www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 26 Sept, 2020 18:39

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 764 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42 ... 51  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2018 13:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17835
Tsiteeri:
Vaja on saavutada olukord, milles koolid ja ringid on suurema osa laste jaoks kodule piisavalt lähedal, et neisse saaks jala minna 


Jama. Näiteks Viimsis elab suur osa lapsi koolist jalutuskäigu kaugusel, lapsed tuuakse aga kooli ikka autodega. Sama on Sakus. Nii et see argument ei kannata kriitikat.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2018 13:12 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 20550
Asukoht: Viljandimaa
Lemet kirjutas:
Tsiteeri:
Vaja on saavutada olukord, milles koolid ja ringid on suurema osa laste jaoks kodule piisavalt lähedal, et neisse saaks jala minna 


Jama. Näiteks Viimsis elab suur osa lapsi koolist jalutuskäigu kaugusel, lapsed tuuakse aga kooli ikka autodega. Sama on Sakus. Nii et see argument ei kannata kriitikat.

Rahune nüüd palun maha ja ära plärtsu iga asja peale, mis öeldakse. Ma ei kirjutanud, et lapsi viiakse autoga kooli või huviringi ainult või isegi peamiselt sellepärast, et need kaugel on. Nii mina kui teised on kirjutanud vanemate suhtumise muutumise vajadusest.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2018 13:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17835
Puust ette ja punaseks...

Tsiteeri:
Vaja on saavutada olukord, milles koolid ja ringid on suurema osa laste jaoks kodule piisavalt lähedal, et neisse saaks jala minna 


Tsiteeri:
 Ma ei kirjutanud, et lapsi viiakse autoga kooli või huviringi ainult või isegi peamiselt sellepärast, et need kaugel on.


Pole kuskil sõnagi vanemate suhtumise muutmise vajadusest. Plärtsumisest rääkides. Küll aga sellest, et kool ja ring peavad olema lähedal, et saaks jalgsi.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2018 13:25 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 20550
Asukoht: Viljandimaa
Samast postitusest:
Kriku kirjutas:
Vaja on palliplatsi kodu vahetus läheduses. Vaja on selgitustööd vanemate hulgas, miks see hea on, lapsukesi väiksest peale sinna suunata. Ja nii edasi.
Selle jne. sisse käib ka selgitustöö, miks on jala kooliminek hea asi.

Puust ette ja punaseks, kuidas viisakas inimene oleks sinu hiljutise märkuse sõnastanud:
Hüpoteetiline viisakas inimene kirjutas:
Lisaks akf-i poolt öeldule, vanemaid tuleks harida ka ses osas, et ei ole vaja lapsi kooli või huviringi autoga viia, kui need ainult 2-3 km kaugusel on.


Kui ülaltoodud niiöelda mõtete vahetus on kõik, mis sa praegu diskussiooni lisada suudad, siis võiksid vahet pidada. Praegu solgid teemat :|

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2018 13:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17835
Teemat kui sellist ju sisuliselt pole. Fakt on see, et noorte füüsis on nigel. Fakt on see, et sellega tuleb midagi ette võtta. Fakt on ka see, et füüsise parandamiseks oleks vaja suurendada KÕIGI VÕIMALIKE VAHENDITE ABIL liikumisharjumuste teket ja panna noored liikuma. Ülejäänud mullipuhumine stiilis "ei saa" , "pole mõtet", "ei anna midagi" on üksjagu jabur. Seda enam, et praegused tegematajätmised saavad paarikümne aasta pärast üpris valusalt tervishoiu eelarve (s.o. meie kõigi tasku) pihta lööma. Kui läheb hauda seltskond, kes on üles kasvanud piisava liikumisega tervisele alusmüüri pannuna ja kasutanud tänase meditsiini saavutusi. Neid asendama tulevad aga ülekaaluliseterviseprobleemidega kodanikud, kes hakkavad arstikabineti uksi kulutama tunduvalt varem ja suurema raha eest. Ja keskmine eluiga kukub mühinal koos tervelt elatud aastate arvuga. Nagu täheldatud, on see verbaalne onanism ilmselgete asjade üle minu arust kaunikesti kentsakas, aga andke pealegi minna, miks ei saa ja kuidas pole kasu...

Tsiteeri:
Alati on neid, kes pole võimelised sellel tasemel kehalis katseid sooritama


Alati on ka neid, kes pole suutelised matemaatikaeksamit tegema või õigekirja omandama...ei näe põhimõttelist vahet.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2018 14:01 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 20550
Asukoht: Viljandimaa
Lemet kirjutas:
füüsise parandamiseks oleks vaja suurendada KÕIGI VÕIMALIKE VAHENDITE ABIL liikumisharjumuste teket ja panna noored liikuma
Lemet kirjutas:
verbaalne onanism ilmselgete asjade üle minu arust kaunikesti kentsakas

Kui arutelu, mis meetodid on tulemuste saavutamiseks enam või vähem efektiivsed, on sinu arust kentsakas verbaalne onanism, on sul täielik vabadus selles mitte osaleda.

Aitab nüüd sellest.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2018 16:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29641
Tsiteeri:
Trumm, keskmine lodev kuldmedalist ei hakka ennast aastate viisi füüsiliselt pingutama, et lihtsalt mingi eksam kunagi ära teha. See oleks tüüpiline pseudo-lahendus. Mina näiteks olin ka algklassides läbinisti viieline, va. kirjatehnika. Ma ei püüdnudki selles osas midagi parandada - polnud huvi, see kolm ei seganud mitte kuidagi.
Murre saab tulla vaid üldisest ühiskonna hoiakust - "heas vormis olla on in!" See aga nõuab aastatepikkust süstemaatilist tööd. Seejuures on siin väga suur osa just lastevanematel endal - just nemad on oma lastele peamised eeskujud. Norras näiteks on väga popp käia perega (jalgsi)matkamas. Kui igal nädalavahetusel 20+km matk teha, oleks ka juba oluliselt parem (seejuures pole 150+ pulssi vajagi).


