"Tegijal juhtub" ehk lugusid vigastustest metsas

[Bandyct]

Kuna mul endal pole aastate jooksul õnnestunud tekitada väljaõppel omale suuremaid vigastusi, kui villid jalgadel ja väikesed sinikad välja arvata, siis olekski ettepanek siia teemasse koguda kõik nii rohkem kui ka vähem huvitavad ja komöödilisi õnnetusi, mis on teiega juhtunud väljaõppel. Päris huvitav võib ka olla, kuidas teie kokkulappimine välja nägi.

[Takishi]

Ajateenijana sain suure siili oma kannikate vahele. Samas tuli ka häda nr 2 teha mõni aeg hiljem. Kuna sääski oli nii paksult, et hingatagi oli raske, otsustasin ennetada ebameeldivat olukorda, kus paljastatud poolkuu peale keset kõige suuremat häda terve eskadrill sääski end londi kaudu tankima maandab. Seega sai koostatud lahingplaan nr2 mis pidi läbi viidama kahes etapis. Esimeses etapis tuli laagris oma ahter diffusiiliga üle pahistada, ja alles siis pärast kakile minna. Et siil oli tolleks hetkeks justkui maha rahunenud, ei mõelnud üldse, mis saab kui kokku panna diffusil ja punaseks hõõrutud nahk. Tulemus oli selline, et lasin sortsu diffusili kaneelirõngasse ja järgmine hetk vähkresin maas valudes, püksid rebadel ja jaoülem kõrval tõika nentimas, et sa oled ikka üks erakordselt loll sõdur. Ühtlasi kõige valusam kogemus terve ajateenistuse jooksul.

[vk1]

isa rääkis, et tudengina siberis praktikal oli neil sääsehäda vastu ilma põhjata ämber, mis aitas küll.

oma silmaga nähtud vaid üks kaas-noorsõdur, kes jalkaväljakul mutimullahunnikus põlve tagurpidi keeras. kuid see vaid spordivigastus

[mongol]

Klassikalistel "öösel kõlab pauk-telgist välja varustusega-positsioonidele" tegevuse käigus on üpris oluline kiiver suht varakult pähe saada. Mitu meest on oksaga pea katki jooksnud, õnneks silmad on terveks jäänud. Kahenädalase laagri lõpus sai kord niididki mehe peast veel ise välja nokitud, auk oli juba kinni kasvanud

[HotelVictor]

Ajateenistus, SBK, kompaniiga metsas, ümber paiknemisala perimeetri juba teist ööpäeva enam-vähem järjest kaevasime kaevikute vahele jooksukraave.
Öö, pime nagu kotis, ja kõlab lask! Häire ja kõik jooksuga positsioonidele, äkki tuleb mõned kaevikud vasakult hirmsat kisa ja vandumist.
Üks kaasvõitleja, kes oli värskelt selleks laagriks laatsast välja saanud, kukkus oma kaevikusse sealjuures maandudes oma näoga oma Galili kaba otsa.


Ajateenistus, SBK, rühmaga 1017'ne kastis nagu silgud karbis. Võitleja minust paremal on hädas oma Gailili kaba "murdmisega", kõlab heatahtlik nõuanne kaba vastu põlve lüüa ja pauhti! Saan selle kabaga vastu OMA PÕLVE! Loomulikult löödi kaba selle poolega, kuhu poole ta elusees ei murdu... Kohalejõudes oli jalastumisega päris tükk tegu, põlvele võtmine ei tulnud see päev kõne allagi.


Eks neid juhtumisi oli teisigi, enamik neist seotud öise tegevuse, laskepesade ja okastraadiga..

