Ministri lollus

[Lemet]

Tore oleks, kui lugupeetav viitsiks siis "lollustele" lisada ka järeltuleva põlvkonna peale mineva toidu, riietuse ja muu kulu, siis saaks selgeks, kui suures summas kaks last raha rohkem nõuavad. Mina omakorda püüan selgusele jõuda, miks mul küll see laste puudumise jutt nii visalt kukladagarates tiirutas.

Edit: Sest lasteaia maksumusest- kohamaks 33.36, toiduraha 32.20. Kokku 65.56. Kahe lapse puhul kahega korrutada, kolme puhul kolmega...

[mx77]

Tore oleks, kui lugupeetav viitsiks siis "lollustele" lisada ka järeltuleva põlvkonna peale mineva toidu, riietuse ja muu kulu, siis saaks selgeks, kui suures summas kaks last raha rohkem nõuavad. Mina omakorda püüan selgusele jõuda, miks mul küll see laste puudumise jutt nii visalt kukladagarates tiirutas.

Loomulikult ikka korralik majandusarvestus, mitte niisama ühe ksf moodi lambist numbrite loopimine.

[Kapten Trumm]

See kahe lapse värk oli teemas "NSVL" lahatud oksendamiseni. Kas on mõtet läbi ussi emmi tõestada, et ussil see olemas on.
Lõppresümeega, et kaks keskmist palka per pere peab kaks last üleval, kuid säästa midagi ei õnnestu ja kui tekib mingi võnge, siis on asi upakil.
Loogiline, et sama "normaalselt" kui elavad kaks vabaabielus lastetut inimest, ei tule elamine kõneallagi.
"Normaalselt" tähendab siis äraseletatult korter uues kortermajas, 1-2 liisingu väikeautot, 1-2 puhkusereisi aastas ja kogu moekas kodumasinate park.
Lumehanges mingeid 10a vanu autosid selle nimel parandada või kadedusega kuulata, kuidas lastetud tuttavad äsja Peruu reisilt tulid - ei ole tänapäeval ei "normaalne" ega normaalne.

Täpselt sama olukirjeldus vastab ka küsimusele, miks on Tallinn-Helsinki laevad reede õhtul siia tulles pilgeni täis või miks 100 tuhat eestlast kuuldavasti Soomes juba töötab.
Lihtsalt Eesti keskmise palgaga ei ela kuigi "normaalselt", kuid Soome omaga elab normaalselt, isegi oskustöölise 2000 eurose palgaga (keskmine palk on Soomes 3300 või midagi sinna).
Kujutan ette, et tegelastel, kelle viimase 10a suurimaks mureks oli riigikogulase autohüvitis tervena kätte saada, tekib selgeid raskusi 1000 eurose brutopalgaga ära elamisel.
Kui ikka oled 3000+ eurose palgaga harjunud. Seepärast kostabki aegajalt sealt selliseid eluvõõraid hüüatusi.

[Manurhin]

Ja mis nende pensionäridega siis teha? Seina äärde või koonduslaagrisse?

Kuniks praegune olukord jätkub, siis enam-vähem nii tulevikus lähebki. Eutanaasia seadustatakse ja kes seda varianti ei vali, need elavad isemajandavates vanurite kommuunides. Renditakse mõni odav hoone (endine supermarket või renoveerimata kortermaja), laotatakse madratsid põrandale, vähe kõbusamad hoolitsevad nende eest, kes ise enam üldse endaga toime ei tule. Pensionid on praegusest u. poole võrra või rohkemgi väiksemaks kärbitud, kuna pole maksumaksjaid ja pole millestki pensione maksta. Ja nii need vanurid siis vegeteerivadki. Panevad oma vähesed sendid ühiskassasse, selle eest siis hangitakse ühiselt kõige odavamat toidupoolist, kahetoalises korteris elatakse nt. kümnekesi. Talvel köetakse vaid niipalju, et selleks ajaks lõputult paigatud nõukaaegne torustik lõhki ei külmuks. Ja kui ühes majas enam üldse elada ei kannata, kui elektri-, vee- ja küttesüsteem lõplikult üles ütleb ja katus igalt poolt läbi jooksma hakkab, kolitakse järgmisse, sest remondi jaoks raha ei jätku. Rikkad elavad oma kõrge turvataraga ümbritsetud linnaosades, paljude Eesti linnade magalarajoonid aga meenutavad praegust Pripjatti.

