Lennundusseaduse muudatus
Lennundusseaduse muudatus
Ujus välja informatsioon, et Riigikogus on vaikselt vastu võetud ja juba Presidendile kinnitamiseks saadetud Lennundusseaduse uus redaktsioon.
Selles sisaldub nõue, et Eestis peab kontrollitavas õhuruumis lendamiseks piloodil olema sama inglise keele oskuse kategooria, mis nõutav rahvusvahelistel lendudel. Seega näiteks Tartu lähialas ei saa keegi lennata ilma inglise keele kategooriat omamata. Seda isegi juhul kui ta valdab ingliskeelset lennundusraadioside fraseoloogiat, mille kohta tema pilooditunnistusel on märge.
Selline nõue on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Tsiteerin:
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade –
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
[RT I 2007, 33, 210 - jõust. 21.07.2007]
§ 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.
§ 6. Eesti riigikeel on eesti keel.
§ 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Keeleseadus
§ 1. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades.
§ 8. Õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele ja teabele
(1) Igaühel on õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele (edaspidi koos asjaajamine) riigiasutuses, sealhulgas Eesti välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses.
§ 17. Tarbija õigus eestikeelsele teabele
(1) Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele tarbijakaitseseaduse alusel.
Läbisurutud seadusest on huvitatud vaid üks äriühing – Lennuliiklusteeninduse AS. See võimaldaks Eestisse mujalt tuua eesti keelt mittevaldavaid lennujuhte. Näiteks Donetskist ja Luganskist, kus lennujaamad on purustatud ja väljaõppinud lennujuhtidel pole erialast tööd. Need inimesed oleksid kindlasti nõus lahkuma sõjapiirkonnast ja asuma Eestisse. Kusjuures oleksid nad tõenäoliselt nõus töötama väiksema palga eest kui nõuavad eesti keelt valdavad lennujuhid.
Seega kasu saaks üks äriühing ja mõned (tõenäoliselt venekeelsed) sissetoodud lennujuhid ning nendega kaasatulevad pereliikmed.
Kahjud:
Eesti pilootidel kaoks võimalus saada emakeelset lennujuhtimisteenust. See võib viia katastroofideni, kuna näiteks hädaolukorras pole inimene tõenäoliselt võimeline inglise keeles olukorda sama adekvaatselt kirjeldama kui emakeeles. Samuti hakkaksid harrastuspiloodid lendama lähenemisala (Terminal Area) all väikestel lennukõrgustel, et mitte sattuda kontrollitavasse õhuruumi. See aga vähendaks pääsemisvõimalusi näiteks mootoririkke korral ja suurendaks kokkupõrkevõimalusi mehitamata õhusõidukite, motovarjude ja muude madalal kõrgusel olevate ohuallikatega.
Mittekontrollitavas õhuruumis lennates loobutaks lennuplaanita lendude puhul lennujuhtide oma kavatsustest informeerimisest, nagu praegu tihedama lennuliikluse piirkonnas kombeks. Tõenäoliselt loobutaks ka transponderi kasutamisest, et vältida vaidlusi, millisel kõrgusel õhusõiduk oli. (mittekontrollitavas õhuruumis, välja arvatud suurte veekogude kohal, pole transponderi kasutamine kohustuslik).
Kannataks või lõppeks üldse eestikeelse lennundushariduse andmine. Majanduslikult tuleb lennundusspetsialistide koolitamine välismaal või näiteks Ukrainast ülemeelitamine odavam kui Eesti Lennuakadeemia ülalpidamine. Oma riigi pidamine on üldse kulukas. Ka näiteks riigikaitseteenust oleks kindlasti odavam Venemaalt sisse osta.
Harrastuslennundus ülikergetega kaoks tagasi „võssa“. („võsalennundus“ Eesti mõistes - ilma mingite paberiteta, oma äranägemisel hooldatud või üldse hooldamata aparaatidega lendamine juhuslikelt platsidelt, arvestamata mingite reeglitega. Ameerika „Bush Pilots“ on veidi erinev teema). Omal ajal Rein Porro nägi vaeva, et „võsalendurid“ „võsast“ välja tuua. Nüüd tõmmatakse tema püüdlustele vesi peale.
