Laevaühendus saartega.

[Manurhin]

Erinevad riigid, erinevad autod. Mitut Hino või Isuzu veokat Eestis keegi näinud on? Vasakpoolse liiklusega maades on need väga levinud (vasakpoolse rooliga variante ehk ei toodetagi?). Aussis sai ühe väiksema Isuzuga isegi veidi aega ringi kärutatud. Oli GAZ-53-st väheke suurem ja ma veel ülemuse käest uurisin, et kas ikka võib ainult B-kat. loaga sellisele sanga hüpata? Ülemus vastu, et võib küll ja nii ma selle elukaga siis mööda Perthi ringi kimasingi. Maailmas on veel muidki toredaid liikureid, aga nood Peterbilt'id ja Mack'id ei mahuks Eesti algselt poolhaakega ZIS-150 jaoks planeeritud teedele-tänavatele äragi, kaal läheks niikuinii lõhki.

[maksipoiss]

Pärnu päästjad olid ka oma MANiga päris hädas kui juhtus nädalavahetusel tuksi minema. Siis teh abi ei toiminud, aga Scanial on see 24/7.

[Lemet]

Manjaga kokkupuudet üle 15 aasta. Mitte üks paha sõna. Ei hinna, ei pidamiskulude ega töökindluse osas. Hetkel on kolmas ring autosid käigus.

[znif9]

Omalt poolt ka sõna sekka. Taust selinne et lausa pikka aega 'rekka' roolis istutud. Enamus ajast Rootsi-Norra aga muu euroopa ka üle vaadatud. Nüüd siis tähelepanekud.

1) Rootsis ISE oma vabast ajast (pikka maad ju igav sõita) lugesin vastutulevvate masinate marke. See oli siis enne Mersu viimase mudeli väljatulekut, mis pilti veidi muutis. Keskmine 100 vastutulejat: ca 70 Volvo ja Scann pooleks. Ülejäänud 30: DAF, MB Actros ja Renu pea võrdselt võtavad 25. Viimane 5siis MAN... Arvestatud on ainult sabadega masinaid ehk siis käpikud ja muud pussakad jäävad välja.

2) Pildikesi saksamaalt: MB kaunis tugevalt esirinnas maanteel. MANe liigub ka palju aga üheksa kümnest on maakerateisaldajad.

3) (Väga) vanad autod teedel - Scania ja Volvo. Vahel harva kohtab ka igivana MBd. Igivanad muud mudelid on ammu sulatusahjus. Töökindlus?

4) MAN vs lõunapoolsed indiaaniriigid (ka leedu) - leviku põhjus: hind. Eriti kasutatud masinatel.

5) Volvo ja Scania leviku põhjus - eriti meil ja skandinaavias, levinud ka mujal euroopas. Põhjus: kvaliteet. Põhjamaades eriti mõjuv põhjus - lähevad soojaks ja on soojad. Nii MAN kui MB (uusimat ei tea) -25 juures kipub kabiinipõrandal veekanister ära külmuma kuigi nii mootor kui kero on taga.

Autojuhtide seltskonnast sõnaselgitusi: MAN on ju MAZ, ainult viimane täht viltu kukkunud. DAF - Davgapils Avto Fabrika. Mõlemad väljendused vihjavad kvaliteedile.

Lõpetuseks siis niipalju: enamasti olen sõitnud Volvodega. Kaunis pikalt ka Actros ja Scann saba all olnud. MAN TGA ka umbes 6 kuud liikumisvahendiks. Pole sõitnud DAFi ega Renuga. Palju liikunud Norras nagu mainisin, korduvalt teispool polaarjoont, Nordkapist jäi 30km puudu kaugeim koht. Allapoole Itaalia, Hispaania. Vedanud külmaga kalakoormaid Šveitsi mitu aastat.

[Lemet]

Tõsist probleemi on olnud vaid ühel korral. Seda küll pruugitud peast ostetud autoga. Kui juhi mõtlematust stiilist kast laiali lendas(pikal laskumisrl tühikäigul "pommi" panna, siis kuskilt ikka järgi andma peab, eriti kui auto enam esimeses nooruses pole). Külmast-kui nuppu viitsid muljuda, siis kannatab ka alla -25 pesuväel magada, kontrollitid personaalselt. Viimase aja puuduste hulka tuleb küll liigitada vasaku jala ja parema käe lihaste atrofeerumine...

[von manstein]

Kui juhi mõtlematust stiilist kast laiali lendas(pikal laskumisrl tühikäigul "pommi" panna, siis kuskilt ikka järgi andma peab, eriti kui auto enam esimeses nooruses pole).

No ei saa aru.. paluks selgitust ka laiemale publikule..?

Külmast-kui nuppu viitsid muljuda, siis kannatab ka alla -25 pesuväel magada, kontrollitid personaalselt.

Tegelikult ikka päris jahe olek. Kas kero abil või pidi ka mootor kaasa loksuma..? Ja kas olid ikka ise pesuväel..

[Lemet]

Paljalt kero ikka, mis sest mootorist piinata...

[von manstein]

Lemet, uskumatu...

Poolteist kuud jälgedeajamist tõi edu..

Saaremaale on siginenud esimene sadulMAN.. tõsiselt..

Seisab teine ilma tagaratasteta Kastani rehviäris..

Ehk jõuan pilti teha. Homme..

[mx77]

Lemet, uskumatu...

Poolteist kuud jälgedeajamist tõi edu..

