www.militaar.net

LeBon kirjutas:Sho, kas sa parodeerid midagi või kedagi või räägid tõsimeeli?

Kõike korraga. Parim kompliment, mis mulle eales on tehtud, kõlas nii, et ma suudan korraga ja samal ajal igas arutluse all olevas küsimuses olla nii poolt, vastu kui erapooletu. Mis kokkuvõtvalt tähendab ju, et objektiivne.
Lisaks meeldib mulle trollida, kui hakatakse "palli tuimalt ühte väravasse taguma".
Siis suudan ma harva vastu panna soovile pisut aasida.
Krikul on juba varemalt olemas mu preventiivne nõusolek mu tekst kustutada, kui ma selle käigus liiast üle võlli peaksin minema.

LeBon kirjutas:Oleks huvitav teada, mida mõtled näiteks lausega "Lausa vastupidi - depressioon ilmselgelt tekib liigsest füüsilisest tegevusest ja sunnitud koosviibimisest sportlastega." Wtf?

Kas see pole siis ilmselge?
Kui "vorst" satub "sportlikku" keskkonda (karistusasutus, sõjavägi, kekatund), kus teda ümbritsevad "po ponjaatiam" põhimõttekindlad "sportlased" (kurjategijad, sõjardid, normide täitjad), siis saab ta paratamatu psühhotrauma. Muidu stabiilne "vorst" muutub "sinkide" surve all depressiivseks "viineriks".

See on minu kontraväide siin varemalt väljapakutud "absoluutsele tõele", et "vorst" on depressiivne a priori.
Ei ole. "Vorst" on rõõmurull, kuniks teda survestama ei hakata.

Laisk ja rõõmurull pole ju midagi antagonistlikku...

Eestis on üsna solidaarne sotsiaalkindlustussüsteem kuid mõnes karmimas riigis lajatatakse "vorstile" selline kindlustusmakse, et eluisu kaoks ära. Vabatahtliku elukindlustusega on tegelikult ka Eestis samamoodi - kui tekib huvi poliis mingi suurema summa peale saada, siis saadab kindlustusselts kõigepealt arsti juurde ja pärast otsustab, et kas üldse ja kui suure kuumakse eest saab kindlustuskaitset pakkuda.

Põhimõttelised "vorstid" on kogu sotsiaalsüsteemile koormaks ja siinkohal tuleb üksikisiku õigusi natuke piirata ning ühiskonna huve ettepoole tuua, ehk sundida mõistlikus mahus sporti tegema. Neil, kes ainult sõõrikukohviku ümber tiirutavad pole minumeelest üldse mingit moraalset õigust ühiskassast rahastatavat arstiabi nõuda.

vanahalb kirjutas:Eestis on üsna solidaarne sotsiaalkindlustussüsteem kuid mõnes karmimas riigis lajatatakse "vorstile" selline kindlustusmakse, et eluisu kaoks ära.

Kuskohas?

vanahalb kirjutas:Põhimõttelised "vorstid" on kogu sotsiaalsüsteemile koormaks ja siinkohal tuleb üksikisiku õigusi natuke piirata ning ühiskonna huve ettepoole tuua, ehk sundida mõistlikus mahus sporti tegema. Neil, kes ainult sõõrikukohviku ümber tiirutavad pole minumeelest üldse mingit moraalset õigust ühiskassast rahastatavat arstiabi nõuda.

Ikka jah. Sama kehtib ka alkoholisõltlaste (saab eristada osalemise tõttu Lätti sõitmise aktsioonis "Ossid Ossinovski vastu"), narkomaanide, ületöötajate (saavad oma töönrkomaania tõttu infarkte-insulte ja koormavad sellega sotsiaalsüsteemi), tervisesportlaste (liigesed läbi, koormavad südame-veresoonkoonna üle ja tulemuseks jälle atakid otse terviserajal), suitsetajate (rikuvad lisaks endale ka teiste tervist, kes peavad tubakavingu sisse hingama), "vaba" elustiili harrastajad (suguhaiguste ja eriti HIV ravi on sotsiaalsüsteemile koormav, pööraksin veel tähelepanu, et Eesti on üks aidsimaid maid üldse HIV plahvatusliku leviku tõttu). Paksud nagunii tuleks riiklikult tervisekindlustuselt maha arvata, mis sellest, et maksavad sotsiaaalmaksu. Jne. Jne.