No katseid tuleks teha ikka iga veerand/semester, et kehalise hinne saada. Aga õppeetapi lõpetamisel lähevad arvesse nt lõpetamiskevadel tehtud.

Toon natuke elulisema näite - kas need "lodevad kuldmedalistid" pingutaks näiteks matemaatika või kirjandi teemal, kui oleks teada, et riigieksameid pole ja tulemus poleks nt kõrgkooli sisseastumisel oluline? Arvan, et väga ei pingutaks. See ühiskonna hoiakute muutmine on minu silmis tiba ebareaalne - 25 aastat loha lastut tagantjärele korda saada on pea võimatu.

Ma olen ise õpilastele esimeses tunnis teinud kohe selgeks, et antud hinne läheb lõputunnistusele ja mul ei liigu mitte ükski närv teile mitteosalemise või kehvade tulemuste eest sinna kaks ühte lajatada. Teie edasijõudmine ja hindeliste soorituste ära tegemine on teie probleem. See on ikka ludrid maa peale toonud ja järeltööde aegadel on järjekord ukse taga (kuigi jah, on ka neid kellele see ei mõju). Sestap enda 5- aastase harrastuspedagoogi kogemusest arvan, et kui veits kruva keerata, küll asjad liikuma lähevad.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 28 Mär, 2018 16:38, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2018 16:36 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 20550
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
See ühiskonna hoiakute muutmine on minu silmis tiba ebareaalne - 25 aastat loha lastut tagantjärele korda saada on pea võimatu.
Aga Soomes ju toimis südamehaiguste ennetuse programm? Järelikult on võimalik, kui väga tahetakse.

See, et meil siin praegu riik jääb propaganda poolest ka vaktsiinivastastele alla näiteks, ei tähenda, et see nii peabki olema.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2018 18:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1715
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Mul on tunne, et te olete siin veidi valel teel. Veidi.
2014-15 viisid KVÜÕA ja TÜ Kupis läbi ühe uuringu. Üldistatult - ajateenijatel võeti SBK jooksul vereproove, et näitajate põhjal öelda, kas ajateenistuses esineb ülekoormus või mitte. Oluline on veel märkida, et kõigil katsealustel, paranesid ÜFTi tulemused. Uuringu tulemus on kokkuvõttes järgmine:

Tsiteeri:
Vere hematoloogiliste ja biokeemiliste parameetrite analüüs näitab ajateenijate organismi suhteliselt head kohanemisvõimet SBK ajal kogetava kehalistest koormustest ning töö- ning elukeskkonna vahetusest tingitud stressiga. Ilmnevad anaboolse iseloomuga füsioloogilised kohanemisreaktsioonid, mille ulatust võib siiski piirata vitamiin D vaegus ja väiksemal osal ajateenijatest ka varuraua vähenemine. Otstarbekas on analüüsida võimalusi vitamiin D vaeguse levimuse vähendamiseks ajateenijate seas, keskendudes esmalt neile, kelle teenistusaeg algab sügisel ning kestab üle talve- ja kevadkuude.


Ehk siis - ajateenistus ei ole nende katsealuste näitel füüsiliselt ega vaimselt ülekoormav. Lähen sammu veel tagasi - nad on selleks piisavalt hästi ettevalmistatud. Ma ei väida, et tänapäeva noorte füüsiline vorm ei võiks / peaks parem olema. Ikka peaks. Aga kindel on see, et valdav enamus sobib oma ettevalmistuselt ajateenistusse.
Seega sealt väljalangemine, ei ole tõenäoliselt olulisel määral seotud viletsa kehalise ettevalmistusega.

Veel lihtsamalt öeldes: Eesti noormees ei ole tegelikult nii nõrk, et ei suudaks teenida. See mis kellelegi näib (ajateenijale, kõrvaltvaatajale), on hoopis paljude faktorite koosmõju.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2018 18:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29641
Täna õhtune "Suud puhtaks" saade keskendub ajateenijate arvu kasvule - loodetavasti saavad asjad selgemaks. :)

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2018 18:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10452
Asukoht: Metsas / Ämbris
Kõik nagu räägivad ühest ja samast asjast ja siis jälle samas nagu ei räägi ka.
Vahepeal ei saa enam mitte midagi aru, et kes kus mida ütles või mida ei öelnud või milliseid seisukohti keegi on või ei ole esitanud.
Ja siis omakorda ei saa kohati enam ka aru, mida keegi mingi seisukoha väljatoomisega mõtelnud on või ei ole.
Kriku kirjutas:
Kokkuvõttes tahan siis öelda seda, et katsed olukorda parandada KK tundide abil oleks asendustegevus.
Nt. ka seda lauset või väidet võib mõista mitmeti.
Kas "katsed olukorda parandada ainult KK tundide abil oleks asendustegevus" või "katsed olukorda parandada lisaks KK tundide abil oleks asendustegevus" ?
Või hoopis "igasugused või mistahes katsed olukorda parandada KK tundide abil oleks asendustegevus"?
Täiesti erinevad seisukohad võib tuletada. Ja siis igaüks tõlgendabki nii, nagu ta heaks arvab.