Selles sisaldub nõue, et Eestis peab kontrollitavas õhuruumis lendamiseks piloodil olema sama inglise keele oskuse kategooria, mis nõutav rahvusvahelistel lendudel. Seega näiteks Tartu lähialas ei saa keegi lennata ilma inglise keele kategooriat omamata. Seda isegi juhul kui ta valdab ingliskeelset lennundusraadioside fraseoloogiat, mille kohta tema pilooditunnistusel on märge.
Selline nõue on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Tsiteerin:
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade –
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
[RT I 2007, 33, 210 - jõust. 21.07.2007]
§ 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.
§ 6. Eesti riigikeel on eesti keel.
§ 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Keeleseadus
§ 1. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades.
§ 8. Õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele ja teabele
(1) Igaühel on õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele (edaspidi koos asjaajamine) riigiasutuses, sealhulgas Eesti välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses.
§ 17. Tarbija õigus eestikeelsele teabele
(1) Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele tarbijakaitseseaduse alusel.
Läbisurutud seadusest on huvitatud vaid üks äriühing – Lennuliiklusteeninduse AS. See võimaldaks Eestisse mujalt tuua eesti keelt mittevaldavaid lennujuhte. Näiteks Donetskist ja Luganskist, kus lennujaamad on purustatud ja väljaõppinud lennujuhtidel pole erialast tööd. Need inimesed oleksid kindlasti nõus lahkuma sõjapiirkonnast ja asuma Eestisse. Kusjuures oleksid nad tõenäoliselt nõus töötama väiksema palga eest kui nõuavad eesti keelt valdavad lennujuhid.
Seega kasu saaks üks äriühing ja mõned (tõenäoliselt venekeelsed) sissetoodud lennujuhid ning nendega kaasatulevad pereliikmed.
Kahjud:
Eesti pilootidel kaoks võimalus saada emakeelset lennujuhtimisteenust. See võib viia katastroofideni, kuna näiteks hädaolukorras pole inimene tõenäoliselt võimeline inglise keeles olukorda sama adekvaatselt kirjeldama kui emakeeles. Samuti hakkaksid harrastuspiloodid lendama lähenemisala (Terminal Area) all väikestel lennukõrgustel, et mitte sattuda kontrollitavasse õhuruumi. See aga vähendaks pääsemisvõimalusi näiteks mootoririkke korral ja suurendaks kokkupõrkevõimalusi mehitamata õhusõidukite, motovarjude ja muude madalal kõrgusel olevate ohuallikatega.
Mittekontrollitavas õhuruumis lennates loobutaks lennuplaanita lendude puhul lennujuhtide oma kavatsustest informeerimisest, nagu praegu tihedama lennuliikluse piirkonnas kombeks. Tõenäoliselt loobutaks ka transponderi kasutamisest, et vältida vaidlusi, millisel kõrgusel õhusõiduk oli. (mittekontrollitavas õhuruumis, välja arvatud suurte veekogude kohal, pole transponderi kasutamine kohustuslik).
Kannataks või lõppeks üldse eestikeelse lennundushariduse andmine. Majanduslikult tuleb lennundusspetsialistide koolitamine välismaal või näiteks Ukrainast ülemeelitamine odavam kui Eesti Lennuakadeemia ülalpidamine. Oma riigi pidamine on üldse kulukas. Ka näiteks riigikaitseteenust oleks kindlasti odavam Venemaalt sisse osta.
Harrastuslennundus ülikergetega kaoks tagasi „võssa“. („võsalennundus“ Eesti mõistes - ilma mingite paberiteta, oma äranägemisel hooldatud või üldse hooldamata aparaatidega lendamine juhuslikelt platsidelt, arvestamata mingite reeglitega. Ameerika „Bush Pilots“ on veidi erinev teema). Omal ajal Rein Porro nägi vaeva, et „võsalendurid“ „võsast“ välja tuua. Nüüd tõmmatakse tema püüdlustele vesi peale.
Re: Lennundusseaduse muudatus
RK lehel peaks ju see saadaval olema? Miks see info siis NSR tasemel on.
Re: Lennundusseaduse muudatus
Selline teema ilma viideteta on kurjast.
