EKRE erakonna liige ja Riigikogu esimees Henn Põlluaas: „Tartu rahuleppe kestvuse ehk Eesti territoriaalse terviklikkuse toetamine on - vastupidiselt Eesti Päevalehe väidetule - meie julgeoleku üks nurgakive. (Eesti Vabariigi välisminister Urmas) Reinsalu ütles 11. veebruaril välispoliitika arutelul Riigikogus: „Kui ei ole jõusse astunud uus (piiri)leping, kehtib eelmine leping (Tartu rahuleping, H.P.).“ Tartu rahulepet kaitstes on Eesti julgeolek tugevam kui kunagi varem.“
https://epl.delfi.ee/arvamus/henn-pollu ... d=88940467
Teadur Kalev Stoicescu: „Eesti taastas oma iseseisvuse 1991. aasta augustis mitte nendes piirides, milles ta sündis veebruaris 1920. aastal rahvusvahelise õiguse subjektina Tartu rahulepingu alusel ning milles ta okupeeriti ja annekteeriti ebaseaduslikult 1940. aasta juunis Nõukogude Liidu poolt. Stalinistlik Nõukogude Liit pidas Eesti ja Venemaa vahelist piiri administratiivseks ehk haldusjaotuslikuks jooneks, mida Kreml „korrigeeris“, lülitades augustis 1944. aastal 75 protsenti Petserimaast (1251 ruutkilomeetrit) Pihkva oblasti koosseisu. Ka Petserimaal elas enne Teist maailmasõda rohkem venelasi (65 protsenti), kuid eestlaste osakaal oli Narva-tagusega võrreldes palju suurem (pea 33 protsenti). Petseri klooster kui õigeusklikele (sealhulgas setudele) väga oluline paik olevat olnud Petserimaa „jaotamise“ ajend 1944. aastal, kuid tegelik põhjus oli nähtavasti Stalini soov kustutada Venemaa jaoks „häbiväärse” Tartu rahulepinguga kehtestatud piir ning teisalt Kremli üldine poliitika – piiride muutmine –, mida teostati pea kõikjal kurjuse impeeriumi territooriumil. Venemaa lähenemine piiriküsimustele endise Nõukogu Liidu territooriumil on selgelt selektiivne ning Krimmi loogika (ajalooline õigus) ei kandu teistele kontekstidele, mis pole Moskvale kasulikud (näiteks Petserimaa). Venemaale oli selge, et oma iseseisvuse õigusliku järjepidevuse alusel taastanud Eesti taotleb Tartu rahulepingu riigipiiri, mistõttu Kreml tegi ennetava ühepoolse käigu. Riigiduuma võttis 1993. aasta veebruaris vastu seaduse, mis kehtestas Nõukogude Liidu aegse administratiivpiiri (nn kontrolljoone) Venemaa ja Eesti vahelise riigipiirina. President Boriss Jeltsin külastas peatselt Pihkvamaad ja uut „riigipiiri” ning teatas, et Venemaa ei anna ära (st tagasi) tolligi „oma” maad. Eesti pandi fakti ette, et riikidevahelise piiri, mis erineks nn kontrolljoonest, kulgemisest ei saa juttugi olla. Piiriläbirääkimiste esimene lepinguprojekt sisaldas nii poliitilist sissejuhatust kui ka piirikirjeldust, mõistagi kahes kardinaalselt erinevas sõnastuses. Viited Tartu rahulepingule ja sellega kehtestatud piirile ning jaanuaris 1991. aastal sõlmitud Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste lepingule ning „kontrolljoone” kirjeldusele pandi vastastikku nurksulgudesse. Ei ole erilist põhjust kahelda, et 1991. aasta alguse seisuga oli Eesti (okupeeritud) riik, kuid Vene NFSV polnud kindlasti rahvusvahelise õiguse subjekt, kellel oleks olnud õigus riigina esineda. Tallinnas sõlmitud leping ei saanud olla sel ajal ja nendes tingimustes muud kui vastastikune toetusavaldus iseseisvuse taastamiseks või saavutamiseks. Kahepoolsed riikidevahelised suhted algasid veebruaris 1920. aastal, kuid see pole Moskvale meeltmööda mitmel põhjusel, mitte ainult piiriküsimuse tõttu. Annan vihje, et president Putin valmistab ette põhjaliku artikli Teise maailmasõja ning sellele eelneva perioodi ajaloolisest „tõest“. Praeguses olukorras oleks näiteks Petseri rajooni tagastamine Eestile suuremeelne samm Moskva poolt, kuid Venemaa kindlasti sooviks selle eest vastutasu/kompensatsiooni saada, mida Eesti tõenäoliselt ei suuda maksta (võrreldes näiteks Jaapani majanduslike võimalustega Kuriili saartega seoses). Nõutav tasu võib olla rahaline, kuid ka poliitiline (näiteks Eesti „neutraalsus” ehk NATOst välja astumine). Setu rahva aktiivsemad liikmed protestisid Tartu rahulepingu piirist loobumise ja „kontrolljoone“ põlistamine vastu. Setumaa on jäädavalt jagatud, inimesed on lahutatud oma esivanemate haudadest teisel pool piiri jne, mis on inimlikult