[Hydrazine]

Osade Mustamäe paneelmajade plaanitud resurss on ju ka suures osas läbi. Mitu aastat mõni korrusmaja veel seisab enne kui nagu kaardimajake kokku variseb. Paneelid ise peaks küll vastu veel aga nende ühenduskohad tehti ju kuidagi kahtlaselt ja ülejala. Keevitati vist armatuur omavahel kokku ja nii mõnegi ühenduskohaga on korrosioon juba kurja teinud. See mördinatike seal vahel ei hoia neid raskeid paneele koos. Mustaka panelkades elab palju rahvast, päris paljud on pensionärid, kui neid maju hakatakse ükshaaval ohtlikuks tunnistama, siis kuhu see kaader peaks kolima kõik? TTÜ ehitusinsenerid vist uurisid ka neid maju ja nende konstruktsioone ja tegid mingi raporti. Ja seal pidi kvaliteet ikka seinast seina olema töödel, olenes kas oli peale palgapäeva nõukaajal tehtud või mitte.

[Manurhin]

Osade Mustamäe paneelmajade plaanitud resurss on ju ka suures osas läbi. Mitu aastat mõni korrusmaja veel seisab enne kui nagu kaardimajake kokku variseb. Paneelid ise peaks küll vastu veel aga nende ühenduskohad tehti ju kuidagi kahtlaselt ja ülejala. Keevitati vist armatuur omavahel kokku ja nii mõnegi ühenduskohaga on korrosioon juba kurja teinud. See mördinatike seal vahel ei hoia neid raskeid paneele koos. Mustaka panelkades elab palju rahvast, päris paljud on pensionärid, kui neid maju hakatakse ükshaaval ohtlikuks tunnistama, siis kuhu see kaader peaks kolima kõik? TTÜ ehitusinsenerid vist uurisid ka neid maju ja nende konstruktsioone ja tegid mingi raporti. Ja seal pidi kvaliteet ikka seinast seina olema töödel, olenes kas oli peale palgapäeva nõukaajal tehtud või mitte.

Enne iseeneslikku kokkukukkumist seisaks need korrusmajad veel oma pool sajandit vähemalt. Jällegi Pripjat hea näide: nõukaaegsed paneelmajad oma nõukaaegse kvaliteediga, viimased 28 aastat kütmata ja remontimata, ainult rüüstamise ja lõhkumisega on tegeletud. Mitu neist on tänaseks kokku varisenud? Niipalju, kui mina olen piltidelt näinud, siis osaliselt ainult üks koolimaja. Ülejäänud püsivad vapralt püsti, noored puud katustel kasvamas ja ei näita peatsest kokkukukkumisest veel vähimatki märki. Sellistes majades ütlevad kõigepealt üles kommunikatsioonid - juhtmed ja torustikud. Siis hakkab katus lekkima, mädanenud raamidega puitaknad eest ära kukkuma (Pripjatis pole sedagi veel juhtunud). Seejärel kulub veel palju aastakümneid, enne kui paneelide ühenduskohad sedavõrd läbi roostetavad, et maja üleni kokku variseks. Ainult et paneelika kõrgematel korrustel on vist tiba tülikas elada, kui vett pead keldrist külmaveesõlmest ämbriga korterisse tassima, kütma buržuikaga (ja küttematerjali kah seljas 5. või 9. korrusele tassima kuna lift ei tööta) ja asjal käima maja taga kuivkemmergus või siis toas paraski peal, mis aga samuti tühjendamist aeg-ajalt vajab. Elektrit ei ole, gaasi ei ole...