Alustuseks kehtiv lennundusseadus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014065?leiaKehtiv
Siis seadusemuudatuse menetluskäik eelnõude infosüsteemis:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/ ... fb2870f947
Ja viimasena Riigikogu lehel menetluse andmed:
http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=ee ... 435d91dd34&
Keeleküsimustele viitab üks koht:
Alustuseks kehtiv lennundusseadus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014065?leiaKehtiv
Siis seadusemuudatuse menetluskäik eelnõude infosüsteemis:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/ ... fb2870f947
Ja viimasena Riigikogu lehel menetluse andmed:
http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=ee ... 435d91dd34&
Keeleküsimustele viitab üks koht:
Varasem sõnastus oli:paragrahvi 23 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(5) Lennunduse raadioside peab olema tagatud inglise keeles.ˮ;
(5) Lennunduse raadioside peab olema tagatud eesti või inglise keeles.
Re: Lennundusseaduse muudatus
Tänan viidete lisamise eest. Just selles ühes lauses ongi saatan peidus. Minu jutt oli selgituseks, mida see kaasa toob.
-
- Liige
- Postitusi: 1000
- Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
- Kontakt:
Re: Lennundusseaduse muudatus
Kuidas sellega maailmapraktikas on, et kas nt Soomes või jumal hoia Prantsusmaal on selline nõue olemas? Kui erakordne see oleks, et oma koduriigis ei saa eestlasest piloot EESTI keeles lennujuhiga rääkida? Oleks mille üle lokku lüüa meedias. Suurt peale meedia sinu käsutuses ei ole, mine või Pealtnägijasse. Kusjuures see oleks vägagi õige koht sellise teema jaoks. Väikese huvigrupi lobi tulemus, mis mõjutab palju suuremat huvigruppi negatiivselt.
Või kirjuta otse Presidendile, võib seaduse välja kuulutamata jätta kui sa talle mõistlikult ära põhjendad oma seisukohad. Igal juhul kiirustama pead.
Või kirjuta otse Presidendile, võib seaduse välja kuulutamata jätta kui sa talle mõistlikult ära põhjendad oma seisukohad. Igal juhul kiirustama pead.
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Re: Lennundusseaduse muudatus
Miks kohe saatan? Keeleoskuse kategooriast pole juttugi ja elementaarne inglese tehakse ju lennuloa kursustel vist selgeks? Ega sa selle torniga mingit pikka juttu naise uuest kleidist rääkima ju ei hakka.EOD kirjutas:Tänan viidete lisamise eest. Just selles ühes lauses ongi saatan peidus. Minu jutt oli selgituseks, mida see kaasa toob.
Re: Lennundusseaduse muudatus
Ei olnud aega asjaga pöhjalikult tutvuda, aga esialgselt näib, et pöhiseaduskomisjoni arvamust pole vaja läinud, sest EU lepingud on kövemad öigusnormid kui meie Pöhiseadus. Eelnöu on täis viiteid direktiivile, selle pöhjalt tegin järelduse.
Kusagil alpool on Pöhiseaduses kindlasti punkt, mis teemaalgataja väljatoodud punktide puhul "rahvusvahelised lepped" ülemuslikuks sätib. Ega tegelikult see piloodi ja dispetseri suhtluskeel küll nüüd Eesti vabariiki köikuma ei löö, lihtsalt see lendamine on enamalt selline rahvusvaheline tegevus.
Kusagil alpool on Pöhiseaduses kindlasti punkt, mis teemaalgataja väljatoodud punktide puhul "rahvusvahelised lepped" ülemuslikuks sätib. Ega tegelikult see piloodi ja dispetseri suhtluskeel küll nüüd Eesti vabariiki köikuma ei löö, lihtsalt see lendamine on enamalt selline rahvusvaheline tegevus.
Re: Lennundusseaduse muudatus
Lennunduse raadioside toimub praegu rahvuskeeles või inglise keeles. Rahvusvahelistel lendudel üldiselt vaid inglise keeles, kuid näiteks Estonian Air´i piloodid suhtlevad Tallinna lennujuhtidega ka eesti keeles.
Koolitust võidakse läbi viia samuti rahvuskeeles või inglise keeles. Kui inimene soovib tegelda harrastuslennundusega vaid kodumaal, pole inglise keele oskus tal nõutav. Seda siis praeguse seisuga.
Keeleoskustase on lennumeeskonnaliikme loal EASA form 141, samuti rahvuslikul, ICAO standartile vastaval loal, mis väljastatakse ülikergõhusõiduki pilootidele, ära toodud kahes punktis.