Ma proovin nüüd veel kord võimalikult lühidalt kokku võtta oma seisukoha, mis on küll korduvalt, kuid võibolla mõnede kaasfoorumlaste jaoks liialt segaselt siin teemas ära toodud.
Tsitaatide nurksulgudes kaldkirjas on minu praegused märkused, mis peaksid kergendama arusaamist, sest ma ei hakka tsitaate tooma ja siduma tervete postituste kaupa, kuna need on väga pikad jutud seal.

Suurem vaidlus antud teemadel sai minu jaoks alguse siit:
Fucs 21 Apr, 2017 14:38 kirjutas:
Selle kehalise kasvatuse ja riigikaitse suhtega on siin täna laual kaks erinevat teemat.

1. Ideaalis saavad noored vanuses ~6 kuni ~19 eluaastat koolist kaasa füüsilise/vaimse vormi ja tervisliku seisundi, mis lubab EKV-s asuda kohe pädeva füüsilise/vaimse koormusega aega teenima.
2. Meil on täna see probleem, et ~18-19 aastased noored (mingi osa neist, kusjuures arvestatav osa) ei ole isegi mitte sellise füüsilise/vaimse vormi ja tervisliku seisundiga, mis võimaldaks EKV-s ajateenistusse üldse asuda.

Nüüd p.1 "ideaalis" vajadusi saab omakorda "rahuldada" erineval moel ja tasemel, oleneb kuidas suhtuda ja mida eesmärgiks seada. Üks äärmus oleks siis see "rambodeks treenimine" ja teine äärmus jällegi "ärme sea norme ega hinda noori, sest see traumeerib neid" vms debiilsus....

...Tähendab, meil on olnud ajaloos teatud kehalise kasvatuse ja aktiivsuse normid näiteks koolides. Need omal ajal ei "tekkinud lambist", vaid olid aastatepikkuste uuringute, jälgimiste, diagnooside ja hinnangute tulemus.
Need arvestasid omas ajas üldist kehalist aktiivsust ühiskonnas ja pidid tagama minimaalse kehalise liikumise ja koormused indiviidi tervislikuks eluks. Kuna tänaseks päevaks on lisaks muudele probleemidele langenud n.ö. "vabatahtlik" kehaline aktiivsus kogu ühiskonnas kordades, võrreldes midaiganes eelmiste ajaperioodidega, siis kordades on kasvanud ka vajadus n.ö. "kohustusliku" kehalise aktiivsuse järele. Mis omakorda tähendab, et osad normid mis sobisid ja kõlbasid ütlema aastal 1970 on tänaseks praktikas jäänud liiga "lahjadeks".

Meil aga toimub kehalise koormuse ja aktiivsuse suurendamise asemel (nt. koolides), endiste normide ja nõuete "lahjendamine" veelgi (või üldse kaotamine), ehk kehalise kasvatuse ja aktiivsuse teemal on sees edasiliikumise asemel vähikäik. Ma ütleks, et see on topelt tagasiminek. Siin ei saa ega olegi midagi ju imestada siis, et meie noorte kehalise ja vaimse tervisega on just nii, nagu ta hetkel on....

...Millised tegevused siis on kas hääbunud või täiesti ära jäänud (või on tegevustest haaratud ainult marginaalne hulk noori), ning nendes tegevustes saadud kehaline aktiivsus ja koormused tuleks alustuseks esmatasandil (enne rambodeks treenimist) asendada mõne analoogse/kompenseeriva tegevuse, kehalise aktiivsuse ja koormustega?

[järgneb loetelu erinevatest süsteemsetest tegevustest]

Kõik need tegevused pakkusid kunagi lisa noorte kehalisele (ja/või vaimsele) aktiivsusele.
Terve hunnik pisikesi tilgakesi, mis eraldi võttes võivad ju olla tühised, kuid koondunult moodustavad lõpuks mere.

Mida arvavad teemast asja sees olijad ehk spetsialistid?
Tsiteeri: Õpetajate seas on levinud arvamus, et kehalise kasvatuse tundide arvu nädalas peaks suurendama kuni viie tunnini esimeses kooliastmes, nelja tunnini teises kooliastmes ja kolme tunnini kolmandas kooliastmes ning gümnaasiumis.
Kriku 21 Apr, 2017 19:41 kirjutas:
See ideaal oleks teoreetiliselt saavutamatu. 2 tunniga nädalas ei aja kedagi füüsiliselt vormi. Kõik, kes on ajateenistusse tulles heas sportlikus vormis, on seda tänu koolivälisele huvitegevusele, st. käivad trennis. Neist, kes ei ole, aetakse suurem osa ajateenistuses väga oluliselt suurema koormusega vormi kui 2 tundi nädalas.
Fucs kirjutas:
No aga millest meie siin siis räägime? Või millest küll ma pika jutu siia kirjutasin? Ja ka "vormi ajamisel" on nõks vahet, milline on "vormi aetava" konditsioon enne + need kes aega teenima ei kõlba jäävadki "vormi ajamata", see ongi probleem.
Kriku kirjutas:
Mina väidan kokkuvõtlikult seda, et meil on kehaline kasvatus edukalt privatiseeritud trennide näol, kus lapsed ise käivad, ja seetõttu võiks kooli kehalise tunni asemel teha midagi mõistlikumat. Iseseisvat treenigväärtust sellel ei ole ning ühtegi spordiala seal tehnilises mõttes algtasemelgi ära ei õpi.
Kriku 22 Apr, 2017 11:14 kirjutas:
Fucs kirjutas:
3. kooli kehalise tunni asemel on ainus mõistlikum tegevus kaks kehalise kasvatuse tundi
Fucs kirjutas:
Selles suhtes on keh.kasv. õpetajate nägemus ja soov õige - keh.kasv. peaks olema 4-5 korda nädalas, et noor saaks iga koolipäev lisaks ja vaimsele tööle ning istumisele vahelduseks füüsilist koormust.
Nüüd jõudsime ilmselt peamiseni välja. Mina rääkisin praegusest olukorrast, kus kooli kk-tunde on liiga vähe, et neist oleks erilist kasu noorukile, kes muidu mujal ennast ei liiguta. Sina vastad, et lahendus pole kooli kk-tundide ärakaotamine, vaid nende arvu tõstmine. Loomulikult, kui oleks iga päev kk-tund, oleks ka selle kasu hoopis teine.