Saaremaale on siginenud esimene sadulMAN.. tõsiselt..

Seisab teine ilma tagaratasteta Kastani rehviäris..

Ehk jõuan pilti teha. Homme..

Igav uudis, ootaks ikka millal esimene MAN ilmub Kihnule.

Aga tegelikult oma kogemuse baasil näeb saksas MAN-i isegi rohkem kui Mersut (seda siis saksa numbritega) ja ma olen sakslastega rääkides aru saanu, et nad peavad MAN-ist ka vähe rohkem lugu. poolakad ja rumeenalsed sõidavad millega juhtub.

[von manstein]

Igav uudis, ootaks ikka millal esimene MAN ilmub Kihnule.

MX77, ära ironiseeri.. Ausalt esimene eksemplar 1,5 kuu jooksul..

Lemet, kas Sinu jagu..

[Lemet]

Ei, meie omad jäid üks Stokki ja ülejäänud Norrasse, juhid tõime jõule pidama. Ja miks peaks kummivahetuse Saaremaale planeerima. Liiati veel uutele autodele. Sa muretse rohkem enda ja oma toimetuleku pärast ning ära niipalju minu pärast närveeri..

[Kapten Trumm]

5) Volvo ja Scania leviku põhjus - eriti meil ja skandinaavias, levinud ka mujal euroopas. Põhjus: kvaliteet. Põhjamaades eriti mõjuv põhjus - lähevad soojaks ja on soojad. Nii MAN kui MB (uusimat ei tea) -25 juures kipub kabiinipõrandal veekanister ära külmuma kuigi nii mootor kui kero on taga.
Autojuhtide seltskonnast sõnaselgitusi: MAN on ju MAZ, ainult viimane täht viltu kukkunud. DAF - Davgapils Avto Fabrika. Mõlemad väljendused vihjavad kvaliteedile.

Pikkade pühade ajal sai keeratud ühe tulitera MAN-i rooli (kero muide pole sellele paigaldatud) ning mind pealse siinsete Volvo-Scania kiidulaulude lugemist pehmelt öelda üllatas, kui kiiresti see MAN soojenes, kui siin oli 5-10 kraadi miinust, polnud vaja isegi esiklaasi puhastada, keerasid hommikul käima, mõni minut tiksus tühikäigul ja kabiinis võis jope seljast ajada. Ehk võrreldav tänapäeva bensiinimootoriga sõiduautoga. Mercedese ja DAF-i veoautodega on võimalus olnud sõita nendega, mis KV-s kasutusel (20-30a vanad) on, no ei oska kurta neid talveomadusi (kui, siis probleemid on juhist ja hooldusest). Jutt, et mersu kabiinis külmub vesi ära on selge jama, 1017-ga olen sõitnud -20-ga suvevormi väel kabiinis.

Ehk siis minu arvamus on, et need Volvo-Scania mehed pole lihtsalt muude markidega sõitnud ja levitavad linnalegende.
Näiteks Rootsi sõiduautod on küll kõike muud kui kvaliteetsed, nii Volvol kui Saabil esineb päris palju raskesti tuvastatavaid elektri ja elektroonika vigu ning kohtab lahendusi, mis sunnivad küsima, kas konstruktoril olid ajud istmiku koha peal ja miks nii kallil autol oli tarvis odavaid kehvasid allhankejuppe tarvitada.

[Some]

Vahelduseks midagi teemakohast. Omavalitsuse rahalistesse raskustesse ajamiseks piisab mootoririkkest.
http://www.saartehaal.ee/2014/12/31/vil ... a-vaeseks/

Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam ütles, et laeva kaks mootoririket sel aastal lähevad vallale maksma 11 000 eurot, valla reservfondis on aga 10 000 eurot.

Kõige kulukamaks läks 20. oktoobril juhtunud ja laeva pea jõuludeni liinilt ära jätnud mootoririkke parandamine. Rikke põhjustas madalast veeseisust (madalad mudase merepõhjaga sadamad) tingitud põhjamuda sattumine jahutussüsteemi ja sellest tulenev mootori korduv ülekuumenemine. Remont maksis 8710 eurot, millele lisandus transpordikulu.

[hummel]

Tiiburlaevaliikluse arendamine Väinameres minumeelest mingit perspektiivi ei evi.
Mingisugune mõte oleks ehk kiirlaevaliiklusel ehk katamaraanidel, kuhu ka autod peale lähevad.
Midagi sarnast, aga vast natuke väiksem.
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index. ... UTOEXPRESS

Sellega võiks siis sõita juba otse Rohukülast kuivastusse (1 h) või Pärnust Roomassaarde (2,5 h). Samuti noh Heltermaale saaks ehk 30 min Iseasi, mis pileti hind tuleks ja kas ära tasuks... Kiirlaeva lained võivad ka kahju teha.

Mis ise olen mõelnud, et kas ei oleks mingit pointi orgunnida Eesti rannikul või saarte vahel suveti nädalalõpu kruiise. Päeval sõit, öösel ankrus või mõnes suuremas sadamas. Eestlased teada peoloomad ja eks sinna tekiks ka sarvilisi. Äkki isegi tasuks ära.
Stiilis nagu kunagi oli vetelpäästeühingul reisilaev Laine. Pikkust 69 m, süvist 2,5 m ning reisijaid võttis 120. Need reisijad olid toona küll vetelpäästjad. Eks tänapäeval ehitatakse veel ka väiksemaid reisilaevu.