XII punkt kõlab:
Radiotelephony privileges: The holder
of this licence has demonstrated
competence to operate R/T equipment on
board aircraft in ………… (specify the
language(s)).
XIII punkt aga:
Remarks:
Language Proficiency:
(language(s) / level / validity date)
Kui Lennundusseaduses on kirjas, et lennunduse raadioside peab olema tagatud inglise keeles, annab see aluse ka Eestis õhuruumis, kus on nõutav kahepoolne raadioside, nõuda mitte ainult XII punktis ingliskeelse lennundusraadioside oskust, vaid ka XIII punktis inglise keele kategooriat.
Naise uuest kleidist loomulikult ei räägita ja ka muu mittevajalik "smalltalk" ei kuulu lennunduse raadiosides hea tooni hulka. Sellegipoolest võib ette tulla olukordi, kus näiteks haigestunud reisija seisundi kirjeldamiseks on otstarbekas kasutada mitte inglise, vaid rahvuskeelt. Täpsest, üheselt mõistetavast infost võib sõltuda inimese elu.
Veel üks moment - vaid inglise keele oskuse nõudmine viib mitte ainult lennunduse "inglistumisele", vaid ka venestumisele, sest ida poolt sisse toodud lennundusspetsialistid ei vaevu kindlasti eesti keelt õppima. Piisab tööks vajaliku inglise keele oskusest, "aborigeenidega" hakkavad nad suhtlema vene keeles. Kes ei usu, käigu mõnes Eesti lennufirmas. Kontoris saab eesti keelega hakkama, angaaris enam mitte.
Koolitust võidakse läbi viia samuti rahvuskeeles või inglise keeles. Kui inimene soovib tegelda harrastuslennundusega vaid kodumaal, pole inglise keele oskus tal nõutav. Seda siis praeguse seisuga.
Keeleoskustase on lennumeeskonnaliikme loal EASA form 141, samuti rahvuslikul, ICAO standartile vastaval loal, mis väljastatakse ülikergõhusõiduki pilootidele, ära toodud kahes punktis.
XII punkt kõlab:
Radiotelephony privileges: The holder
of this licence has demonstrated
competence to operate R/T equipment on
board aircraft in ………… (specify the
language(s)).
XIII punkt aga:
Remarks:
Language Proficiency:
(language(s) / level / validity date)
Kui Lennundusseaduses on kirjas, et lennunduse raadioside peab olema tagatud inglise keeles, annab see aluse ka Eestis õhuruumis, kus on nõutav kahepoolne raadioside, nõuda mitte ainult XII punktis ingliskeelse lennundusraadioside oskust, vaid ka XIII punktis inglise keele kategooriat.
Naise uuest kleidist loomulikult ei räägita ja ka muu mittevajalik "smalltalk" ei kuulu lennunduse raadiosides hea tooni hulka. Sellegipoolest võib ette tulla olukordi, kus näiteks haigestunud reisija seisundi kirjeldamiseks on otstarbekas kasutada mitte inglise, vaid rahvuskeelt. Täpsest, üheselt mõistetavast infost võib sõltuda inimese elu.
Veel üks moment - vaid inglise keele oskuse nõudmine viib mitte ainult lennunduse "inglistumisele", vaid ka venestumisele, sest ida poolt sisse toodud lennundusspetsialistid ei vaevu kindlasti eesti keelt õppima. Piisab tööks vajaliku inglise keele oskusest, "aborigeenidega" hakkavad nad suhtlema vene keeles. Kes ei usu, käigu mõnes Eesti lennufirmas. Kontoris saab eesti keelega hakkama, angaaris enam mitte.
Re: Lennundusseaduse muudatus
Siinkohal tuleb märkida, et lennundust reguleerivad lisaks Lennundusseadusele ka sellest tulenevad õigusaktid.
Sealhulgas on ka MKM määrus nimega "Lennunduse raadioside reeglid" - https://www.riigiteataja.ee/akt/11103201100 - kehtiv alates 2011, hetkel avalikus muutmismenetluses ei ole.
Oluline koht:
Sealhulgas on ka MKM määrus nimega "Lennunduse raadioside reeglid" - https://www.riigiteataja.ee/akt/11103201100 - kehtiv alates 2011, hetkel avalikus muutmismenetluses ei ole.
