Ma mõtlen, et Keskerakonna lõhenemine ei ole Eesti huvides. Sest see lõhe lõhestaks ärevatel aegadel ka riiki mööda etnilist joont. Parem on kui nõndanimetatud vähemused ka kaasatust poliitikasse tunneks. Nõndanimetatud RSR-i (Ratas, Simson, Reps) eestvedamisel võib see asi suhteliselt mõistlikult välja kukkuda.
Ja Keskist valitsuserakonna tegemine võikski teenida omamoodi Keskerakonna stabiliseerimise eesmärki.
Et nad teineteise kõrisid ei näriks, siis poliitika ja elu edendamise kont hambusse.
Keskerakond on muutunud partketikõlbulikumaks. Populaarne pruut.
Ma tahaks, et Ref mõneks ajaks opositsioonipingile istuks igasugu ämma kilekottide, sidrunite ja 'majandusliku elu edendamise' eest.
Et toimuks rotatsioon, et teised jõud saaks kah vahepeal pilgu köögipoolele heita.
Samas ei tahaks, et haldusreform seiskuks.
Samuti arvan, et Rõivas ei ole saadavat koosa täiel määral ise ära teeninud, vaid talle langeb osaks ka muu möödunud aegade rahva vimm reformarite ülbuse-reeturlikkuse ja muu sellise pärast. Et mis tilk see täpselt karika üle ääre valgumise põhjustas, on raske öelda. Paljudel pisiasjadel oma roll.
Ülbeks minekuga hakkavad vead tulema.