Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

Fucs

nimetu kirjutas:

@Fucs - See, et kutsealuste tervislik seisund on alla läinud, kehtib põhimõtteliselt kõikides riikides. Probleemiks on ikka ja jälle eluviisi muutus, mis tähendab üldist liikumise vähenemist läbi terve päeva. Seostada seda kuidagi kehalise tundidega on äärmiselt kahtlane. Need paar tundi nädalas ei suuda korvata üldist füüsilise aktiivsuse vähesust.

viewtopic.php?p=510291#p510291

viewtopic.php?p=510408#p510408

Poti soldat · **Liitunud:** 02 Dets, 2012 13:44 **Postitusi:** 862

LeBon kirjutas:

Tsiteeri:

Jutu mõte on selles, et kehaliselt arendav treening on küllaltki pingeline ja raske, kui pallimängus pool aega seistakse niisama (taolist vaatepilti omal ajal nägin tihti), siis pole selle efekt ajakulu kohta soovitaval tasemel). Ja seal on küllalt palju (enese)sundimist. Ühesõnaga, mitte lõõgastav spaapuhkus.

Siis meil on lihtsalt erinevad kogemused. Minu klassis pallimängude ajal mingit niisama seismist polnud, kõik nautisid seda ja panid täiega - ka need kellele väga söötu ei usaldanud anda.

Minul on ka Trummiga analoogsed mälestused, need kes ikka väga ei tahtnud/viitsinud said "kaitses olles" ka kergesti lõdvemalt võtta.

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 29344

nimetu kirjutas:

@Fucs - See, et kutsealuste tervislik seisund on alla läinud, kehtib põhimõtteliselt kõikides riikides. Probleemiks on ikka ja jälle eluviisi muutus, mis tähendab üldist liikumise vähenemist läbi terve päeva. Seostada seda kuidagi kehalise tundidega on äärmiselt kahtlane. Need paar tundi nädalas ei suuda korvata üldist füüsilise aktiivsuse vähesust.

Kas tuli eduraport või....?
Miks nii arvan?
Põhjendan:
1. tervis on kõikjal alla käinud - omistatakse vääramatu jõu tunnuseid, et ei tekiks järgmist küsimust - miks siis midagi ette ei võeta?
2. need "paar tundi nädalas" omistavad tegevusele/pingutusele juba ette mõttetuse oreooli.
Kokkuvõte: füüsiline allakäik on moodsa eluga kaasnev vääramatu protsess, mida paar (mõttetut) kehalise tundi ei muuda. Tuleks leppida tänase olukorraga ja mitte esitada liigsed küsimusi.
Seda loogikat edasi arendades võiks tuletata sellise mõttekäigu: hundil metsas kõht tühi. Kõht on tühi seepärast, et pole kättesaadavat saaki (värskelt tapetud loom, soovitavalt lahti lõigatuna). Saaki püüdma pole mõtet minna, sest on vähe ja raske kätte saada. Järelikult: hunt võikski nälga surra, selmet võtta jalad tagumikust ja asuda tegutsema. Tegelikult asubki, taoline konformistlik mõtlemine on loomariigis omane üksnes hea elu peale saanud inimesele.

Kui tõsisemaks minna, siis "paar tundi ei korva" ei õigusta tänast eimillegitegemist/konformismi. Tuleb siis tunde juurde panna, luua moti/sunni mehhanism ja võib-olla teha veel midagi (nt korrigeerida suhkruga uputatud koolitoitu) jne.

Ma saan aru, et ükski partei seda teha ei võta, kuna tegemist pole asjaga, mis järgmistel valimistel (max 4a perspektiiv) hääli juurde annaks.

Smith · **Liitunud:** 10 Veebr, 2012 23:01 **Postitusi:** 556

https://yle.fi/urheilu/3-8285388

Tsiteeri:

Keski-Suomessa on tutkittu kouluikäisiä 12-vuotiaita lapsia, jotka liikkuvat vähintään tunnin 5-6 päivänä viikossa. Heidän keskimääräinen keskiarvonsa koulussa oli 8,5.

Tutkimus tehtiin 277 oppilaalle pari vuotta sitten.

Sen mukaan he pärjäävät muita paremmin koulussa, sillä liikuntaa 0-2 päivänä viikossa liikkuvilla keskiarvo oli noin 7,7.