Oluline koht:
§ 6. Raadiosides kasutatav keel
(1) Tallinna lennuinfopiirkonnas (FIR/UIR) raadiosides kasutatavateks keelteks on eesti ja inglise keel. Ülevalpool lennutasandit 195 kasutatakse ainult inglise keelt.
Re: Lennundusseaduse muudatus
Seadusemuudatuse kehtimahakkamisel muudetakse ka sel seadusel põhinevad alama astme õigusaktid ja normatiivdokumendid.
Seadused peavad vastama Põhiseadusele;
Ministri määrused peavad vastama seadustele;
Ameti peadirektori üldkorralduslikud ettekirjutused peavad vastama ministri määrustele jne.
Praegu väljakuulutamist ootav Lennundusseaduse redaktsioon ei vasta Põhiseadusele, sest kitsendab Eestis eesti keele kasutamist. Nagu omal ajal vene keelt kutsuti raudteekeeleks, sest esimesena läks venekeelsele asjaajamisele üle raudtee. Nii loovutati eesti keele esimene positsioon venestamise ees. Kuhu see venestamine haridusminister Elsa Gretškina ajaks oli jõudnud, mäletavad vanemad inimesed hästi. Aga algas väikesest ja justkui põhjendatud järeleandmisest - raudtee ju üle N.Liidu ühine ja ohutuse tagamiseks peab olema kogu suhtlemine ühes keeles. Sama põhjendus praegu ka Lennundusseaduse muudatust läbisuruval äriühingul.
Mitu inimest mingit erialakeelt kasutab, pole oluline. Kas näiteks seeneteadlased peaksid kasutama vaid seente ladinakeelseid nimetusi? Keele ja sealt edasi rahvuse säilimiseks peab olema võimalus kasutada rahvusriigis igal alal emakeelt.
Seadused peavad vastama Põhiseadusele;
Ministri määrused peavad vastama seadustele;
Ameti peadirektori üldkorralduslikud ettekirjutused peavad vastama ministri määrustele jne.
Praegu väljakuulutamist ootav Lennundusseaduse redaktsioon ei vasta Põhiseadusele, sest kitsendab Eestis eesti keele kasutamist. Nagu omal ajal vene keelt kutsuti raudteekeeleks, sest esimesena läks venekeelsele asjaajamisele üle raudtee. Nii loovutati eesti keele esimene positsioon venestamise ees. Kuhu see venestamine haridusminister Elsa Gretškina ajaks oli jõudnud, mäletavad vanemad inimesed hästi. Aga algas väikesest ja justkui põhjendatud järeleandmisest - raudtee ju üle N.Liidu ühine ja ohutuse tagamiseks peab olema kogu suhtlemine ühes keeles. Sama põhjendus praegu ka Lennundusseaduse muudatust läbisuruval äriühingul.
Mitu inimest mingit erialakeelt kasutab, pole oluline. Kas näiteks seeneteadlased peaksid kasutama vaid seente ladinakeelseid nimetusi? Keele ja sealt edasi rahvuse säilimiseks peab olema võimalus kasutada rahvusriigis igal alal emakeelt.
Re: Lennundusseaduse muudatus
Asi on nüüd ka suurema kella küljes http://pluss.postimees.ee/3089739/eesti ... -voi-mitte
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Lennundusseaduse muudatus
Taolisi "progressiivseid seadusi" teevad Eestis enamasti euroogaruses ametnikud - tihti tehakse neid asju kiiresti ja vaikselt, ilma suurema avaliku tähelepanuta selleks, et keegi mõnest suurlinnast köhatas sel teemal ja loodetakse asi kähku läbi lükata. Sedasi käib üsna paljudes eluvaldkondades. Läheb asi kella külge - üllatavalt kiirelt taoline agarus sulab kui lumi märtsipäikeses.
Erialaselt olen näinud, et Euroopas on paljud asjad märksa lõdvemad kui siin ja ei juhtugi midagi, meil on vaja lihtsalt silm punnis igat väljaspoolt tulevat lollust saksa täpsusega täita.
Erialaselt olen näinud, et Euroopas on paljud asjad märksa lõdvemad kui siin ja ei juhtugi midagi, meil on vaja lihtsalt silm punnis igat väljaspoolt tulevat lollust saksa täpsusega täita.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist