Tsiteeri:"Erakonnas on sadu kriminaalkorras karistatud liikmeid – oma naisi klohminud mehi, ohvreid vereloiku peksnud sadiste, narkoärikaid, roolijoodikuid. Kokku on Eesti Konservatiivses Rahvaerakonnas 264 seadusrikkujat. Täpselt pooled neist on sooritanud räige kuriteo, veri ja ohvrid järel. Ligi poolesajal ekrelasel on praegu kehtiv kriminaalkaristus.
* „Mis sa lõid emmet,” kostis lapse nuttev hääl 2016. aastal häirekeskusesse tehtud telefonikõne taustal. Helistajaks oli Uuno Lootmäe endine elukaaslane, keda Lootmäe Põltsamaal asuvas majas lõi. Taustal nuttis nende laps. Lootmäe liitus EKRE-ga eelmisel aastal kümme päeva pärast lapse esimest koolipäeva.
* Svjatoslav Mäeots peksis inimese vereloiku. Nooremana paistis Mäeots silma väiksemate kuritegudega: sõitis juhiloata ning esitas politseile teisele inimesele kuulunud loa. Mõned aastad hiljem varastas ta Kohtla-Järvel koos Juriga kaableid. Vangi pandi Mäeots aga 2012. aasta septembris Kohtla-Järve pubis Alex toimunud peksmise eest. Mäeots peksis ohvrit nii, et sellel tuvastati kolju ja näoluude hulgimurrud ning verejooks peahaavast. „[Ta] lõi maas lamavat kannatanut pea piirkonda, seda mitu korda järjest, kannatanul hakkas peast ka verd jooksma, põrand oli kannatanu ümber verine,” rääkis tunnistaja kohtus ning osutas Mäeotsa poole, kui küsiti, kes peksis. EKRE-sse astus Mäeots 2016. aasta oktoobri viimasel päeval.
* Kümneid lapsi lõksu meelitanud pedofiilil Margus Traksil on viieaastasest vanglakaristusest kanda veel aasta. Varem ettevaatamatusest inimese surma põhjustanud Traks mõisteti 2009. aastal lapseealiste (noorem kui 14) seksuaalses ahvatlemises. Ta saatis kahele lapseealisele telefoniga piltsõnumi peenisest ning meelitas lapsi oma korterisse, et näidata neile oma suguelundit. Kuus aastat hiljem oli Traks taas kohtus, ohvriteks 17 last. Kahe aasta vältel sundis ja mõjutas ta Facebookis lapsi saatma talle endast pornograafilise sisuga pilte ning ta talletas need pildid. Omakorda saatis ta lastele endast samalaadseid pilte ja vestles nendega seksuaalsetel teemadel. Neli poissi neist lastest kutsus Traks enda koju, andis neile raha ja suitsu ning vastutasuks katsus neid intiimpiirkondadest või üritas seda teha. Ühe nähes masturbeeris. Traks on EKRE liige 2009. aastast.
* Ühel 2007. aasta septembripäeval pani Mart Heinvee lapseootel elukaaslase seina äärde seisma sõnadega: „Vaatame, kuhu see löök tabab, kas näkku, makku või vastu seina.” Seejärel lõi ta rusikaga vastu seina ja ütles elukaaslasele, et rasedat ta ei löö ja peksa saab naine pärast seda, kui on sünnitanud. Arvestades Mart Heinvee eelnevat käitumist, oli elukaaslasel alust karta ähvarduse täideviimist. 2008. aasta 23. juuli õhtul võttis Heinvee oma elukaaslasel kõrist kinni ja lohistas ta korterist välja, põhjustades valu. Sama aasta 5. detsembril lõi Mart Heinvee korduvalt elukaaslasele lahtise käega näo ja kukla piirkonda, seejärel ühe korra rusikaga nina piirkonda, millega tekitas tervisekahjustused – peaaju vapustuse ja peapõrutuse.
* Martin Peetersoo löömamehe-odüsseia sai alguse enam kui kümme aastat tagasi. 2008. aasta veebruaris lõi ta pubis teda korrale kutsunud inimest rusikaga silma alla. Mõni kuu hiljem tahtis politsei Peetersood väärteo eest kinni pidada, kuid appi tuli hea sõber Ovod, kes konstaablil vestist haaras ja ta eemale tõukas. 2009. aasta novembris tungis Peetersoo kolme sõbraga Kolga-Jaanis korterisse ning läks seal elanud mehele kallale. Ta lõi kannatanu rusikaga vastu maad ning seejärel lõi ohvrit jalaga näkku. Päev hiljem ähvardas ta ohvril kõri läbi lõigata. Viis aastat hiljem peksis Peetersoo koos sõbraga Tallinnas Musumäel kaks inimest läbi. Paar kuud pärast karistuse lõppemist, kaks päeva enne eelmise aasta jõululaupäeva, liitus Peetersoo EKRE-ga.
* Vägivallatsemises süüdi mõistetud, Tartu linnavolikokku kandideerinud Timo Luhtist kirjutas Kadri Ibrus Eesti Päevalehes juba 2017. aasta septembris, mil oli lõppenud Luhti tingimisi karistuse aastane katseaeg. Ligi kaks aastat varem lõi Luht rüseluse käigus raketipüstoli päraga ohvrit kaks korda vastu pead, veri lahti, haavad järel. Kaheksa päeva enne kaklust astus Luht EKRE-sse. Samal kuul jäi ta haiguslehele, kus oli endiselt ka üheksa kuud pärast ohvri pea lõhkumist.
* Pool aastat vanglas olnud Andres Pokk ei tohiks järgmised neli aastat ühtegi vääratust teha, muidu tuleb ka ülejäänud viis aastat määratud karistust trellide taga veeta. 2016. aasta lõpus tulid talle külla kaks sõpra, kaasas kolm pooleliitrist Ekstra viina. Ühe pudeli olid sõbrad juba tee peal enamjaolt tühjaks joonud. Joobes mehed istusid Andres Poki köögis, kui ekrelane lõi ühele noaga kaela – kannatanu oleks peaaegu verest tühjaks jooksnud. Teine sai Pokilt noaga pähe, õlga ja abaluu piirkonda, paremale kämblale, kaela ja selga. Imekombel ei olnud need vigastused eluohtlikud. Andres Pokk on EKRE liige 2014. aastast.
* Juba alaealisena kohtumaja uksi kulutanud Risto Järvlepp vabaneb vanglast umbes kolme aasta pärast. Pool karistusest on tal juba trellide taga kantud. Esimesed kaheksa aastat hiilgas noormees varguste ja varastatud kraami müümise ning korduvate peksmistega. Viis aastat tagasi terroriseeris Järvlepp koos sõber Kalmeriga Tallinnas Pärnu maanteel tegutsevat Humanat, loopides riidepuid ja muid poes olnud esemeid ning nõudes asju tasuta. Järvlepp astus järjekorras seisnud inimese juurde ja tõukas teda. Ohver väljus poest. Järvlepp ja tema sõber ei jätnud inimest rahule ning järgnesid talle. Õues ässitas Järvlepp Kalmerit, et too ohvrit lööks. Lõigi ning ohver lamas maas. Järvlepp lõi maaslamajat korduvalt jalaga. 20 päeva hiljem oli Järvlepp veel tabamata ning endiselt Tallinnas. Seekord marodööritses ta Otiga, kellega koos löödi võõral Toyota Corollal aknad sisse ja püüti autot käivitada. Järvlepp ja sõber jäid vahele ning jooksid ära. Risto Järvlepa kirstunaelaks sai sõber Reimoga 2015. aasta augustis peaaegu surnuks pekstud inimene. Kuid enne seda peksid nad üht teist kannatanut. Esimest ohvrit löödi korduvalt kurika ja rusikaga, kuni ta kukkus maha, misjärel kurikaga peksmine jätkus. Kurjategijad põhjustasid kannatanule „ülalõualuumurru, pea pindmised hulgivigastused, peapõrutuse ning hematoomid rindkerel roiete ja kõhu piirkonnas nii paremal kui ka vasakul kehapoolel”. Kaks päeva pärast ohvri läbipeksmist sai Järvlepp sõbraga uuesti kokku ning koos rünnati järgmist inimest. „Süüdistatavad lükkasid kannatanu pikali ja väänasid välja tema vasaku õlaliigese,” seisab kohtutoimikus. Maaslamajale löödi kirvevarrega oimupiirkonda. Teda peksti valimatult käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Kõige lõpuks löödi maaslamajat kolm korda noaga selga. Inimese hävitamine lakkas alles siis, kui mööduv takso lasi signaali. Ründajad põgenesid sündmuskohalt. Järvlepp on EKRE liige 2009. aasta algusest.
Ühe lehekülje saaks ääreni täita pelgalt seadusrikkujate nimedega. Selliseid tegusid on EKRE liikmed korda saatnud rohkem, kui neid lehte mahub. On narkootikumidega kaubitsejaid, peksjaid, lapsele elatise maksmisest kõrvalehoidujaid, roolijoodikuid, ahistajaid, vargaid ja lapsepilastaja. Ka on ebaseaduslikku relva ja lõhkematerjalide käitlemist. Ühe lehekülje saaks ääreni täita pelgalt seadusrikkujate nimedega. Kõikide EKRE kriminaalkurjategijate nimed ja lühikirjeldused nende minevikust leiab Eesti Päevalehe veebiversioonist.
Liikmeid võtavad vastu erakonna ringkonnad, kus inimest kontrollitakse vaid kahtluse korral. Erakonna juhatuse liikme Urmas Espenbergi sõnul nad nimekirja kuuluvate inimeste taustast teadlikud ei olnud. „Ükski erakond ei soovi kurjategijaid oma erakonda,” ütleb Espenberg. Ta selgitab, et liikmeid võtavad vastu erakonna ringkonnad, kus inimest kontrollitakse vaid kahtluse korral. Pealegi on enamik liitunud seadusrikkujaid Espenbergi sõnul erakonda jäänud Eestimaa Rahvaliidu pärandina. „Enamik neist inimestest on mulle kui juhatuse liikmele tundmatud,” sõnab ta.