Aga mille arvelt see kasu tuleks? Laste vaba aja ja mh. väga suuresti nondesamade trennide arvelt.....
Vahemärkus: Siin on probleemiks ilmselt erinev arusaam toimuvast - mina omast arust jõudsin sinna "peamiseni välja" (milleks on KK tundide arvu suurendamine koos muu kehalise aktiivsuse suurendamisega, s.h. koolivälise) kohe, juba oma 21 Apr, 2017 14:38 esimeses pikemas postituses sellel teemal, mitte "NÜÜD" 22 Apr, 2017 11:14 kaks teemalehekülge, terve rida vahepostitusi ja üks ööpäev hiljem. Veel vähem ei hakka ma sinna "peamiseni välja jõudma" alles nüüd, aasta hiljem, nagu siin mõned teised ja kolmandad AKF-id tundub, et arvavad. Sestap ei ole mõtet vaidlust anno 2018 pöörata või juhtida tagasi sinna, kus tegelikult vaidlust ei ole, või oli erineva arusaamise tõttu sellest, mida keegi on kirjutanud ja mida sellega ütelda tahtnud.

Mina rääkisin esimesest 21 Apr, 2017 14:38 postitusest alates, et lapsed ja noored liiguvad liiga vähe. Et vabatahtlikku liigutamist on jäänud kõvasti vähemaks kui enne. Et sellest tulenevalt on kasvanud vajadus lisa kohustusliku liigutamise järele. Et meil toimub kehalise koormuse ja aktiivsuse suurendamise asemel koolides, endiste liikumisnormide ja nõuete vähendamine või kaotamine. Et tuleks püüelda ideaalide poole, kus koolist saab valdav enamus lapsi/noori endale piisava füüsilise ja vaimse tervise, et olla kohe kõlbulik astuma kaitseväeteenistusse.

AKF Kriku vastas, et 2 KK tunniga nädalas midagi ei saavuta ja vajadusel aetakse noormehed vastavasse füüsilisse vormi kaitseväes juba. Mina ei rääkinudki kahest tunnist ja sellest, et just selle kahe tunniga saaks liikumisprobleemid lahendatud. Ma rõhutasin algusest peale, et vaja on rohkem liigutamist s.h. kohustuslikku, mis enamuses = kooli KK. Seda ma kordasin ka vastuses 21.04.2017 üle, et suuremast liikumisvajadusest ma ju räägingi. Ja ideaalis oli seatud minu mõtetes tulemuseks see, et kaitseväes ei peaks noormehi vajalikku konditsiooni kiirmeetodil (kümme nädalat) viima, vaid seda peaks tegema kool aeglasel meetodil (12a).

AKF Kriku võtab 21 Apr, 2017 20:45 seepeale oma mõtted kokku, et et meil on kehaline kasvatus edukalt privatiseeritud trennide näol, kus lapsed ise käivad, ja seetõttu võiks kooli kehalise tunni asemel teha midagi mõistlikumat. Iseseisvat treenigväärtust sellel ei ole ning ühtegi spordiala seal tehnilises mõttes algtasemelgi ära ei õpi.

Mina ei olnud sellega 21.04.2017 20:55 nõus.
(Põhjendasin oma 22.04.2017 10:44 postituses, miks ei ole.)

Päev hiljem 22 Apr, 2017 11:14 kirjutab AKF Kriku mulle vastuseks, et "nüüd jõudsime ilmselt peamiseni välja". Ja peamine, kuhu me jõudsime on see, et AKF Kriku rääkis praegusest olukorrast, kus kooli kk-tunde on liiga vähe, et neist oleks erilist kasu noorukile, kes muidu mujal ennast ei liiguta, aga FTP Fucs vastas selle peale, et lahendus pole kooli kk-tundide ärakaotamine, vaid nende arvu tõstmine.....

Ilmselt siis lihtsalt teineteisest möödarääkimine vahepeal.

*

Kumb võtta, kas "süsteemne lähenemine", või "laiahaardelisem tegutsemine" ? :shock:
Kas me peaksime selle üle vaidlema?

[EKSS] kirjutas:
Süsteem -

1. omavahel seotud objektide terviklik kogum. piltl omavaheliste seostega kindel kord milleski.
2. mingit õpetust, teooriat moodustavate põhimõtete, väidete, seisukohtade kogu.
3. millegi üldine korraldus v. struktuur.

Süsteemne -

Süsteemina, süsteemis olev, süsteemipärane, korrakindel; kogu süsteemi hõlmav. Nähtuste süsteemne käsitlus, uurimine.

Fucs 22 Apr, 2017 18:04 kirjutas:
[pärast seda] kui ma olin kirjutanud valmis [21 Apr, 2017 14:38] selle viewtopic.php?p=510291#p510291 postituse, mille läbiv, esmane ja kõige tähtsam mõte oli, et meie noored saavad liiga vähe kehalist koormust ja seda oleks vaja suurendada ja seda (tõin välja terve loetelu) nii kehalise kasvatuse tundide arvu suurendamise kui muude alternatiivsete meetmetega (trennid, matkad, sportliku eluviisi propageerivad noorteorganisatsioonid, normid mille poole püüelda ja mida saavutada jne). Et seda kõike on vaja rohkem ja lähenema peaks süstemaatiliselt mitte kaootiliselt....

....."Erilist" kasu eraldiseisvalt võttes vbl [kehalise kasvatuse tundidel] pole, aga see on üks lahutamatu osa süsteemsest lähenemisest.
Kriku 22 Apr, 2017 18:20 kirjutas:
See tundub mulle loosunglik - "süsteemne" lähenemine "süsteemi" enda pärast.
viewtopic.php?f=25&t=32565&start=165
Kriku 28 Mär, 2018 10:36 kirjutas:
Tuleb mõelda ja tegutseda laiahaardelisemalt kui KK tunnid, et soovitud tulemust saada.
NÕUS !

*

Nüüd siis viimast korda kokkuvõtteks.

Vaidlus ei käi selle üle, kas enamus laste/noorte füüsiline tervis on kehv. IMHO on.
Vaidlus ei käi selle üle, kas paljude laste noorte vaimne tervis on kehv. IMHO on.
Vaidlus ei käi selle üle, kas lapsed/noored peaks rohkem liikuma. IMHO peavad.
Vaidlus ei käi selle üle, kas 5h KK on parem kui 2h KK. 5h KK on IMHO parem.
Vaidlus ei käi selle üle, kas trenne on vaja. IMHO on.
Vaidlus ei käi selle üle, kas oleks vaja midagi muuta. IMHO on.
... ma ei teagi, mille üle siin veel vaidlus käib...

Minu seisukohalt on vaieldavad alateemad:

1.KK on mõttetu õppeaine praegusel kujul. IMHO ei ole. Ta pole täiuslik, seal on hulga vigu (millest enamus ei tulene KK tunnist kui sellisest), aga ta on vajalik.
2.KK praegusel kujul tuleks asendada mõne muu mõistliku tegevusega. IMHO ainsaks mõistlikuks asendustegevuseks võib olla nii "rohkem KK tunde" kui "rohkem KK tunde muudetud kujul"
3.KK kaotamine ei halvendaks veelgi laste/noorte tervist. IMHO halvendaks.
4.KK-s ei tohiks hinnata. IMHO peaks. Vaieldavad on siin meetodid, kuidas ja mille alusel, ning kas individuaalne lähenemine hindamisel või mitte. IMHO hindamine/hinnangu andmine peab jääma.
5.KK-s ei peaks olema norme mida tuleks püüda täita. IMHO peaks olema. Vaieldav on siin, millised need peaks olema ja kas kõikidele ühesugused või mitte.
6a.Trennid asendavad edukalt KK tunde. IMHO ei asenda. Võib-olla osadel juhtudel asendavad, aga seda ei saa võtta kui reeglit. KK tunnid täiendavad trenne ja vastupidi.
6b.Kohustuslikku liikumist (KK) pole vaja, piisab vabatahtlikust (trennid). IMHO on vaja kohustuslikku ja ei piisa vabatahtlikust.
7.KK tundidel praegusel kujul ei ole mingit seost füüsilise ja vaimse valmisolekuga/kõlbulikkusega EKJ teenida. IMHO on.
8.Midagi vbl veel, ei tule enam meelde.

Aga mina ei taha rohkem sellel teemal (nendel teemadel) vaielda :!:
Ma olen kõik, mis mul ütelda oli nende teemade kohta, ära ütelnud.

*********************************************************

nimetu kirjutas:
@Fucs - See, et kutsealuste tervislik seisund on alla läinud, kehtib põhimõtteliselt kõikides riikides. Probleemiks on ikka ja jälle eluviisi muutus, mis tähendab üldist liikumise vähenemist läbi terve päeva.
Selle üle ei käi minu poolt vaidlus. Nagu ma aru saan, siis ei käi ka vaidlust selle üle, et on vaja rohkem liigutada noortel. Vaidlus käib selle üle, kas ainult vabatahtlikud liikumisvõimalused tagavad midagi või ei taga ja kas peaks kohustsuslikus korras (KK/liikumisõpetus) seda liikumismahtu suurendama. Mina arvan, et peaks.

nimetu kirjutas:
Seostada seda kuidagi kehalise tundidega on äärmiselt kahtlane.
Toodud esimeses soomekeelsel pildikesel (link kogu artiklile on 1 lk eespool) jõuab nende seosteni (või vihjab nendele seostele - võtke kuidas tahate) KALERVO ILMANEN, FT, dosentti, Liikuntakasvatuksen laitos, Jyväskylän yliopisto. Mina lisasin sinna lisatabelid ja väljavõtted teistest uuringutest ja arvamusavaldustest, mis sellega seonduvad ja millest seal KALERVO ILMANEN`i artiklis räägitakse. Seal öeldakse veel ka seda, et seatud eesmärgid (FIN Haridusministeeriumi poolt defineeritud õppekava sisu ja see, mida tahetakse saavutada) on vägagi üllad ja õiged (nagu muuseas ka meie uue "liikumisõpetuse" ametlikult defineeritud eesmärgid), kuid on ebaselge see, kuidas nende eesmärkide saavutamine täidetakse ilma lisavahendite ja lisatundideta.

