär. Muidugi ei tähenda see suurt midagi absoluutarvude skaalal.

Viidatud numbrid ajateenijate osas on muidugi "toredad", kuid... kutsealused on niinimetatud võimekuse parem valimik, mitte keskmine.

On või? Millel see väide põhineb?

Ülikoolid on kapitaalselt devalveerunud. Igaühele, kes üle ukse loivab, pistetakse bakadiplom pihku. Olümpiamängud samamoodi.

Ja üleüldse on tänapäeva noorus hukas.

[mart2]

a) ankeedi kohta on uurimuses selgelt kirjas, et kehalise aktiivsuse all käsitletakse igasugust aktiivset tegevust - trennid ja enesealgatuslik (sõpradega jalutus, kooli minek, jalgpall, rulasõit, jne.) lk.54. Hmm... kooli minek, sõpradega jalutuskäik, tantsimine, ujumine ... enesehinnanguline aeg (?) - siit minu sügavad kahtlused.
b) Jah - hoovijalgpalli võib kokku panna trenniga, kuid pannakse kokku ka sõbraga jalutamisega.

Vast ikka päris jalutamisega ei panda, kui higiseks ajab ning hingeldama võtab...

Veel kord - see on vastaja enese subjektiivne hinnang.

Viidatud numbrid ajateenijate osas on muidugi "toredad", kuid... kutsealused on niinimetatud võimekuse parem valimik, mitte keskmine.

On või? Millel see väide põhineb?

Kui võtad kogu vanuserühma, siis kutsealused on juba iseenesest parim valik, sest päris palju on välja arvatud tervislikel põhjustel. Isegi kui ajateenistusse lähevad keskmise tasemega noormehed, siis on nende tase üle vanusesegmendi keskmise. Statistiliselt lihtsalt tuleb nii.

Võime selle siin lõpetada, sest veel kord minu poolt toodud selgitustega tahan öelda, et uuringus, mis põhinevad küsitletu subjektiivsel hinnangul oma kehalisest koormusest ja ette antud väga laial skaalal (treeningust kooliminekuni), ei saa anda tegelikku ülevaadet füüsilisest seisundist. Seda saab mõõta ainult konkreetsete tulemusele suunatud näitajatega - korduste arv, ajaline sooritus jne. Latti saab nihutada üles-alla, kuid see on kõigile võrdne, sõltumatu "isiklikest tunnetest".

Sellega lõpetan .