Praegune EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust. Pärast maailmavaate- ja nimemuutust võib uue erakonna ehk EKRE tinglikuks alguseks lugeda Mart Helme esimeheks saamist 2013. aasta 13. aprillil, ehkki partei kandis seda nime juba kaks aastat varem. Toonase EKRE juht Margo Miljand lahkus korruptsioonisüüdistuste tõttu ja sellest ajast saadik on erakonda juhtinud Helme. Erakonna seadusrikkujate nimekirjast on Helme valitsemise jooksul liitunud EKRE-ga ligi pooled ehk 115 inimest.
Erakonna seadusrikkujate nimekirjast on Helme valitsemise jooksul liitunud EKRE-ga ligi pooled ehk 115 inimest. Ehkki erakonna liitumistaotluses ei ole lünka, kuhu märkida varasemat või kehtivat karistust, siis määrab EKRE põhikiri, et erakonna liige ei või olla ega selleks võtta isikut, kel on kehtiv kriminaalõiguslik karistus. Umbes viiendikul kurjategijate nimekirjast on kehtiv karistus. Need liikmed lubab EKRE juhatus erakonnast välja arvata.
„Oleme seadusrikkujaid jooksvalt erakonnast välja arvanud, kui meieni on jõudnud info nende süüdimõistmise kohta. Meil puudub võimekus tagantjärele uurida kõigi kaheksa ja poole tuhande liikme tausta. Küll aga suudame kontrollida liituvaid liikmeid,” kommenteerib Urmas Espenberg.
Umbes viiendikul kurjategijate nimekirjast on kehtiv karistus. Erakonnaga liitudes kandis karistust 23 inimest, kellest üks – Heiki Vilep – kandideerib ühtlasi ka tänavu riigikokku. Eelmise aasta kevadel EKRE-sse astunud Vilep oli erakonda astudes veel katseajal, kuna juhtis autot kriminaalses joobes. Ta tabati Tartus kell viis hommikul umbes kahepromillise joobega.
Erakonnaga liitudes kandis karistust 23 inimest, kellest üks – Heiki Vilep – kandideerib ühtlasi ka tänavu riigikokku. „Ma ei ole kurjategija, olen kirjanik,” ütleb Vilep ja kinnitab, et on karsklane. „See oli katseaeg. Ma olin korralik.” Ta vabandab, et ei osanud teadmatusest oma kehtivat karistust kusagilt vaadata, kui erakonnaga liitus. Praegu on tema katseaeg läbi ja erakonna põhikirjaga vastuollu minemist peab ta inimlikuks eksituseks. „Keegi ei tule selle pealegi, et täiskarsklane ja kirjanik – ning mingi liiklustrahv siis,” ütleb Vilep.
Mart Helme: meil pole võimalik sellega tegeleda
Mart Helme: meil on 30. jaanuaril juhatus ja see on see organ, mis kriminaalkaristusega inimesed erakonnast välja arvab.
Joosep Tiks: Neid on päris vanast ajast seal. See pole uus asi. Karistatuid on 264.
Helme: Meil on ka pikk nimekiri. (Naerab.)
JT: Kas see on siis esimene kord, kui inimesi nimekirjast välja arvatakse?
Helme: Oleme inimesi arvanud välja ühel ja teisel ja kolmandal põhjusel.
JT: Praegu on ju nimekirjas inimesi, kes on kriminaalkaristusega eelmisest, üle-eelmisest aastast või ei tea mis ajast ja päris räigete kuritegude pärast. On pedofiile, vargaid.
Helme: Vaadake, väga kena. Me ka tegeleme sellega. Aga nagu ükskord varem olen öelnud, siis meil ei ole sellist administratiivset võimekust, et saame inimesi... Meil astub inimesi massiliselt praegu liikmeks ja me ei jõua kõikide nende tausta praegu kontrollida, kõiki kohturegistreid läbi kammida. Saan aru, kuidas tahate jälle kirjutada, kuidas oleme hirmus erakond, mis koosneb vägivallatsejatest, laimajatest ja trollijatest. Pidage natuke ikka hoogu.
JT: Te pole erand, kõiki erakondi uuritakse.
Helme: Meil on põhikirjas ka, et kehtiva kriminaalkaristusega inimesed arvatakse välja. See kõik võtab aega. Juhatus koguneb kord kuus ja väljaarvamisõigus on ainult erakonna juhatusel.
JT: On isikuid, kellele on meedias varemgi tähelepanu pööratud, aga nad on endiselt erakonnas.
Helme: Ma ei oska öelda. Ma ei tegele personaliaga niimoodi, et igapäevaselt istun arvutis ja guugeldan. Meil on üks inimene palgal. Tegeleb valimiskampaaniatega ja kõikide erakonna jooksvate küsimustega. Pole lihtsalt võimalik tegeleda.
JT: Eks see on ju üpriski piinlik, kui erakonnas on inimene, kes on kümnete kaupa alaealisi poisse ahistanud.
Helme: Väga tore, et me seda teada saame. Hea, et olete meie eest töö ära teinud.
JT: Aga mis nende inimeste saatus on?
Helme: Arvatakse erakonnast välja."
|