muidugi mõistetav. See on karm reaalsus, millega tuli ning tuleb jätkuvalt arvestada. Meil polnud võimalik Eesti kagupiiri nihutada itta, kuid meil õnnestus saavutada piiriületamise lihtsustatud kord selleks õigusi omavatele kohalikele. Lisaks, toona oli kaalul seegi, et Eesti riik tervikuna võinuks jääda piiriküsimuse pantvangiks ning Läände mineku rongist maha. Mõistagi pidi Eesti olema täiesti kindel juba varem, et piirileping vastab sel kujul põhiseadusele, sealhulgas § 122-le, mis muuhulgas sätestab: “Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel.” Toonane õiguskantsler ja valitsus olid ühel arvamusel, et põhiseadust ei ole vaja muuta ning vastuolu ei teki, kui uus piirijoon kattub osaliselt Tartu rahulepingu piiriga (tänu sõnastusele: „… ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega”), mis pidas paika Lämmijärvel. Mõned erakonnad nõuavad Tartu rahulepingu piiri, apelleerides ajaloolisele ja juriidilisele õigusele, kuid ignoreerides igati tegelikku olukorda ja võimalikke ja tõenäolisi tagajärgi. Tänapäeval elab Petserimaal (Venemaa Petseri rajoonis) ja Narva-tagusel alal kokku umbes 35 000 inimest, kusjuures pea kaks kolmandikku neist on enam-vähem Haapsalu-suuruste linnade – Petseri ja Jaanilinna – elanikud. Eestlasi elab seal ainult 300 ehk alla ühe protsendi. Kas me soovime Eestisse importida veel 35 000 Venemaa kodanikku lisaks juba olemasolevale massile (umbes 100 000 Venemaa kodanikku)? Eriti arvestades, et enamik neist ei soovi ega saa Eesti kodakondsust ja on Eesti riigi suhtes mitte kõige paremini meelestatud. Ebaseaduslikult Moskva võimu alla jäänud Eesti alad on paraku ühed vaeseimad isegi Venemaa äärealade tingimuste kontekstis. Kes maksab nende piirkondade Eesti keskmisele tasemele viimise eest? Kas Euroopa Liit, millesse Tartu rahulepingu piiri nõudjad suhtuvad valdavalt vaenulikult või skeptiliselt? Lõpuks, Eesti õiguslik järjepidevus (Tartu rahulepingu § 2 alusel) ei kao kuhugi, kui piirileping jõustatakse. Rahuleping on selle paragrahvi alusel ja ulatuses kehtiv ning jääb ka edaspidi kehtima, kuid tundub, et Venemaa püüab vett segada. Välisminister Sergei Lavrov väitis tänavu 17. jaanuaril toimunud pressikonverentsil, et Eesti ei soovi piirilepingu jõustada, sest Tartu rahuleping kaotaks kehtivuse. Järelikult rahuleping kehtib ning seda tulebki Venemaale meelde tuletada. Ka siis, kui vana piir muutub.“
https://diplomaatia.ee/tartu-rahuleping ... i-idapiir/
Kuku raadio saate „Poliitikaguru“ üks saatejuhtidest Keit Kasemets: „Ilmselt ei hakka Eesti Tartu rahu taastama täies hiilguses. Tartu rahu järgsed piirid on Põlluaasa isiklik prioriteet.“
https://arvamus.postimees.ee/6901244/ku ... noudmiseks
Poliitikavaatleja Toomas Alatalu: „13. veebruari Eesti Päevalehe juhtkiri „Julgeolekuoht on me riigikogu eesotsas“ oli nagu pühendatud Eesti välisluureameti aastaraamatule, ent andis hoopis osavalt tuld Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa pihta, kelle avaldusi Tartu rahu järgsest piirist lähtumise kohta peetakse Venemaad provotseerivateks. 15. veebruaril ilmutas riigi tähtsuselt teine mees oma vastuse samas, juhtides tähelepanu sellele, et tegu on ka välisministri Urmas Reinsalu välispoliitika arutelul 11. veebruaril kõlanud seisukohaga - „kui ei ole jõusse astunud uus piirileping, kehtib eelmine leping“ ja et praegune koalitsioon ei kavatse esitada piirilepingut ratifitseerimisele vaadeldavas tulevikus. Seda lugenult ründas väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson Facebookis uuesti nii Põlluaasa, Reinsalu kui ka Isamaa esimeest Seederit ja kuulutas, et märtsi lõpul toimuva riigikogu juhatuse valimistel tuleks Põlluaas „Venemaale esitatavate nõudmiste pärast“ maha võtta.“
https://epl.delfi.ee/arvamus/toomas-ala ... d=88951133
Ameerika Ühendriikide riigisekretär Michael R. Pompeo: „Nii Tartu rahuleping, kui ka Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon räägivad enesemääramise vaimust, rahva õigusest lõpetada võõrvõimu valitsemine oma territooriumil ja saavutada oma iseseisvus.“
https://www.postimees.ee/6907252/usa-va ... atsiooniga