Põhimõtteliselt ei kvalifitseeru keegi saama tasuta arstiabi, sest on nii või teisiti ise oma tervisehädades süüdi.

Iseenesest pole ju kindlustusmaksete diferentseerimine vastavalt kindlistusjuhtumi tõenäolsusele midagi üleloomulikku ja ebatavalist. Kui ikka kaal on normist paarkümmend kilo kõrgem ja kops teise saja peal pahempidi, siis tulebki pappi köhida.

Ei, muidugi ei ole. Minu teada KMI-d vaadatakse, aga ma pole kuulnud, et ebasportliku eluviisi eest mingit kirvest juurde pandaks.

LeBon kirjutas:Sho, kas sa parodeerid midagi või kedagi või räägid tõsimeeli? Oleks huvitav teada, mida mõtled näiteks lausega "Lausa vastupidi - depressioon ilmselgelt tekib liigsest füüsilisest tegevusest ja sunnitud koosviibimisest sportlastega." Wtf?

Ma hoidsin ennast tükk aega tagasi selle Sho sofistika peale siin, katsun siis viisakalt ja diplomaatiliselt.
Minu kogemuse põhjal naeruvääristavad kehalist kasvatust ja trennisundust need, kellel endal taolistes asjades olid valulikud mälestused, kes ei saanud lõuga kangile tõmmatud või läbisid 3 km jooksuraja kõndimise teel. Kui keegi end puudutatuna tunneb - tema probleem.

Ka mina omal ajal jälestasin teatud asju (nt üle hobuse hüppamine, millega ma hakkama ei saanud), aga noh nüüd 25 aastat hiljem mõtlen teatud asjadele tänutundega. Noh et jõuan metsas 25-stega võidu trampida või nii. Ma olin ka lapsena kaunis vedel vend ja kehalise õpetaja ajas mind tagant omajagu. Kuni ultimaatumi (saan kas kehalise "2" või lähen trenni) esitamiseni. Noh, ja mõne aastaga sündisidki imekspandavad muutused ilma mingi psühhitrauma või depressioonita. Sestap, pole mõtet hädaldada.

Laps ja Tervis.
Kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar jaanuar 2016
https://www.youtube.com/watch?v=vNb8gYYEOAU

Edit: Samast sarjast
A.Lipand loeng sarjast Laps ja Tervis
https://www.youtube.com/watch?v=VAl0tsvxOmY

Kuigi enamus niikuinii ei viitsi pikki etteasteid otsast lõpuni vaadata, siis ikkagi panen siia ka Riigikogukomisjoni (riigieelarve kontrolli erikomisjon?) avaliku kordusistungi video

Komisjonis toimus Riigikontrolli kontrolliaruande „Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel“ kordusarutelu. Istungile olid kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Lastearstide Seltsi, Eesti Haigekassa ning Riigikontrolli esindajad.

Riigi tegevusest laste tervise hoidmisel ja ravimisel, 23.10.2017
https://www.youtube.com/watch?v=HN9yyyAfbks

Kapten Trumm kirjutas:Minu kogemuse põhjal naeruvääristavad kehalist kasvatust ja trennisundust need, kellel endal taolistes asjades olid valulikud mälestused, kes ei saanud lõuga kangile tõmmatud või läbisid 3 km jooksuraja kõndimise teel. Kui keegi end puudutatuna tunneb - tema probleem.

Ka mina omal ajal jälestasin teatud asju (nt üle hobuse hüppamine, millega ma hakkama ei saanud), aga noh nüüd 25 aastat hiljem mõtlen teatud asjadele tänutundega. Noh et jõuan metsas 25-stega võidu trampida või nii. Ma olin ka lapsena kaunis vedel vend ja kehalise õpetaja ajas mind tagant omajagu. Kuni ultimaatumi (saan kas kehalise "2" või lähen trenni) esitamiseni. Noh, ja mõne aastaga sündisidki imekspandavad muutused ilma mingi psühhitrauma või depressioonita. Sestap, pole mõtet hädaldada.

Lahtiütlus: mul olid kolmed-neljad. Tõenäoliselt rohkem kolmed, aga ei mäleta enam eriti.