[Bandyct]

Meenus ka üks masinatega seonduv juhtum. Nimelt oli üksuse unimogi kastis tore punane tuli raami küljes. Selle tulel tulel oli kaks viga:
Esiteks, tule juhe oli puruks ja praktiline väärtus puudus.
Teiseks, lamp oli nii hea koha peal, et kastis ringi liikudes oli päris hea võimalus pea ära lüüa.
Noh, eks paljud siis nautisidki seda teist väärtust lambi puhul, nii mõnelgi korral oli võitlejal korralik muhk ja pea tuikas veel pikalt, isegi olen seda kogenud . Kui aga juhtus, et õnne kombel oli käimas väljaõpe ning kiiver oli peas, siis oli nii mõnus tunne, kui kolks käis ära ja ei pidanudki mitu tundi mõtlema sellele, kuidas kumisemisest jagu saada.

[allatah]

Õneks on juhtunud suht vähe. Ajateenistuses sõitsid talvel ühelt õppuselt tulles ca. 10 autoga kolonnist kaks autot ühes libades kurvis kraavi. Aga jumal oli tol päeval vist eestlane, sest need olid peale minu juhtid auto ainsad autod, kus inimesi ega ajateenijaid kastis ei olnud.
Aga kaitseliidus olen saanud kaks korda kaasvõitlejale esmaabi anda, kuigi ma meedik ei ole. Kummaliseks teeb selle aga asjaolu, et tegemist on meie rühmas olnud mõlemal korral sama inimesega ning mõlemal korral on tal olnud lõige kätte. Ei mäleta, aga ehk lausa mõlemal juhul pöidlasse. Aga põhjused on mõlemal korral erinevad olnud, mitte et ta näiteks ei oskaks oma relva kasutada vms.
Kui järgmine kord veel juhtub, siis teen juba õppetunni teistele, kuidas esmaabi anda. Esimese asjana panen valu vaigistamiseks ohvrile kabaga näkku, et ta magama jääks.

(aga teeneteristi, pole ma veel kummagi korra eest saanud )

[aht0]

kõrva külmumine, II aste, veebruaris. Tulime metsast ja külmus rännakul külgtuule tõttu nii et ise ei märganud. Õues oli ca -15. Lõpuks sooja kätte jõudes, toetasin pea käele ning jäin veerand tunniks magama. Ärgates oli kõrva asemel peos paras kartuli mõõtu objekt... Juhtus enne ajateenistust, mingi KL üritus oli.

[HeiniR]

Reegel metsas olles oli see,et jao tulekustuti asus telgi ukse kõrval. Rootsi telgi uks aga väike ning minnakse reas ükshaaval. Taaskord häire ning vaja kiiruga possale minna. Kõige viimasena väljus meie jao kõige suurem, aga samas füüsiliselt kõige nõrgem. Tema ees olnud võitlejal õnnestus kiirelt rapsides aga tõmmata tulekustutil splint (ilmselt jäi rakme konks vms splindi külge kinni). Tulemus see,et viimane mees sai korraliku litaka pulberkustutit näkku,mis tal hinge sedavõrd kinni tõmbas,et meile tundus asi koolemisena.
Pean ütlema, et too pilt antud võitleja näost kui lähmaka näkku oli saanud, oli pea püksikusemiseni koomiline,õnneks antud momendil suutsime naeru vältida. See poleks olnud nii naljakas kui poleks juhtunud just selle võitlejaga, keda koguaeg pidi füüsiliste tegevuste juures kõvasti sundima,sest mees polnud enne ajateenistust peale "infotehnoloogia" miskit teinud. Õnneks lahenes asi hästi,aitas puhas vesi ja mõni minut puhkust ja ka võitleja vedas end tublisti läbi ajateenistuse!

[Tundmatu sõdur nr. 4]

90-te lõpp, Kalevi pataljoni vorstid SOODLA kandis talvelaagris.

Lumiste mändide all keset telke ja tehnikat siis ratastel välikatel, tuli all ja vunk sees.. Väljas ca 10-15 miinuskraadi.. Kokapoiss läks midagi katla juures sorkima, ronis teliku peale ja urgitses ühe luugi kallal.. Järsku käis hele plaks ja ühest katlaanumast lendas tuline veejuga nagu naftafontaan nii umbes kolme korruse kõrguseni.. Kokapoiss oli supikahuri pealt justkui ära puhutud - aga jäi tulisest veejoast täiesti puutumata..