Lastel, kes teevad sporti 5-6 päeva nädalas on keskmine hinne 8,5 ( 10 palli skaalas). Lastel , kes liigutavad end 0-2 päeval nädalas aga 7,7. Uuringus osales 277 õpilast.

Tsiteeri:

Liikunnan ja oppimisen välistä yhteyttä saattaa selittää se, että liikunta vaikuttaa edullisesti aivojen aineenvaihduntaan, rakenteisiin ja toimintaan

Spordi ja õpitulemuste vaheline seos peitub ilmselt selles, et liikumine soodustab aju ainevahetust, arengut ja toimimist.

Terves kehas terve vaim!

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 29344

Arvan, et taolise eduraporti saab teha ka Eestis.
Kuna siin tekivad teatud käärid (järjest rohkemad inimesed väidavad, et spordivad ja asjatundjad kurdavad, et latt langeb pidevalt) vahele, siis üks põhjus võib ollagi metoodika probleem.
Piltlikult öeldes võib noortekamp iga õhtu värskes õhus istuda oma rulaplatsil ja seal midagi teha, kuid KV test jääb 3/4 jaoks kättesaamatuks. Lihtsalt tegevus, mida regulaarselt tehakse, on küll positiivse mõjuga, kuid ei toeta aeroobset vastupidavust (milleks tuleb tund aega pressida 150 pulsiga, niiet higi lendab).

Mäletan, et oli kunagi Eestis üks uuring, kus sedastati, et 2/3 täiskasvanutest liigub regulaarselt, kuid ülekaalu probleem kasvab pidevalt. Kas neid mitte sama suurusjärk polnud, mis aktiivseid.
Käärid on ilmselt 1. vale metoodika (oskamatu ja vähese intensiivsusega tegevus) 2. vale toitumine (tänapäeva süsivesikute liigtarbimine 3. stress (stressi tingimustes toimub kiirendatud rasva kogumine ja veresuhkru kergitamine, sest tegemist on ellujäämise reaktsiooniga.)

nimetu · **Liitunud:** 25 Mär, 2016 22:16 **Postitusi:** 4949

@Trumm - Minu postitus oli vastuseks Fucsi omale, kus ta kõrvutas Soome kehalise kasvatuse tundide reforme ja kutsealuste halvenenud füüsilist võimekust. Neid asju ei saa nii omavahel seostada. Kes on vähegi kaloreid lugenud, saab väga hästi aru, et paarist tunnist nädalas ei piisa viletsa elustiili korvamiseks (halb toitumine, vähe liikumist). See ei tähenda, et ma arvaks, et KK tunnid on mõttetud. Siiski tuleks endale selgeks teha, mida on võimalik nende tundidega saavutada ja mida mitte. Laste tervist nende piiratud tundide arvuga ei saa parandada ja see on fakt, selleks peaks neid oluliselt rohkem olema. Kui eesmärk on rahva tervise parandamine, siis peaks see diskussioon olema palju laiapõhjalisem kui need üksikud KK tunnid. See tähendaks nii toitumise, igapäevase liikumise ja vabaaja tegevuste ümbermõtestamist palju kõrgemal tasemel. Tähendab, rahva tervise parandamiseks tuleks hakata muutma kogu inimeste eluviisi. Alates kasvõi sellest, et autoga liikumine muudetakse keerulisemaks, kõrge kalorsusega rämpstoidud maksustatakse konkurentsist välja, teatud vabaaja tegevusi doteeritaks jne. Kui paljud teist sellega nõus oleks?

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 29344

Mina oleksin kusjuures

Aga ma ei ole nõus seisukohtadega, et kuna asi on raskesti tehtav, siis jätame parem tegemata.
Täiskasvanute eluviisi sa enam ei muuda eriti (tihti ka tekkinud probleeme, kuidas nt välistada valemist stress?)
Küll aga laste puhul on see veel võimalik.
Ega enamik vanemaid ka lastele omal algatusel korrutustabelit või inglise keelt ei õpeta, seda teeb ikka kool mingil tasemel ühiskonna tellimusel ja raha eest.

Kriku

Kapten Trumm kirjutas:

Kui tõsisemaks minna, siis "paar tundi ei korva" ei õigusta tänast eimillegitegemist/konformismi. Tuleb siis tunde juurde panna, luua moti/sunni mehhanism

KK tundidega põhimõtteliselt ei korvagi eluviisi muutust. Samalaadne eluviisi muutus toimus siis, kui rahvas massiliselt linna elama asus ja noored enam maatööd ei teinud (kuigi väga paljud neist tegid linnas ka mingit füüsilist tööd). Füüsilist aktiivsust kui elustiili lihtsalt ei ole võimalik kokku suruda väiksesse ajavahemikku nagu ka nooruses sportimine ei asenda järjepidevat aktiivsust kogu elu jooksul.

Kui laps peab seljakotiga 2,5 km kooli minema, teeb see edasi-tagasi päevas 5 km eelduslikult kiiremapoolset käiku. Tund aega sellist käimist võiks 40 kg lapse puhul olla 240 kcal energiakulu. Tund aega korvpalli on 280, võistluslikku jalgpalli 320 (http://calorielab.com/burned/). Kui sellele lisanduks sama pikk tee trenni / huviringi ja tagasi, saame juba koguse, mida on parimagi tahtmise korral väga raske KK tunniga kompenseerida. Muidugi on rida paremaid näitajaid, millega treeningu efektiivsust mõõta ja planeerida kui energiakulu, aga mingi pildi see annab.

See ei tähenda, nagu ma soovitaksin mittemidagitegemist, millest Trumm kirjutab, aga KK tundide mitmekordistamine on vale tee probleemi lahendamiseks (ebarealistlik, ebaefektiivne, ebaõiglane ja veel hulk eba-sid). Vaja on saavutada olukord, milles koolid ja ringid on suurema osa laste jaoks kodule piisavalt lähedal, et neisse saaks jala minna ning sellist eluviisi igat moodi propageerida. Vaja on palliplatsi kodu vahetus läheduses. Vaja on selgitustööd vanemate hulgas, miks see hea on, lapsukesi väiksest peale sinna suunata. Ja nii edasi. Reageeriva meetmena loomulikult ka eraldi trenni neile, kellel on juba füüsis väga käest ära, millest ülal juttu oli.

Protsess, mida EPL artikkel ja akf nimetu kirjeldasid, ei ole vääramatu, aga sellel pole loll-lihtsat lahendust. Kui kõik see ainult kehalise kasvatuse tunni peale taandada, siis eitatakse probleemi sügavust.

Kriku

Kriku kirjutas:

Protsess, mida EPL artikkel ja akf nimetu kirjeldasid, ei ole vääramatu, aga sellel pole loll-lihtsat lahendust. Kui kõik see ainult kehalise kasvatuse tunni peale taandada, siis eitatakse probleemi sügavust.

Kokkuvõttes tahan siis öelda seda, et katsed olukorda parandada KK tundide abil oleks asendustegevus. Tuleb mõelda ja tegutseda laiahaardelisemalt kui KK tunnid, et soovitud tulemust saada.

Kas see on võimalik? Muidugi on see võimalik. Heaks näiteks on Soome südamehaiguste ennetamise programm, mida aeti aastakümneid väga mitmel tasandil toitumisest alates ja soovitusliku saunatemperatuuriga lõpetades (suur hulk kirjandust, näiteks http://www.who.int/chp/media/en/north_k ... ention.pdf ).

nimetu · **Liitunud:** 25 Mär, 2016 22:16 **Postitusi:** 4949

Tsiteeri:

Aga ma ei ole nõus seisukohtadega, et kuna asi on raskesti tehtav, siis jätame parem tegemata.

No siis oleme vähemalt selles osas samal meelel. Minu seisukoht on lihtsalt selline, et kui miski ei toimi (KK tundidest ei piisa), siis tuleb mõelda kuidas toimima panna. Nagu Kriku ütles, selleks tuleb teha laiahaardelisemaid samme.

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 29344

Loll-lihtsa lahenduse ma eespool pakkusin - iga haridusastme lõpetaja peab sooritama näiteks KVKT-1 vähemalt 180 punktile ja antud sooritus võrdsustatakse riigieksamiga (välistamaks omajopede ringkäendust, mis lahti läheb - st eksamikomisjon tuuakse sisse mujalt). Mittearvestatud lõputunnisel välistab igasugu medalid/aurahada ja eelistingimustel vastuvõtud. Siis on igaühe enda mure see, kuidas vajalik füüsis tekitada. Ja selle saavutamiseks luuakse täiendavad kehalise tunnid ludrimatele.

Nüüd ma tean, kuidas hakkavad osad mehed siin kiunuma geeniuste piinamisest, seos geniaalsuse/üliheade õpitulemuste ja lodeva füüsise kui selle eelduse vahel on vägivaldne konstruktsioon.
Ma tean nt inimest, kes olles 8-klassi vanuses, õppis koos 11nda klassiga (täna töötab vist CERNis) ja vehkis kõik need kehalise värgid koos selle 11ndaga kaasa.