Aga Trumm, sinu kogemus ju kinnitab seda, mida mina räägin. Selleks, et sinust niiöelda asja saaks, pidid sa eraldi trenni minema. Kooli KK-st jäi kaugelt liiga väheks, et imekspandavaid muutusi esile kutsuda ja KK õpetaja oluline roll seisnes ultumaatumi esitamises.

Noh, ega meil nt nädalas 4x2 kehalise tunni sisseviimise tee päris püsti pole.
Lihtsalt tänases täistuubitud programmis tuleb selle millegi arvelt, järgmises PISA testis saame 5 kohta nõrgema tulemuse äkki.
Kuid minuarust see väärib küünlaid. Haridusministeeriumi eduraport vs ellu astuva inimese tervis. Otsustada poleks vist raske.

Treeningus ise (vähemalt amatöörtasemel) midagi kosmilist pole, selleks, et vormi parandada, peab see sündima minimaalselt 3 korda nädalas. Aeroobse treeningu sagedus (pikem jooks) seejuures 2 korda nädalas. Kehalise tund 1-2 korda nädalas ei saagi üldkehalist vormi eriti parandada, kuid ei saa ka öelda, et see ebavajalik oleks.

Mis seda minu valulist kogemust puudutab, siis sõltub, mida sa saavutada tahtsid. Mina nt tegin nn cooperi testi (12 min jooksukatse) enne trenni 1600-1700 m. 3a hiljem sama asi 3200. Mis oli ka tollal keskmisest tasemest kõvasti parem.

Täna meil hakkavad 30sed rabelema esimest korda elus terviserajal, kui püksid jalga ei mahu või kui esimene tervisejama käes. Enamasti edutult - õigel ajal ladumata vundamendile pidavat maja ei saa. Kooli (st kasvu)eas korralikult välja arendatud füüsis on üks peamisi eeldusi edasiseks eluks. Kuskil keskeas on südant või kopse suuremaks kasvatada juba keerulisem.

Kapten Trumm kirjutas:Minu kogemuse põhjal naeruvääristavad kehalist kasvatust ja trennisundust need, kellel endal taolistes asjades olid valulikud mälestused, kes ei saanud lõuga kangile tõmmatud või läbisid 3 km jooksuraja kõndimise teel. Kui keegi end puudutatuna tunneb - tema probleem.

Kusjuures see võibki õige olla. Ainult et mis on eesmärk? Kas nõrgemaid häbistades ja kiusates muutuvad tulemused kuidagi paremaks? Ei muutu ju. Pigem hakatakse kehalise kasvatuse tunde vältima. Kehalise kasvatuse tund oleks efektiivne ja täidaks oma eesmärgi, kui oleks ehitatud üles nagu rühmatreening - kõigepealt soojendus, siis aeroobset ja jõuharjutusi, lõpuks venitused. 2x nädalas annaks juba mingi koormuse, kuigi parem oleks 3x. Ja ilma hindamiseta. Kõik, kes pole haiguse tõttu vabastatud ja oma võimete piires kaasa teevad, saavad tunni arvestatud. Kaoks soorituspinge ja saaks keskenduda trennile ja enda arendamisele.

Kapten Trumm kirjutas:Noh, ega meil nt nädalas 4x2 kehalise tunni sisseviimise tee päris püsti pole.
Lihtsalt tänases täistuubitud programmis tuleb selle millegi arvelt, järgmises PISA testis saame 5 kohta nõrgema tulemuse äkki.

Minu jaoks on selle lähenemise kõige suurem probleem, et siis need, kes tahavad ise trennis käia, jäävad hammasrataste vahele - st. nad ei pruugi enam eriti jõuda oma lemmikalaga tegeleda.

Kapten Trumm kirjutas:Kuid minuarust see väärib küünlaid. Haridusministeeriumi eduraport vs ellu astuva inimese tervis. Otsustada poleks vist raske.

Tsitaat jätkab akf Sho toonil

Kapten Trumm kirjutas:Täna meil hakkavad 30sed rabelema esimest korda elus terviserajal, kui püksid jalga ei mahu või kui esimene tervisejama käes. Enamasti edutult - õigel ajal ladumata vundamendile pidavat maja ei saa. Kooli (st kasvu)eas korralikult välja arendatud füüsis on üks peamisi eeldusi edasiseks eluks. Kuskil keskeas on südant või kopse suuremaks kasvatada juba keerulisem.