Männilatvadesse tekkis tost purskest loetud minutite jooksul fantastiliselt ilus (jää)installatsioon, mis püsis seal ilmselt kevadeni..

[Kapten Trumm]

Reegel metsas olles oli see,et jao tulekustuti asus telgi ukse kõrval. Rootsi telgi uks aga väike ning minnakse reas ükshaaval

Rootsi jaotelgi uksest käivad ainult KP ja TT paar (magavad ukse kõrval, mõlemal pool), ülejäänud kamp väljub käpuli telgiriide alt, sh ka jaoülem.
Jäävad paljud asjad olemata ja päriselus vast suudetakse organiseeritud tuletegevust algatada vähemalt pool minutit varem (kui vastane on laagrisse pääsenud, siis otse telgiserva alt kui vaja).

Olen näinud mitmeid traumasid, mis tekivad sellest, et rootsi telgil on mingi totter "ukselävi", kuhu taha unesonnus koperdades võitleja oma varustusega pikali käib, no konte pole murtud, aga tagurpidi pöidlaid ja relvaraua tehtud sinikaid on küll ette tulnud.

See mõistagi eeldab, et telk pannakse üles nii, et alumistest aasadest vaiu läbi ei panda.
Kui KV-s õpetatakse viidatud rumalust praegu, siis noh....ega alati olegi kõik asjad korras.

[Heigo]

Rootsi jaotelgile ei ole totrat ukseläve. Ukse konstruktsioon on mõeldud lumistele tingimustele. Selle riidest ukseläve ette ja taha asetakse puupakk, et üle astuda ja mitte komistada.

[HeiniR]

Trumm, võib ka nii teha nagu kirjeldasid ja sai ka nii tehtud, kuid antud juhtumi puhul olid telgid piisavalt kaugel kaevikust, ümber laagri oli ringkaitse ja patrullid pidevalt väljas. Antud juhul ei olnud mõistlik telki hakata laiali lammutama, et seda 15 minuti pärast oma puuduvast puhkeajast uuesti kohendama hakata. Distsipliinidest peeti kinni hästi ja see sissitelgi alt väljapugemine on jälle selline asi, mis oleneb ju olukorrast. Sai mäletamistmööda harjutatud igasugu variante, aga see pole hetkel teemaks.

[Kapten Trumm]

Seal ei ole midagi kohendada vaja.
Kirjeldatud reageerimine "telgi alt" on omandatud justnimelt Scoutspataljoni instruktoritelt - seega saab see olla toimiv.

[aero+]

Ajateenijana sain suure siili oma kannikate vahele. Samas tuli ka häda nr 2 teha mõni aeg hiljem. Kuna sääski oli nii paksult, et hingatagi oli raske, otsustasin ennetada ebameeldivat olukorda, kus paljastatud poolkuu peale keset kõige suuremat häda terve eskadrill sääski end londi kaudu tankima maandab. Seega sai koostatud lahingplaan nr2 mis pidi läbi viidama kahes etapis. Esimeses etapis tuli laagris oma ahter diffusiiliga üle pahistada, ja alles siis pärast kakile minna. Et siil oli tolleks hetkeks justkui maha rahunenud, ei mõelnud üldse, mis saab kui kokku panna diffusil ja punaseks hõõrutud nahk. Tulemus oli selline, et lasin sortsu diffusili kaneelirõngasse ja järgmine hetk vähkresin maas valudes, püksid rebadel ja jaoülem kõrval tõika nentimas, et sa oled ikka üks erakordselt loll sõdur. Ühtlasi kõige valusam kogemus terve ajateenistuse jooksul.

tänud hommikuse naerupahvaka eest !