Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kriku]

Sibula unustasin tõesti ära. Kiisler oli enne RP-d Isamaas ja on vähemalt sama palju Isamaa kui RP. Koka mentaliteedi kohta ei oska midagi öelda.

Koos Sibulaga umbes pooleks, olen nõus.

[kaugeltuuriv]

Sester, Reinsalu, Metsoja, 3/10. Minu jaoks on märgiline, et Pomerantsi pole.

Kas Pomerants juba suvel ajakirjanduses ei maininud,et tema uuele ringile ei lähe?Kuskilt on see mul meelde jäänud.

[Troll]

Sester, Reinsalu, Metsoja, 3/10. Minu jaoks on märgiline, et Pomerantsi pole.

Kas Pomerants juba suvel ajakirjanduses ei maininud,et tema uuele ringile ei lähe?Kuskilt on see mul meelde jäänud.

Pomerants täitsa olemas, Lääne-Virumaa valimisringkonnas esinumber.

[Kriku]

Jah, ainult esimese 10 hulgas väidetavalt ei olnud. Samas seda üldnimekirja vist kuskil avalikult ei ripu?

[Martin Peeter]

Igas jaoskonnas on üldnimekiri jaoskonna seinal. Kabiinis ei ole.

[bodom]

... Samas seda üldnimekirja vist kuskil avalikult ei ripu?

Kui Isamaa oma, siis eelmisel lehel, akf Runkel eelviimase postituse lõpus viide.

Aitäh, ma ei pannud tähele.

Kriku

[Kriku]

Täna on sotside üldkogu. Vasakpopulism möllab: Sotsid lubavad raha igale poole: õpetajatele 2000 eurot palka, pension 700-le, lastele 100 eurot aastas kultuuriks. Eesti 200-ga saaksid kindlasti kergesti kokkuleppele selleks kõigeks laenu võtta.

[nimetu]

Head meelt teeb see, et Lotman on esikümnes.

[ribikardin]

Isamaa tõi välja oma valimisprogrammi viis põhisõnumit:
1. Üleminek ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile alates lasteaiast, mis tagab meie ühiskonna parema sidususe ja paremad võimalused venekeelsetele noortele edasises elus.

https://www.postimees.ee/6478255/isamaa ... nimekirjad

1. Enne ei usu, kui näen.
.

See on siin foorumis tõenäoliselt kui õli tulle hetimine, aga see punkt 1 on tüüpiline elukauge häältepüüdmise punkt, mis nähtavas tulevikus ja mõistlikes tingimustes ei täitu.
Selle punkti täitumiseks on vaja Eesti keelt väga hästi oskavaid õpetajaid ja kasvatajaid, aga kust need võtta?
Ideaalis peaks õpetaja võõrkeelset last õpetades segaseks jäävat asja suutma selgitada ka lapse emakeeles, eriti reaalainetes. Fakt on paraku see, et meil on raske leida õpetajaid isegi eestikeelsetesse koolidesse. Ja selline erialaspetsialist, kes nii Eesti kui ka Vene keeles enamvähem vabalt suhtleb, leiab täna jupp maad kõrgema palga ja väiksema stressiga töökoha mujalt kui haridussektorist.

[Kriku]

Lätlased said hakkama, saaksime meie ka. Aga kahjuks jah, liiga palju on sel teemal heietatud ja liiga vähe ära tehtud, et uskuda.

[nimetu]

Nagu ikka, sotsid lubavad raha vasakule ja paremale.
http://www.delfi.ee/news/rk2019/uudised ... d=84766117
Igatahes minu jaoks tunduvad sellised lubadused täiesti vastutustundetutena.

[Kriku]

Hästi. Aga millise suure rahalise lubaduse olete siis valmis esimesena ära jätma?

Ma ütleks pigem vastupidi, et on ju ka aru saada, mis on meie jaoks prioriteetsed küsimused järgmises valitsuses. Need on omastehooldus, et saaks pensioni eest hooldekodusse. Kindlasti on oluline teadus- ja arendustegevusse 1% SKT eraldamine. Ja kahtlemata on oluline ka haridusinvesteeringutega jätkamine, mis puudutab nii õpetajate palkasid, kui lasteaedu.

Riigikaitse ei ole prioriteet.

[a11]

millegi arvelt tuleb ju neid kulusid katta.

[talas]

Väga põhimõttest vahet pole. Riigikokku pääseb ikkagi nomenklatuur, vaata kust otsast tahad ja edukamad parteid lohistavad sabas veel käetõstjaid-roboteid. Vahe oleks siis kui parlamendi koosseis pandaks kokku mitte nimekirja alusel vaid häältesaagi põhjal, siis võiks teeneline lüpsja Maali panna äkki asjad paika ja bakaluruseharidusega lõualõksutajast politoloogid jääksid joone alla... Praegu, kui viitsiks, ja kui oleks teada lõplikud nimekirjad, võiks panna nimeliselt kokku 50% tulevase Riigikogu liikmetest, lisaks teist 50 kelle hulgast pääseb sisse 25... Ja see üle jääv 25+muud moodustavad siis tegelikult 26 kohalise massi mis määrab ära lõpliku kohtade jaotuse ja tulevase koalitsiooni.

Nimekirja alusel hääletamisel on omad eesmärgid siiski, ju. Esiteks, et kui näiteks sina osutud ülipopulaarseks kandidaadiks ja kogud näiteks 20 000 häält, siis ilma nimekirjata sa saaksidki ühe koha - kuigi said hääli rohkem kui 90% teistest parlamendiliikmetest. Parlamendiarutlustes oleks sinu häälel täpselt sama kaal, mis näiteks 1000 häält saanul. Ent nimekirjasüsteem tagab, et sinu suurejoonelise populaarsuse tõttu saaksid ka teised sinu jaoks usaldusväärsed erakonankaaslased parlamenti, et sinu valijate tahe oleks paremini esindatud.

Teiseks, kui siiski Dr.Sci ei osutu nii populaarseks, et kogub parlamentipääsuks piisava arvu hääli, siis tema poolt hääletanud 60 sõpra-sugulast-austajat jääksidki ilma esinduseta riigikogus (ja sajad teised doktori saatusekaaslased kandidaadid). Nüüd, nimekirjasüsteem tagab, et kui sa kandideerisid erakonnas, siis on vähemasti teistel sinu mõttekaaslastel nendest 60 häälest kasu ja on lootus, et mingil määral sinu valijad on siiski parlamendis esindatud, olgugi, et üsna kaudselt.

Ja lüpsi-Maali võib koguda ka isikumandaadi jagu hääli (ntks Tartus u 6000), kui ta neist bakaharidusega lõualõksutaja-politoloogidest nii palju parem on. (Samas, ma ei mõista, miks poliitikateadlane siia teemasse tuleb. Palju meil neid politolooge üldse riigikogus?)

Lätlased said hakkama, saaksime meie ka. Aga kahjuks jah, liiga palju on sel teemal heietatud ja liiga vähe ära tehtud, et uskuda.

Kui ma nüüd ei eksi, siis lätlased on äsja saanud gümnaasiumi riigikeelestamisega hakkama. Mitte kogu haridussüsteemi.

Ma olen kindel, et kõige valutum oleks siiski järk-järguline üleminek, alustades lasteaedadest. Ja kui need lapsed jõuavad esimesse klassi, siis olgu juba see eestikeelne ja nõnda edasi. Võtab küll üle kümne aasta aega, aga siis on lootus, et hariduse kvaliteet ei kannata liigselt.

Venekeelsete õpilaste vanemad väga sageli kardavad tegelikult kahte asja: esiteks, et nende võsukesed ei saaks järsult eestikeelseks muutuvas koolis konkurentsivõimelist haridust (sest kui sa ikka keelest piisavalt aru ei saa, on raske õppida) ja teiseks, et nende laste vene keele tase kannataks (sest korralikul tasemel vene keeles kuulata, rääkida, lugeda ja kirjutada ei olegi nii lihtne ning selleks ei piisa kodusest keelest). Minu meelest on need täitsa ausad hirmud ja nendega tuleb tegeleda. Esimese puhul aitabki järk-järguline üleminek (alates lasteaiast, kus keeleõpe on kõige valutum) ja teise puhul julgustus ja garantiid, et venekeelsed õpilased saavad soovi korral süvendatud vene keele õpet, lisaks tavatundidele.

Tegelikult on kolmas probleem ka - õpetajad, eriti vene koolide õpetajad, kes, paraku-paraku, ei saaks ilma lisatoeta koheselt eestikeelses keskkonnas õpetamisega hakkama, paraku. Ka seda muret on võimalik tasandada sisseelamisprogrammide, tuutorite ja eelkõige mõistmise toel. Hinnangud ja tembeldamine tekitaks ainult paksu verd ja lisapingeid ühiskonnas. (See on tegelikult sügavam probleem, aga ma ole kindel, kas antud foorum on nimetatud mure kajastamiseks parim koht).

Ja seda ma kirjutan töötades võõrkeele õpetajana venekeelses koolis.

[Kriku]

Suurim erinevus Eesti ja Läti vene kooli vahel on selles, et Läti alustas juba 1995. aastal põhikoolis üleminekut riigikeelsele aineõppele. 2004. aastal muudeti Läti vene gümnaasiumides 60 protsenti kursustest lätikeelseks. Sellest õppeaastast on vene õppekeelega põhikool asendunud kakskeelse (läti-vene) põhikooliga, mis valmistab õpilased ette lätikeelseks gümnaasiumiks. Üleminekuperioodil, mis kestis paarkümmend aastat, oli Läti vene põhikoolidel võimalik valida eri mahus riigikeelset aineõpet, sõltuvalt kooli võimalustest ja vastavate õpetajate olemasolust. Koolid võisid siiski valida ka mudeli, kus lätikeelset aineõpet ei pakutud: üleminekuperioodi lõpuks oli selliseid umbes viis protsenti vene koolidest ja selle mudeli puhul kool ei garanteerinud, et õpilased suudaksid oma haridusteed riiklikes ja munitsipaalgümnaasiumides jätkata.

Praeguseks ehk sisuliselt 23 aastat pärast reformi algust on vene põhikoolis esimesed kuus aastat kakskeelne õpe, mis põhikooli lõpuklassides läheb 80 protsendi ulatuses lätikeelseks. Kõik gümnaasiumid muutuvad paari aasta jooksul ainult lätikeelseks, suur osa neist on seda juba praegu. Nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis on õpilastel võimalik õppida vene keelt, kirjandust ja kultuurilugu oma emakeeles.

https://arvamus.postimees.ee/6474917/bi ... oppetunnid

Muidu ka hea artikkel, soovitan.