[vanahalb]

Nii kolhoosiks ei saa ka ikka asja teha kui Lemet pakub. Seaduseraamatu järgi (Perekonnaseadus) on kohustus last ülal pidada lapsevanemal. Vastutasuks peab laps tulevikus abivajavat vanemat ülal pidama. See teine variant on vähemlevinud, sest selles samas seaduses on rahapuuduse korral eelistatud alaneja liini (s.t oma laste , mitte oma vanemate) ülalpidamist. Pluss kõik need muud vanema-lapse suhted mida keegi seadusesse ei hakkagi raiuma. Kellel last pole, riskibki tulevikus ainult rahvapensioniga. Lemeti absoluutne solidaarsus lõpeks sellega kui poiss toob vanamehele koorma puid, peaks ta kohe järgmise järgi minema, et naabrimehele ka viia - tema pani ju samuti kasvatamisse raha. Veel hullem kui tuleb loll mõte mingiks kuldpulmaks auto kinkida - aga miks Endel kuuendast paraadnast ilma jäi?

Kui ühiskassa rahasid kokku hakata lööma, mis lapse kasvatamiseks antakse, siis ega neid nii vähe polegi. Tasuta kooliharidus: ma vaatasin täiesti suvalise erakooli leheküljelt (Audentes) - ca 2000 EUR aastas kui spordiklassidest ja huviringidest kaarega mööda käia. Kõrgharidus oli samamoodi sellise hinnaklassiga kui riigieelarveväliselt midagi pehmet võtta nagu ärijuhtimist või juurat.... seal kus laboreid vaja, arstide, inseneride eest tahetakse kõvasti rohkem.
Tervishoid on samuti ilma rahata ehk solidaarselt makstav. Oleneb jälle lapsest, mõnele seda ikka kulub. Sealhulgas hambaravi on tasuta, vahel jääbki viimane hambaarstil käik lapsepõlve - nii kallis on.
Jne.

Ma ei suuda küll aru saada, mis metoodikaga see 0,5 % palgafondist nüüd õnne õuele peaks tooma. Laste teemal tümitamine algas ju sellest, et Urve Palo on loll ja ei tea mis on solidaarsus. Solidaarsus ongi kolhoosikorda meenutav nähtus ja tavaliselt ebaõiglane, sest kõik panustavad võrdselt aga keegi tarbib rohkem. Teistmoodi oleks proportsionaalsus - nagu näiteks liikluskindlustus, et mida rohkem lammutad seda kõrgem makse.


Äääh.
Mustamäe majad ei kuku lükates ka kokku. Müüt 50 -aastasest elueast on tekkinud sellest, et nõukaajal arvestati maja amortisatsiooniks 2 % aastas ja raamatupidamises oli nende eluiga seega 50 aastat. Tegeliku vastupidamisega pole sel mingit seost. Tänapäeval amortiseeritakse näiteks firmasse ostetud kohvitass 1 aastaga - samamoodi, see ei tähenda, et ta aasta möödudes põrmuks pudeneks. Kui on heaste põletatud, elab võib-olla praeguse tsivilisatsioonigi üle.

[Manurhin]

Äääh.
Mustamäe majad ei kuku lükates ka kokku. Müüt 50 -aastasest elueast on tekkinud sellest, et nõukaajal arvestati maja amortisatsiooniks 2 % aastas ja raamatupidamises oli nende eluiga seega 50 aastat. Tegeliku vastupidamisega pole sel mingit seost. Tänapäeval amortiseeritakse näiteks firmasse ostetud kohvitass 1 aastaga - samamoodi, see ei tähenda, et ta aasta möödudes põrmuks pudeneks. Kui on heaste põletatud, elab võib-olla praeguse tsivilisatsioonigi üle.

Väljendasin ennast enne vist veidi ebatäpselt. Ma nimelt just pidasingi silmas, et need tänaseks juba 30-50 aastat kasutuses olnud majad püsiks veel vähemalt 50 aastat püsti ka siis, kui sealt homme kõik inimesed lahkuks ja majad lihtsalt tühjadena, kütmata ja remondita seisma jääks. Jah, elektrijuhtmestik oksüdeeruks ja torud roostetaks läbi üsna ruttu, aga majakarbid ise püsiks püsti veel kaua-kaua. Olgugi, et nõukaajal varastati ja ehitajad vahel purjus olid, oli siiski ka järelvalve ehitustel olemas. Ja mingi jama korral keegi alati VASTUTAS! Ja keegi ei tahtnud minna okastraadi taha sütt kühveldama.

[Castellum]

Äääh.
Mustamäe majad ei kuku lükates ka kokku. Müüt 50 -aastasest elueast on tekkinud sellest, et nõukaajal arvestati maja amortisatsiooniks 2 % aastas ja raamatupidamises oli nende eluiga seega 50 aastat. Tegeliku vastupidamisega pole sel mingit seost. Tänapäeval amortiseeritakse näiteks firmasse ostetud kohvitass 1 aastaga - samamoodi, see ei tähenda, et ta aasta möödudes põrmuks pudeneks. Kui on heaste põletatud, elab võib-olla praeguse tsivilisatsioonigi üle.

Väljendasin ennast enne vist veidi ebatäpselt. Ma nimelt just pidasingi silmas, et need tänaseks juba 30-50 aastat kasutuses olnud majad püsiks veel vähemalt 50 aastat püsti ka siis, kui sealt homme kõik inimesed lahkuks ja majad lihtsalt tühjadena, kütmata ja remondita seisma jääks. Jah, elektrijuhtmestik oksüdeeruks ja torud roostetaks läbi üsna ruttu, aga majakarbid ise püsiks püsti veel kaua-kaua. Olgugi, et nõukaajal varastati ja ehitajad vahel purjus olid, oli siiski ka järelvalve ehitustel olemas. Ja mingi jama korral keegi alati VASTUTAS! Ja keegi ei tahtnud minna okastraadi taha sütt kühveldama.

Ma selle Nõuka-aegses ehitusjärelevalve olemasolus/ toimimisel ehitustel ei oleks nii kindel...vähemalt tolle-aegse raudbetooni kestmisel on minu arvates põhiline tegur kohati mitmekordne üledimensioneerimine...

Kadunud Hubert Matve on meenutanud, et kui tema läks tööle Raudbetoontoodete Tehasesse insenerina, siis 95% tehase töölistest ei teadnud tegelikult, mis asi on raudbetoon...s t, nt sarrust pandi paneeli sellepärast, et oli käsk, mitte et mehed oleks saanud aru, kuidas sarrus paneelis töötab...aga paneelid töötavad üldiselt tänaseni - peamine põhjus, et tugevusvaru on tohutu...

Enda praktikast - kui 15.02.2001 kukkus alla karniis Vaeküla kooli pearisaliidilt, käisin veidi hiljem seda vaatamas (polnud minu objekt, aga sõitsin sealt tihti mööda). Direktor näitas siis ka murdekohta - ja oli kohe selge, et karniisi kandesarrused olid vales kihis - mitte ülemises, vaid keskel. Võttis pea 50 aastat aega, enne kui vesi ja jää laiendasid pragusid, sarrus katkes ja karniis kukkus alla...

2010 tegi TTÜ uuringu Nõuka-aegsetest tellistest kortermajadest. Üsnagi ehmatav on välisvoodrite halb olukord - massiline on sidekivide ja -ankrute katkemine...Kehva kvaliteediga ankrud on ka Nõuka-aegsete sandwich-paneelide peaprobleem...

Neid probleeme on veel ja veel. In corpore ei hakka paneelikad kukkuma kokku, aga neid asju, mida murega jälgida, on seal küll...

[Kapten Trumm]

Ma ei suuda küll aru saada, mis metoodikaga see 0,5 % palgafondist nüüd õnne õuele peaks tooma. Laste teemal tümitamine algas ju sellest, et Urve Palo on loll ja ei tea mis on solidaarsus. Solidaarsus ongi kolhoosikorda meenutav nähtus ja tavaliselt ebaõiglane, sest kõik panustavad võrdselt aga keegi tarbib rohkem. Teistmoodi oleks proportsionaalsus - nagu näiteks liikluskindlustus, et mida rohkem lammutad seda kõrgem makse.

Ma ka ei tea, kas tooks või ei tooks õnne - lihtsalt ei oska öelda ja kristallkuuli ka pole.
Küll aga tean päris kindlasti, et tänane sotsiaalmudel, kus valdav osa sotsiaalmaksust läheb juba olemasolevate pensionite maksmiseks ning nende tõus on tsementeeritud selle nn indekseerimise süsteemiga (tagades sisuliselt õigustatud ootuse põhimõttel igikestva tõusu, vähemalt senikaua, kui meil elu edasi läheb) - ei vii meid ka mitte kuskile. Õigemini viib sinna, kus enamik Euroopa riike täna juba on. Tegemist on puhtalt lühiajalise projektiga (pensionäride hääled). Samas pensionäride häälte lõksus istub praegu kogu Euroopa - nad on üks suuremaid ja aktiivsemaid valijaskondi ja meile terendab sama perspektiiv. Lihtne loogika ütleb, et kui sa tahad saavutada otsustava läbimurde mingis lõigus, siis koonda oma ressursid sinna ja see läbimurre tuleb.
Ma ei tea, võibolla on see laste arvu boostimine ebatõhus, kuid midagi tuleb teha (sõjaliselt: jäädas väljapääsmatusse olukorda, jooksed ka kuulipildujale tormi).
Praegu on turg reguleerinud asja nii, et oleme asunud EL heaolumudeli kiiluvette, peagi pole meil selle finantseerimiseks enam pappi (ka seepärast, et 15% töötegijate papp jookseb Soome riigi kassasse) ja siis tuleb juba sama spiraal, mis Lõuna-Euroopas - lõpus terendab must auk. Ja sellelt teelt on järjest raskem maha astuda.

Vanemahüvitis Eestis on tõeliselt kõva sõna muu ilma kontekstis. Paraku sealt see pakett enamvähem lõppebki. Edasi läheb keerukaks - infrastruktuur ei vasta absoluutselt elukorralduse muudatustele (noh, Keilast ei peaks lapsed koolikohtade nappuse tõttu Tallinnas koolis käima) või on elukorraldusel lastud isevoolu kasvada ja sealtmaalt, kus see lapsekasvatus alles kulukaks muutub, kuivab vastav toetuspakett ikka vägagi kokku. Ja see on minust targemate poolt juba maha öeldud, et lapsed on Eestis täna peamine vaesusrisk.

[vanahalb]

Küll aga tean päris kindlasti, et tänane sotsiaalmudel, kus valdav osa sotsiaalmaksust läheb juba olemasolevate pensionite maksmiseks.... - ei vii meid ka mitte kuskile. Õigemini viib sinna, kus enamik Euroopa riike täna juba on.