Sama probleem muideks kummitab ka meie uut "liikumsõpetust" ja on kummitanud ka praegust kehalist kasvatust.
Kõikidel aegadel defineeritud ja seatud eesmärgid on olnud alati üllad ja õiged. Probleemid on olnud nii enne kui praegu (ja saavad IMHO olema ka tulevikus) selles, et puudub ühtne kindel arusaam, mida peaks tegema, kui palju peaks tegema, kuidas peaks tegema ja kuidas eesmärke saavutada. Puuduvad vastavad uuringud. Puuduvad ka needsamad uuringud, mis ütleks meile ära, milline on nt. KK tundide otsene/konkreetne/põhjuslik seos ja mõju laste/noorte tervisele ja edasisele arengule.

Siin osa oponente väidavad, et põhjuslikud seosed puuduvad. Mina väidan, et põhjuslikud seosed on olemas. Aga me kõik paneme seda tarkust kohvipaksu pealt.
Tsiteeri:
Millised on praeguse kehalise kasvatuse ainekava puudused, mis takistavad eluaegse liikmisharrastuse kujundamist?
Arvamusi ja oletusi ning tegureid võib olla väga erinevaid, kuid millised need tegelikult on, me ei tea. Sest sellised alusuuringud puuduvad.
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/1 ... sAllowed=y

2006-2007-2008 tehti katse läheneda n.ö. teaduspõhiselt. 2006 anti TÜ-le ülesandeks töötada välja pädev KK ainekava. TÜ väljatöötatud ainekava ei võetud aga kasutusele. Edasi anti uue KK ainekava väljatöötamine REKK (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus), TLÜ ja TÜ kätte. Ka seda ainekava ei võetud kasutusele. Väidetavalt mõlemal juhul poliitiliste otsuste tõttu (sellest on juttu ka ülalpandud lingil/viites). 2011 võeti siiski kasutusele uus ainekava (pole aimugi kui palju selles lõpuks arvestati TÜ või TLÜ teadlaste arvamust).

2016 telliti TÜ-lt veelkord uus ainekava. See on nüüd see, millest meil tehakse "liikumisõpetus".
Arvata võib, et see on nüüd siis mingi kompromiss eelmistest. Kahjuks ei leia neid TÜ (2006) ja TÜ, TLÜ, REKK poolt koostatud ainekavasid, et nendega tutvuda. Siis oleks näha, mis poliitikutele nendes ei meeldinud.

Üks poliitiline kemplemine tollest ajast on siin
http://epl.delfi.ee/news/eesti/soda-opp ... d=51042533

Riigikogu komisjoni avalikul istungil (mille lingi ma siia millalgi hiljuti panin), kus arutleti probleemi üle, et lapsed/noored rasvuvad ja nende tervislik seisukord on halb, ei võetud kordagi üles teemat, kuidas lapsi/noori rohkem liikuma panna. Selle asemel keskenduti sellele, kuidas laste rasvumist ja ülekaalulisust varasemalt diagnoosida ning varem ravile saata ja räägiti sellest, et uus liikumisõpetus on see võluvits, mis probleemid kaotab. IMHO tagajärgedega võitlemine mitte põhjustega. IMHO ei kaota ilma lisa KK või liikumisõpetuse tundideta. Need lisatunnid ka ei pruugi kaotada, aga IMHO vähemalt vähendaks teatud määral.

nimetu kirjutas:
Need paar tundi nädalas ei suuda korvata üldist füüsilise aktiivsuse vähesust.
Need ei olegi mõeldud kogu "üldise füüsilise aktiivsuse vähesuse" korvamiseks. Ja seda ma olen siin ka korduvalt kirjutanud omast arust.

Loodetavasti sai mõni asi natukene selgemaks.
Nüüd, kui lubate, siis ma ei topi oma nina rohkem siia teemasse.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2018 19:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10452
Asukoht: Metsas / Ämbris
Martin Herem kirjutas:
Mul on tunne, et te olete siin veidi valel teel. Veidi....


Nüüd tõesti viimast korda siin teemas :mrgreen:

Uuriti ju ainult neid parimaid parimatest, kes med.komisjonis on tunnistatud kõlbulikuks. (Kohtab hinnanguid nii 1/2 kui 1/3)
Mis seisus on ülejäänud seltskond, kes n.ö. ei kõlba? (Kohtab hinnanguid nii 1/2 kui 2/3)

Ja teine mitte vähemolulisem teema (jätame vaimse tervise ning stressid jms välja praegu ja räägime füüsilisest tervisest): kas on uuritud neid, kes langevad EKV-st välja teenistuse jooksul tervislikel põhjustel ja neid, eks saavad kaitseväes treeningutel/harjutustel mõne füüsilise trauma (liigesed, selg, süda, luumurrud jne), et mis on need põhjustanud ja miks? Kas lihtlabane ületreenitus (liiga suured koormused ka igati tervetele ja võimekatele), ületreenitus seoses treenitava halva füüsilise vormiga (traumat ei oleks tekkinud, kui treenitav oleks olnud füüsiliselt tugevam), vale treenimine (valed tehnikad jms), muu?

Uuringutest mida lugenud on jäänud meelde, et põhivaevused lisaks vaimsetele probleemidele on nii KRA med komisjonist tagasi saadetutel, kui sealt teenima saadetutel just liigesed, lihaskond ja nõrk selg (vbl ka luustik?)

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2018 20:08 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 20550
Asukoht: Viljandimaa
Fucs kirjutas:
Kriku kirjutas:
Kokkuvõttes tahan siis öelda seda, et katsed olukorda parandada KK tundide abil oleks asendustegevus.
Nt. ka seda lauset või väidet võib mõista mitmeti.
Kas "katsed olukorda parandada ainult KK tundide abil oleks asendustegevus" või "katsed olukorda parandada lisaks KK tundide abil oleks asendustegevus" ?
Või hoopis "igasugused või mistahes katsed olukorda parandada KK tundide abil oleks asendustegevus"?