See nüüd ikka nii ei ole, et kui inimene kasvuperioodil trenni teeb, kasvavadki talle ülejäänud eluks suurem süda või kopsud.

Kui keskealine või ka vanas eas alustav tervisesportlane valib õige koormuse ja harjutab järjepidevalt, paranevad ka tulemused ja tervisenäitajad; kui noorena sporti teinud inimene harjutamise lõpetab, ei pruugi organism olukorraga kohaneda ja tulemusena võib ta paksemaks minna kui muidu oleks läinud (vaata, kuidas Andres Sõber välja näeb).

Minu jaoks on selle lähenemise kõige suurem probleem, et siis need, kes tahavad ise trennis käia, jäävad hammasrataste vahele - st. nad ei pruugi enam eriti jõuda oma lemmikalaga tegeleda.

Noh, põhimõtteliselt võiks regulaarsed trennis käijad käia vähemates kehalise tundides kui soovivad, kuid et nad ei tooks mingeid sõbra lellepoja antud tõendeid, siis KVKT-1 kaks korda aastas ikka üldistel alustel

Minu ajal oli kehaline 2 korda nädalas (a' 2 tundi) ja trenn oli 3 korda nädalas, osadel päevadel tuli trenni minna kehalisest märgade riietega. Ei olnud märkimisväärne probleem. Sest korralikult treenivale inimesele oli see kehalise tunni 5 km metsajooks 30 minutit ja tund aega korvpalli suht lõdva tegevus. No mõni päev sai seda sama 5 km jooksuringi siis 2 korda läbitud

Kui keskealine või ka vanas eas alustav tervisesportlane valib õige koormuse ja harjutab järjepidevalt, paranevad ka tulemused ja tervisenäitajad; kui noorena sporti teinud inimene harjutamise lõpetab, ei pruugi organism olukorraga kohaneda ja tulemusena võib ta paksemaks minna kui muidu oleks läinud (vaata, kuidas Andres Sõber välja näeb).

Muidugi paraneb. Kuid risk endale liiga teha on suurem ja tulemused lahjemad - kõige kaugemale jõuavad (ja parimaid tulemusi saavutavad) ikka need, kes alustasid lapsena. Tead sa mõnda spordi ala (mitte male) olümpiavõitjat, kes alustas 30selt? Samal põhjusel on meil ka kaitseväkke kutsumine üldiselt enne 20ndat, mitte näiteks 40selt.

Kapten Trumm kirjutas:

Minu jaoks on selle lähenemise kõige suurem probleem, et siis need, kes tahavad ise trennis käia, jäävad hammasrataste vahele - st. nad ei pruugi enam eriti jõuda oma lemmikalaga tegeleda.

Noh, põhimõtteliselt võiks regulaarsed trennis käijad käia vähemates kehalise tundides kui soovivad, kuid et nad ei tooks mingeid sõbra lellepoja antud tõendeid, siis KVKT-1 kaks korda aastas ikka üldistel alustel

Siis me saame põhimõtteliselt sellise asja, et on:
a) eraõiguslikud väga erinevad trennid, kus käiakse vabatahtlikult ja tegeletakse oma lemmikalaga, eelduslikult ka saavutusspordiga;
b) isikutele, kes punktis a nimetatud treeningutel ei käi ja kelle näitajad on viletsad, riigi poolt pakutud trenn; ilmselt mingil määral kohandatud ebasportlikele tüüpidele (alustatakse väiksemal koormusel, saavutussport ei ole eesmärk);
c) lõpuks isikud, kes teevad Cooperi testi jms. ilma trennita kolme peale ära, nad jäetakse rahule.

Minu küsimus nüüd on, miks see b) peab koolipäeva osa olema?

Kapten Trumm kirjutas:Kuid risk endale liiga teha on suurem ja tulemused lahjemad - kõige kaugemale jõuavad (ja parimaid tulemusi saavutavad) ikka need, kes alustasid lapsena. Tead sa mõnda spordi ala (mitte male) olümpiavõitjat, kes alustas 30selt? Samal põhjusel on meil ka kaitseväkke kutsumine üldiselt enne 20ndat, mitte näiteks 40selt.

Loomulikult on inimene nooruses tugevam, aga see käib ka nende kohta, kes trenni ei tee.