Kapten Trumm, kui sul neli last on, siis muretsed võõrast muret. Omasid hätta ei jäeta. Aga kui riik ükskord avastab, et kõikidele nõunikele palgaraha enam ei jätkugi on see juba riigi probleem.
Noh, mõne eemalseisja lihtsa nõuande võiks anda, aga ei usu, et kuskil ministeeriumis keegi liigahtaks: Mähkmeid käiakse ostmas Soomest, sest seal on nad odavamad. Vististi käibemaksu tõttu. Lastekaupade käibemaks ei pea olema 20%. Tõsiusksed ametnikud hakkavad muidugi kohe seletama, et niisugust soodustust ei saa teha. Siis hakkaks mehemürakad, kes muskulatuuri poolest võiks terast sulatada, ämbrite kaupa lastele mõeldud porgandipüreed neelama. See arvamus on jama.
Meie omal ajal ei ostnud oma lastele mähkmeid vaid ma lasin "Leegi" vabrikust (hingitses veel selline) seda paberit varastada, millest sigaretifiltreid tehakse. Sellest saab teha samasuguse toote nagu "Pampers" . Hinnavahe oli vähemalt 500-kordne. Kalliste lasteasjade buum tuli koos taasiseseisvumisega. Kaupmeeste loogikast saab ka aru - oma laps ja silmatera, talle pole millestki kahju. Tegelikult ei maksa need asjad nii palju. Kindlasti ei maksa laste sokipaar 24 EUR nagu ma ühest netikaubamajast suurte silmadega vaatasin. Isegi mitte siis kui neil mingi kassi pilt peal on ja roosat värvi. Samamoodi ei maksa lapsevanker sama palju kui 15 aastat vana VW Passat.
Laste pidamine tuleb odavamaks saada. Tehtagu siis mingi 0-kasumiga poodide võrk nagu Edgaril pensionäridele on kui hästi makstud tegelased midagi asjalikumat välja mõelda ei suuda.

Teisest teemaarendusest - kukuvad tavaliselt kõiksugused rõdud ja karniisid ja seda gravitatsioonijõu mõjul. Lasnamäel kukkus ka mõni aasta tagasi rõdu alla. Ausalt öeldes niisugusele rõdule, mis on lihtsalt ühest servast seina külge keevitatud betoonplaat ei tahaks uuest peastki astuda. Marja poe katus varises minuteada sellepärast alla, et paneelide otsad ei ulatunud korralikult tala peale. Ehitajad saavad sellist praaki teha küll - tala satub viltu, keevitatakse juba kinni ja siis selgub, et ühes otsas ulatub paneel mitte 10 cm vaid 2 cm jagu toetuma. Pohh, betooniga üle ja selle alla ei näe enam ükski ehitusjärelvalve. Nii juhtub kui on suured avatud ruumid, kauplused, tsehhid jms. Tavaline elumaja on nii risti-rästi kõikvõimalikke vaheseinu täis, et peale rõdu sealt iseenesest midagi alla ei kukugi. Kuigi vaheseinad on nime poolest mittekandvad, kannavad siiski nii ägedalt, et serviti kivist demblisein (s.t ilma tsemendita betoonist) hoiab nelja korrust üleval. (sellepärast targutan, et ma pean neid aeg-ajalt lammutama ja paneelmaja lammutamine pole üldse lihtne töö. Mis viga sellega võrreldes tehashoonet maha tõmmata! )

[Kapten Trumm]

Noh, mõne eemalseisja lihtsa nõuande võiks anda, aga ei usu, et kuskil ministeeriumis keegi liigahtaks: Mähkmeid käiakse ostmas Soomest, sest seal on nad odavamad. Vististi käibemaksu tõttu. Lastekaupade käibemaks ei pea olema 20%. Tõsiusksed ametnikud hakkavad muidugi kohe seletama, et niisugust soodustust ei saa teha. Siis hakkaks mehemürakad, kes muskulatuuri poolest võiks terast sulatada, ämbrite kaupa lastele mõeldud porgandipüreed neelama. See arvamus on jama.

Kahjuks Ligi vist seda foorumit ei loe, muidu ta kärataks taolise jumalavallatu ketserluse peale "MAKSUDEGA EI MÄNGITA".
Muide, see "ühe lauaga löömise" poliitika paistab juba elus mitmelt poolt jamade asjadega välja, näiteks ääremaade tühjaks jäämisest (mis imevägi veaks mind oma ettevõtet Tallinnast Ida-Virumaale kolima????) kui ka näiteks sellest, palju on meie laevaregistris tegelikult kaubalaevu, mis eesti omanikele kuuluvad.