Proovin uuesti: Kui probleem on laste vähene füüsiline aktiivsus koolivälisel ajal, siis katsed parandada olukorda KK tundide lisamise abil oleks asendustegevus.

Jälle seda energiatarbimist vaadates (no ei ole muud näitajat käepärast, vabandan ninaette ja kõrvataha): kui me eeldame, et argielulise füüsilise aktiivsusega peaks nooruk päevas põletama näiteks 1,5x rohkem kaloreid kui 2 KK tunnis, siis selle aktiivsuse ärajääma kompenseerimiseks oleks iga päev vaja 3 KK tundi, nädalas 15. Kui arvestada ka nädalavahetustega, siis 21. Selles kontekstis jõupingutused 8 KK tunni sisseviimiseks nädalas on väga kulukas asendustegevus.

Võib küsida, et mismoodi on näiteks 2 KK tunni lisamine asendustegevus, siiski liigutataks ju nende võrra rohkem? Äkki on muid meetmeid toetav ja täiendav tegevus? Jah, oleks toetav ja täiendav, kui need muud meetmed eksisteeriks. Aga kui kogu aeg arutatakse KK tundide arvu üle, siis on suur oht, et kui lõpuks pressitakse läbi nende lisamine niigi väga pingelise tunniplaani, siis suruvad kõik asjassepuutuvad ministrid üksteisel kätt, soovivad palavalt õnne ja ongi kõik. Alustada tuleb ikka sealt, kus on probleemi tuum - kui lapsi edaspidigi edaspidi igale poole autoga viiakse ja tuuakse ja nad õues mängimas ei käi, on väga vähe vahet, kas KK tunde on nädalas 2 või 4. Ei tohi saata välja sõnumit, et kõnealune elustiili muutus on kooli KK-ga kompenseeritav. Ei ole.

Fucs kirjutas:
Tähendab, meil on olnud ajaloos teatud kehalise kasvatuse ja aktiivsuse normid näiteks koolides. Need omal ajal ei "tekkinud lambist", vaid olid aastatepikkuste uuringute, jälgimiste, diagnooside ja hinnangute tulemus.
Need arvestasid omas ajas üldist kehalist aktiivsust ühiskonnas ja pidid tagama minimaalse kehalise liikumise ja koormused indiviidi tervislikuks eluks.
Ausalt öeldes ma kahtlen, kas need normid üldse niiväga teaduspõhised olidki. Ma arvan just, et keegi mõtles need välja - nagu hiljuti mõeldi välja, et vee all läbi rõnga ujumine on elutähtis oskus.

Fucs kirjutas:
Mina rääkisin esimesest 21 Apr, 2017 14:38 postitusest alates, et lapsed ja noored liiguvad liiga vähe. Et vabatahtlikku liigutamist on jäänud kõvasti vähemaks kui enne. Et sellest tulenevalt on kasvanud vajadus lisa kohustusliku liigutamise järele. Et meil toimub kehalise koormuse ja aktiivsuse suurendamise asemel koolides, endiste liikumisnormide ja nõuete vähendamine või kaotamine. Et tuleks püüelda ideaalide poole, kus koolist saab valdav enamus lapsi/noori endale piisava füüsilise ja vaimse tervise, et olla kohe kõlbulik astuma kaitseväeteenistusse.
Mina jällegi ei ole näinud statistikat, mis kinnitaks väidet, et valdav enamus noorukeid ei ole kõlblik astuma kaitseväeteenistusse treenimatuse pärast.

Fucs kirjutas:
Vaidlus ei käi selle üle, kas enamus laste/noorte füüsiline tervis on kehv. IMHO on.
Vaidlus ei käi selle üle, kas paljude laste noorte vaimne tervis on kehv. IMHO on.
Kaitseväkke jõudnud noorte tervis ei ole valdavalt nii kehv, et nad seal hakkama ei saaks. Kaitseväkke kõlbmatute puhul käib vaidlus selle üle, kas see kõlbmatus on tingitud vähesest sporditegemisest, eriti vaimse tervise osas.

Fucs kirjutas:
Vaidlus ei käi selle üle, kas 5h KK on parem kui 2h KK. 5h KK on IMHO parem.
Oleneb sellest, mis KK tunnis toimub ja oleneb lapsest. Kui meil on laps, kes peab 5 KK tunnis osalemiseks käima oma lemmiktrennis 2 korda 3 korra asemel, siis ei ole 5 KK tundi parem kui 2. Ei saa öelda, et kõigile ja alati on 5 KK tundi parem kui 2 ning seda siis Trummi lemmikväljendit kasutades riikliku sunniga ellu viima hakata. Kui nood tunnid aga koolipäeva sees toimuksid, siis täpselt nii tuleks välja.

Fucs kirjutas:
1.KK on mõttetu õppeaine praegusel kujul. IMHO ei ole. Ta pole täiuslik, seal on hulga vigu (millest enamus ei tulene KK tunnist kui sellisest), aga ta on vajalik.
Nojah, kui sa nii ütled, siis jätab see tõlgendusruumi KK tunni igal erineval moel sisustamiseks. Minu väide käis KK tunni kohta selle praegusel kujul.

Fucs kirjutas:
2.KK praegusel kujul tuleks asendada mõne muu mõistliku tegevusega. IMHO ainsaks mõistlikuks asendustegevuseks võib olla nii "rohkem KK tunde" kui "rohkem KK tunde muudetud kujul"
IMHO keskkoolis on selleks ka RKÕ.

Fucs kirjutas:
3.KK kaotamine ei halvendaks veelgi laste/noorte tervist. IMHO halvendaks.
Väide on sellisel, kvanitifitseerimata kujul mõttetu.