Kriku

Kapten Trumm kirjutas:

seos geniaalsuse/üliheade õpitulemuste ja lodeva füüsise kui selle eelduse vahel on vägivaldne konstruktsioon.

On. Ma võin maletajate hulgast rea näiteid tuua, alustades Kerese ja Kasparoviga.

Sellel loll-lihtsal lahendusel on kaks puudust:
1) loll-lihtne korruptsioon - arstitõendit on liiga kerge hankida;
2) medalist saab enam-vähem igale poole, kuhu tahab, sisse ka ilma medalita. Eelistingimused hoiavad lihtsalt aega kokku.

---

Ennetavate meetmete nimistusse peaks aga lisama iga-aastase arstliku kontrolli koos koormustestiga. See on olulisem kui neid läbi Cooperi testi vedada ja seda on kerge positiivselt kommunikeerida (spordiarstlikud kabinetid, kuhu kutsutakse sarnaselt vähi sõeluuringuga).

Z03 · **Liitunud:** 22 Juul, 2016 11:09 **Postitusi:** 1007

Kapten Trumm kirjutas:

iga haridusastme lõpetaja peab sooritama näiteks KVKT-1 vähemalt 180 punktile ja antud sooritus võrdsustatakse riigieksamiga (välistamaks omajopede ringkäendust, mis lahti läheb - st eksamikomisjon tuuakse sisse mujalt). Mittearvestatud lõputunnisel välistab igasugu medalid/aurahada ja eelistingimustel vastuvõtud. Siis on igaühe enda mure see, kuidas vajalik füüsis tekitada. Ja selle saavutamiseks luuakse täiendavad kehalise tunnid ludrimatele

Jah, aga see ettepanek pole ju realistlik. Alati on neid, kes pole võimelised sellel tasemel kehalis katseid sooritama. Lisaks haiged, erivajadusega õpilased. Eksam sellisel kujul oleks diskrimineerimine. Piinatud geeniustega pole siin võrdusmärgi tõmbamise kohta, sest teatavasti piinatud geenius alistas tahtejõu abil oma haiguse s.t skisofreenia.

Kriku kirjutas:

Ennetavate meetmete nimistusse peaks aga lisama iga-aastase arstliku kontrolli koos koormustestiga. See on olulisem kui neid läbi Cooperi testi vedada ja seda on kerge positiivselt kommunikeerida (spordiarstlikud kabinetid, kuhu kutsutakse sarnaselt vähi sõeluuringuga).

Kardan, et seda võimekust tervishoiusüsteemil küll ei ole, et igale õpilasele 1x kooliaasta jooksul koormustesti teha.

Kriku

Tulistan puusalt, et ülima tõenäosusega oleks iga-aastase koormustesti võimekus palju odavam kui koolisüsteemi võimekus 4x nädalas 2 KK tundi pidada (sellest rääkimata, et vähem vastuseisu tekitav). Seda siis eeldusel, et märkimisväärne osa KK tundidest jääks võimlas toimuma nagu see praegu on. Õues müttamine muidugi ei maksa suurt midagi peale grupijuhi tööaja.

Info kvaliteedi osas oleks see aga väga suur hüpe.

2korda2 · **Liitunud:** 01 Juul, 2014 12:56 **Postitusi:** 682

Trumm, keskmine lodev kuldmedalist ei hakka ennast aastate viisi füüsiliselt pingutama, et lihtsalt mingi eksam kunagi ära teha. See oleks tüüpiline pseudo-lahendus. Mina näiteks olin ka algklassides läbinisti viieline, va. kirjatehnika. Ma ei püüdnudki selles osas midagi parandada - polnud huvi, see kolm ei seganud mitte kuidagi.
Murre saab tulla vaid üldisest ühiskonna hoiakust - "heas vormis olla on in!" See aga nõuab aastatepikkust süstemaatilist tööd. Seejuures on siin väga suur osa just lastevanematel endal - just nemad on oma lastele peamised eeskujud. Norras näiteks on väga popp käia perega (jalgsi)matkamas. Kui igal nädalavahetusel 20+km matk teha, oleks ka juba oluliselt parem (seejuures pole 150+ pulssi vajagi).

www.militaar.net

Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

Kes on foorumil