Tegelikult ei maksa need asjad nii palju. Kindlasti ei maksa laste sokipaar 24 EUR nagu ma ühest netikaubamajast suurte silmadega vaatasin. Isegi mitte siis kui neil mingi kassi pilt peal on ja roosat värvi. Samamoodi ei maksa lapsevanker sama palju kui 15 aastat vana VW Passat.

Päriselus on asjaosalised mõistagi ammu kohanenud nende täiskasvanute riiete hindasid ületava lasteriiete probleemiga, eksisteerib päris korralik second hand, kui just mingit kasutatud asja kompleksi pole (paljudel on). Ikka on mõni sugulane, kellel jääb midagi üle ja kui sinul üle jäävad, siis tekib mõni tuttav või sugulane, kes kastitäie asju minema veab. Esimese lapsega (kogemused puudusid) olin üllatunud nähes, et mingi hiinas tehtud plastmassist lapsevankri käkk maksis tollal täiesti toimiva auto hinda. Järgmine kord olin targem, hankisin korraliku pruugitud käru, sai teine natuke parandatud, õlitatud, uued lohvid pandud ja elas kolm last üle ja peagi hakkab ühte sugulast teenima.

Aga point oli sul õige

[vanahalb]

Maksudega just mängitaksegi. Vähemalt enamik Euroopa riike mängib, Jürgen Ligi aga üritab paja ühes servas rammusamat suppi keeta.
Seesama lastetusmaks , mille eest Urve Palole siin natuke profülaktikat tehti oli NSV Liidus m....imaksu nime all tuntud ja minu mäletamist mööda kolhoosnikud-sovhoosnikud seda ei maksnud. (endal kogemust polnud, liiga noor) Küll aga maksid samas külas elavad remonditehase mehed, teedevalitsuse inimesed ja teised kelle tööandja põllumajandusministeeriumi alla ei kuulunud. Põllutööd ei tahtnud keegi teha ja loogika oli selline, et kui tahad töötada soojas tsehhis, treipingi taga 8-17, siis on selline maks ka (kui vanus täis ja arstitõendit pole ) Aga kui oled nõus poris müttama, siis lastetusmaksu pärast pole vaja muretseda.
Igasuguseid muid hüvesid lisaks. Täna juhtusin ühe vanaga rääkima, kes Narva sattus nii, et lõpetas Leningradis mingi ehituspolütehnikumi ja diplomi järgi oleks pidanud kabinetitööd tegema. Korterijärjekord oli sel ametipostil ca 30 aastat.
Ta pani diplomi hoopis klaasi taga ja läks Narva monteerijaks (see, kes paneelmaju kokku paneb). Elas aasta ühiselamus ja siis sai Eestisse korteri. Eestlane oleks tõenäoliselt ka saanud kui oleks nõus olnud sellist tööd tegema.

Täpselt samade skeemidega tõmbab Euroopa praegult Eestit tühjaks.

[Lemet]

Et siin juba majandus- ja kommunikatsiooniministri toimetused luubi all on...

Lennuliiklust saartega tuleb parandada, mistõttu võiks riik kaaluda saartega ühenduse pidamiseks lennukite ostu, leidis majandus- ja taristuminister Urve Palo.

http://majandus24.postimees.ee/2950093/ ... u#comments

[vanahalb]

Et siin juba majandus- ja kommunikatsiooniministri toimetused luubi all on...

Lennuliiklust saartega tuleb parandada, mistõttu võiks riik kaaluda saartega ühenduse pidamiseks lennukite ostu, leidis majandus- ja taristuminister Urve Palo.

Et siis Estonian Air ikkagi ei lähe pankrotti või?