Fucs kirjutas:
4.KK-s ei tohiks hinnata. IMHO peaks. Vaieldavad on siin meetodid, kuidas ja mille alusel, ning kas individuaalne lähenemine hindamisel või mitte. IMHO hindamine/hinnangu andmine peab jääma.
Selle üle pole nagu eriti vaieldudki - vähemalt arvestatud / mittearvestatud peaks ikka olema.

Fucs kirjutas:
5.KK-s ei peaks olema norme mida tuleks püüda täita. IMHO peaks olema. Vaieldav on siin, millised need peaks olema ja kas kõikidele ühesugused või mitte.
Ei tea, üldiselt ei ole seisukohta. Küsimus on ikka selles, kas tegevus on mõistlik, mitte normid.

Fucs kirjutas:
6a.Trennid asendavad edukalt KK tunde. IMHO ei asenda. Võib-olla osadel juhtudel asendavad, aga seda ei saa võtta kui reeglit. KK tunnid täiendavad trenne ja vastupidi.
Trennid asendavad praeguses mahus KK tunde ning kui KK tundide mahtu tõsta, peab olema välistatud, et nendega hakatakse sunniviisil trenne asendama. Muidugi käib see õpilaste kohta, kes üldse trennis käivad.

Fucs kirjutas:
6b.Kohustuslikku liikumist (KK) pole vaja, piisab vabatahtlikust (trennid). IMHO on vaja kohustuslikku ja ei piisa vabatahtlikust.
Siin ei oska mina näha muud kui ideoloogilist seisukohta. LISATUD: Olgu, see ka tegelikult oleneb õpilasest.

Fucs kirjutas:
7.KK tundidel praegusel kujul ei ole mingit seost füüsilise ja vaimse valmisolekuga/kõlbulikkusega EKJ teenida. IMHO on.
Igal inimesel on õigus uskuda, mida tahab, aga mingi eesmärgi täitmiseks vajalik treeningmaht on loodusteaduslik, mitte usu küsimus.

Fucs kirjutas:
Sama probleem muideks kummitab ka meie uut "liikumsõpetust" ja on kummitanud ka praegust kehalist kasvatust.
Kõikidel aegadel defineeritud ja seatud eesmärgid on olnud alati üllad ja õiged. Probleemid on olnud nii enne kui praegu (ja saavad IMHO olema ka tulevikus) selles, et puudub ühtne kindel arusaam, mida peaks tegema, kui palju peaks tegema, kuidas peaks tegema ja kuidas eesmärke saavutada. Puuduvad vastavad uuringud. Puuduvad ka needsamad uuringud, mis ütleks meile ära, milline on nt. KK tundide otsene/konkreetne/põhjuslik seos ja mõju laste/noorte tervisele ja edasisele arengule.
Seda KK tundide lisamise juttu on aetud iga riigikorra ajal: Eesti Vabariigis 1920-40, ENSV-s, praegu. Ometi pole keegi sellega hakkama saanud. Ma arvan, et ei saagi.

Ei saa öelda, et kõige kohta uuringud puuduvad. See, mis treeningmahtu on vaja mis eesmärgi täitmiseks, st. mida peab kindlate tervisenäitjatega inimene tegema, et saavutada mingi tulemus, on üsna selge. Muidugi on see statistiline tõde, aga siiski on see selge. Seda on üle maailma väga palju uuritud spordialade kaupa. See on ka selge, et praeguse mahu ja tegevuste juures KK treeningväärtus on marginaalne. Ma selle teema üsna alguses postitasin soovitusliku füüsilise koormuse ja meie KK võrdluse.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli
PostitusPostitatud: 29 Mär, 2018 8:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5162
@Fucs - Ei ole nii lihtne see tundide lisamine. Praeguse seisuga saaks vast +2 tundi lisada nii, et ülejäänud koolipäeva liiga palju ei segaks. Ja tegelikult seegi ei oleks nii lihtne, sest ilmselt eeldaks, et igasugused paralleel klassid hakkavad samal ajal tunnis käima. Edasi hakkavad juba tekkima väga keerulised dilemmad. Kuidas on mõistlikum koolipäeva pikendada? Kas jaotada tunnid kuidagi ühtlaselt koolipäeva peale või nihutada hoopis päeva lõppu? Mõlemal juhul on tõsised probleemid. Kui ühtlaselt jaotada, siis pikeneb paratamatult kõigi õpetajate päev ja sellele tuleks resoluutne vastuseis igal juhul. Pealegi tekiks küsimusi sellise koolipäeva pikendamise seaduslikkuses. Ma olen üpris kindel, et seda asja ei oleks võimalik läbi suruda. Teine võimalus on lisada need tunnid päeva lõppu (umbes nagu tavaline trenn), kuid siis tekib jällegi see probleem, et paratamatult tekiksid erinevate klasside tundide vahele mitmetunnised tühimikud. Lisaks hakkaks see kindlasti segama huviringides käimist. Selle vastu hakkaksid üsna tõenäoliselt lapsevanemad ja huviringide korraldajad väga häälekalt protestima.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli
PostitusPostitatud: 29 Mär, 2018 9:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17835
Tsiteeri:
Minu väide käis KK tunni kohta selle praegusel kujul.


Näitasin seda postitust ühele tuttavale 30-aastase staažiga kehalise kasvatuse õpetajale. Vastuseks oli kergitatud kulm ja tõdemus, et see kõneleja ei tea ju kehalise kasvatuse tunnist mitte kõige vähematki ja võiks kasutada juhust filosoofina paista.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 764 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42 ... 51  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 17 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt