Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Runkel]

Kalle Muuli arvab Kuku raadio saates, et kui Helme jr ajab ministrina samasugust juttu, nagu intervjuus DW-le, siis mees lendab ametist nagu Korb jr, kui ta julges kobiseda midagi NATO vastu.
Teemaarendus ajateljel alates 13:30. http://podcast.kuku.postimees.ee/saated ... a-riikoja/

[talas]

nimelt, et inimesed kes siin foorumis (aga ka ilmselt mujal) kahtlevad rohkem või vähem Eesti meedia sõltumatuses on lihtsama vastupanu teed minejad.

Aga ongi lihtsama vastupanu teed minejad. Võtta ülikeeruline, VÄGA paljudest inimestest ja muutujatest koosnev süsteem ja nimetada seda kellegi poolt juhituks ongi lihtsama vastupanu tee. On (olnud) riigid, kus kogu seda mehhanismi juhivad terved ministeeriumid. Aga muidugi, kui nüüd hüppab kuskilt välja aus ülestunnistus, kus peatoimetajad tõdevad, et täitsid lihtsalt juhtnööre - ma olen valmis oma seisukohta muutma.

Ja nad lihtsalt ei taha/soovi endale tunnistada, et tegelikult on praegu meedias toimuv, koalitsioonikõnelusi mõjutada üritav kampaania hoopis tavaliste oskajate inimeste rohujuuretasandi initsiatiiv.

Huvitav huvitav. Kuidas on saanud minu väitest, et kõik, kes tahavad meedias sõna, seda ka saavad, väide, et justkui meedias paugutavad praegu ainult siirast soovist ja ilma poliitilise agendata inimesed? Ma kordan üle, igaüks, võib - paratamatult teatud piirangute raames - eesti rahvale oma mõtteid avaldada. Jah, mingid asjad klassifitseeritakse vihakõneks ja tõesti, mingeid seisukohti ei tolereerita, piirangute seadmise voli on korrumpeerumise ohuga jne jne, aga vaata või Spiegeli intervjuud, kõik need Martin Helme mõtteterad, mis seal luubi alla võeti olid kuskil meedias avaldatud.

Ilma mingi niiditõmbamise ja koordineerimiseta.

Mulle tundub, et vaidluse all on niiditõmbamise ja koordineerimise määr. Mina ütlen, et see ei ole maksimumis (ja selle lähedalgi mitte). Misiganes see maksimum siis ka poleks.

Ja kui see kampaania domineerib, siis selle ainus põhjus on lihtsalt see, et enamus mõtlebki nii. Ja kui ka mitte enamus, siis vähemalt inimeste parem pool (need kes oskavad ja viitsivad).

Jällegi, kust sa seda ühestki mu mõtteavaldusest midagi sellist välja loed? Ma siis tsiteerin ennast uuesti. Pane tähele, ma ei kirjutanud, et inimesed tõesti arvavad nii nagu ajalehtedes kirjutatakse, vaid:

--- asjadest kui tunnistada, et äkki tõesti inimesed arvavad nii nagu ajalehtedes kirjutavad? ---

Ja nüüd siis tuleb sult pikk jutt koos MeinKampfi ja Lolitaga stiilis: 1)… 2).. 3)… mitte et sisu pärast vaja oleks, aga et targem ja süsteemsem välja näeks .

ad hominem

Muu jutt

ei vaidle vastu. Aga su jutt on hetkel ikkagi minu meelest What if... stiilis eksole.

Ülal tsiteeritakse kaht Tammerki arvamust, mille järgi EPL ja PM kalduvad liberaalsete (koalitsiooni)erakondade poole. Esimene neist käis pikema perioodi kohta (2002-2008) ja teine kooseluseaduse kohta. Ma ei tea, et need väljaanded oleks millalgi kaldunud Keskerakonna või konservatiivide poole.

Ma ei tea, tuleks uurida. Lisaks, kas nende lehtede venekeelsete väljaannetega on sama suundumus?

Ma ei tea, et ükski akf oleks seda väitnud.

Hüva, järelikult mulle ainult tundub nii, lugedes "üleüldsisest liberalistlikust hüsteeriast" "Postimehe olulisest pöördest" ja "omanike ärkamisest" ja "presendenditu hädakisa ajakirjanduses" ja "otsene mõjutuskampaania" ja "mentaalne rindejoon, kus rünnatakse kõiki, euroskeptilisi ja nende partnereid". Selles mõttes, päris ausalt, võib-olla ma tõlgendasin üldist fooni valesti.

Nii et sinu jaoks on kooseluseaduse toetamine niisama loomulik seisukoht kui mõrvarite või pedofiilide vastustamine?

Kusjuures jah. Lõpuks taandub see ju väärtustele.

Nõrk vabandus, ajakirjandus elabki emotsionaalsete teemade käsitlemisest. Kõik need eetikakoodeksid ja objektiivse kajastuse reeglid ongi just emotsionaalselt laetud teemade jaoks.

Jah, ja iga kord, kui neid emotsioonivabalt käsitletakse, ei jää kuskile märki maha. Aga kui ei käsitleta, siis jääb. Sellest võibki tekkida viltune üldpilt.

[AndresTy]

Kalle Muuli arvab Kuku raadio saates, et kui Helme jr ajab ministrina samasugust juttu, nagu intervjuus DW-le, siis mees lendab ametist nagu Korb jr, kui ta julges kobiseda midagi NATO vastu.
Teemaarendus ajateljel alates 13:30. http://podcast.kuku.postimees.ee/saated ... a-riikoja/

Pigem - võrreldes Helme jun. positsiooni EKRE-s ja Korbi oma Keskis - läheks sellisel juhul koalitsioon lõhki. Kui Kesk hakkab seda tagasiastumist tõsiselt survestama. Karta on, et EKRE sellist kahimist teha ei kavatse, kui Korb oli ütleme ratsu või oda, siis Helme jun. vähemalt lipp.

[Kriku]

Ülal tsiteeritakse kaht Tammerki arvamust, mille järgi EPL ja PM kalduvad liberaalsete (koalitsiooni)erakondade poole. Esimene neist käis pikema perioodi kohta (2002-2008) ja teine kooseluseaduse kohta. Ma ei tea, et need väljaanded oleks millalgi kaldunud Keskerakonna või konservatiivide poole.

Ma ei tea, tuleks uurida.

Seni, kuni pole uuritud ja tuvastatud, eeldagem siis, et ei ole.

Lisaks, kas nende lehtede venekeelsete väljaannetega on sama suundumus?

Ei tea, ei jälgi.

Ma ei tea, et ükski akf oleks seda väitnud.

Hüva, järelikult mulle ainult tundub nii, lugedes "üleüldsisest liberalistlikust hüsteeriast" "Postimehe olulisest pöördest" ja "omanike ärkamisest" ja "presendenditu hädakisa ajakirjanduses" ja "otsene mõjutuskampaania" ja "mentaalne rindejoon, kus rünnatakse kõiki, euroskeptilisi ja nende partnereid". Selles mõttes, päris ausalt, võib-olla ma tõlgendasin üldist fooni valesti.

Ma oletan küll, ses mõttes et alati ühepoolsed ja keskselt juhitud... Suur hädakisa vaieldamatult on ja kindlasti leidub ka ajakirjanikke, kes on neutraalsusest kaugel (Krister Parise hüsteerilise artikli kopeerisin siia isegi). Võimalik, et mõni akf ka nii mõtleb, nagu sina aru said, mulle pole lihtsalt nii otsest väidet silma jäänud.

Nii et sinu jaoks on kooseluseaduse toetamine niisama loomulik seisukoht kui mõrvarite või pedofiilide vastustamine?

Kusjuures jah. Lõpuks taandub see ju väärtustele.

Selge, sul on õigus oma arvamusele. Minu arust siiski tuleks vahet teha õiguskorra raamesse jäävatel väärtushinnangutel ja kuritegudel. Tapmine, vägistamine ja vargus on kuriteod, mille hukkamõist ei ole kuskil asjakohatu. Viisakalt väljendatud arusaama, et kooseluseadus ei kõlba kuhugi, tuleks demokraatlikus ja pluralistlikus ühiskonnas sallida ja mitte seda tapmiste või vägistamistega ühte ritta panna. Selle kohta käivad sõnad nagu "demoniseerimine", "sildistamine" jt.

[talas]

Minu arust siiski tuleks vahet teha õiguskorra raamesse jäävatel väärtushinnangutel ja kuritegudel. Tapmine, vägistamine ja vargus on kuriteod, mille hukkamõist ei ole kuskil asjakohatu. Viisakalt väljendatud arusaama, et kooseluseadus ei kõlba kuhugi, tuleks demokraatlikus ja pluralistlikus ühiskonnas sallida ja mitte seda tapmiste või vägistamistega ühte ritta panna. Selle kohta käivad sõnad nagu "demoniseerimine", "sildistamine" jt.

Oot-oot. Tapmise tõin välja, sest see tekitab ühiskonnas palju kõlapinga (nagu ka lageraie või RB jne jne) ehk asjadest, millest ajakirjanikud kipuvad kirjutama pooli-valivalt või emotsionaalselt. Kontekst polnud teps mitte see, kuhu sa selle pistsid ja spinni lisasid. Veel enam, jutu kontekst oli ju kooseluseadust pooldavad artiklid. Mina panin kooseluseadust pooldavad artiklid ühte ritta tapmiste ja hiidkorporatsioonide ja maksurahaga ja-jumal-teab-millega-veel skaalal, mis hindas nende emotsionaalset käsitlust.

[Kriku]

Selge, ma siis sain valesti aru. Minu jutu mõte aga ei muutu - see, kui ajakirjanik kurjategija hukka mõistab, on normaalne, aga see, kui ta sama retoorikat kasutab kooseluseaduse oponendi vastu, ei ole.

[Svejk]

GRAAFIK | Pärast riigikogu valimisi EKRE õitseb, Isamaa liikmete arv asus langema
https://epl.delfi.ee/news/eesti/graafik ... d=85610613

Riigikokku pääsenud erakonnad jagunevad kaheks: EKRE ja kõik ülejäänud. Peale 3. märtsi Riigikogu valimisi on kõige enam uusi liikmeid suutnud värvata EKRE. Eilse seisuga on uusi tulijad 53. Seda on enam kui kaks korda rohkem kui ülejäänud neljal erakonnal kokku.

Isamaast lahkus viimase üheteistkümne päeva jooksul 41 liiget, kuid juurde tuli vaid kaks. Täpsemalt algas lahkumine selle nädala esmaspäeval. Kui valimistele järgnenud päevadel oli vaid 1-2 minejat, kui sedagi, siis selle nädala teisipäeval lahkus 11 Isamaa liiget ning päev hiljem 12 liiget.

[Avatar]

Aga ongi lihtsama vastupanu teed minejad. Võtta ülikeeruline, VÄGA paljudest inimestest ja muutujatest koosnev süsteem ja nimetada seda kellegi poolt juhituks ongi lihtsama vastupanu tee.

Kas juhitav demokraatia on reaalne nähtus või fiktsioon? Jah inimkond on komplekssüsteem, riik on komplesksüsteem. Tükati etteaimamatu ja hoomamatu, aga siiski tüüritav. Kahtlemine ei ole lihtsama vastupanu teed minemine. Ja ma oma eelmises postis juba kirjeldasin, mis moodi ma seda meedia suunamist ja tasakaalustatust näen Eestis. Ma ei ole viidanud mingile konksninade klubile kuskil, kes kõike tüürivad.

Aga muidugi, kui nüüd hüppab kuskilt välja aus ülestunnistus, kus peatoimetajad tõdevad, et täitsid lihtsalt juhtnööre - ma olen valmis oma seisukohta muutma.

Nii on - kuniks pole süüdi mõistetud, on süütu. Aga ka enne seda otsust on olemas prokurör ja advokaat. Ja mõlema olemasolu on ok. On vist selge kumba etendab siin üks või teine.

Huvitav huvitav. Kuidas on saanud minu väitest, et kõik, kes tahavad meedias sõna, seda ka saavad, väide, et justkui meedias paugutavad praegu ainult siirast soovist ja ilma poliitilise agendata inimesed? Ma kordan üle, igaüks, võib - paratamatult teatud piirangute raames - eesti rahvale oma mõtteid avaldada.

Ei ole huvitav tead - tüütu on. Sa ei vaevu oma kõrgemat lingvistikat lahti ka dešifreerima. Algul sa vastandasid "inimesed" nö PR kampaaniale ja establishmendile, aga kui siis mina kirjeldan nende inimeste tegevust rohujuuretasandil initsiatiivina (elik nad ei täida kellegi tellimust/juhiseid), hakkad sa väitma, et ma kuidagi välistan meelevaldselt nende rohujuure initsiaatorite poliitilise agenda. Kes need sinu esile toodud inimesed siis ikkagi on? Murelikud, kes omavad poliitilisi vaateid ja oskavad neid kirja panna. Või murelikud, kes omavad poliitilisi vaateid, oskavad neid kirja panna ja täidavad teatud suuniseid?
Ma juba paar posti tagasi tsiteerisin enda vanemat posti meediavabadusest ja meediakallutatusest. Nii et pole vaja hakata mulle uuesti tõestama et Eestis on meediavabadusega suht ok. Ma ütlesin, et meedia sõltumatusega ei ole asjad nii hästi. Ja need kaks asja ei ole üks ja sama:

...Nii meediavabadus, kui meedi sõltumatus on kriitilise tähtusega, võimaldamaks kodanikel oma põhiseadusliku õigust adekvaatselt teostada. Meediavabadusega on meil üldjoontes üsna hästi. Meedia sõltumatusega mitte nii väga...

Mulle tundub, et vaidluse all on niiditõmbamise ja koordineerimise määr. Mina ütlen, et see ei ole maksimumis (ja selle lähedalgi mitte). Misiganes see maksimum siis ka poleks.

Jah - see ei ole maksimumis ja ilmselt hüpoteetilisest maksimumist üsna kaugel. Siiski on see tase minu jaoks häirivalt kõrge.

Jällegi, kust sa seda ühestki mu mõtteavaldusest midagi sellist välja loed? Ma siis tsiteerin ennast uuesti. Pane tähele, ma ei kirjutanud, et inimesed tõesti arvavad nii nagu ajalehtedes kirjutatakse, vaid:

--- asjadest kui tunnistada, et äkki tõesti inimesed arvavad nii nagu ajalehtedes kirjutavad? ---

Nüüd tegeled sa ise enda posti kontekstist juppide välja rebimisega. Sa kirjutasid:

Jah, tõesti, lihtsam on tõesti luua konstruktsioone ärkavatest ärikatest ja äraostetud meediast, peavoolumeediast, PR-kampaaniatest jms asjadest kui tunnistada, et äkki tõesti inimested arvavad nii nagu ajalehtedes kirjutavad? Ja sõna saavad kõik vähegi oskajad ja tahtjad.

Sinu väljaütlemises ei esine see "äkki tõesti" kui küsimus või kahtlus vaid kui osundus none kritiseeritavate konstruktsiooniloojate kitsarinnalisusele. Sest nad ei suuda oma piiratuses näha sellist "äkki" võimalust.

ad hominem

Kuidas küla koerale nii koer külale.

ei vaidle vastu. Aga su jutt on hetkel ikkagi minu meelest What if... stiilis eksole.

Pigem siiski - ma arvan nägevat mitmeid märke puzzles, paraku nende põhjal võib vaid teatud tõenäosusega arvata või prognoosida. Aga ma leian, et kui meedia ei taha, et inimeste peades idanevad kahtlused, siis peaks jalad kõhu alt välja võtma ja tube tuulutama. Tegema tööd selle nimel, et nende tegevus oleks veenvamalt läbipaistev.

[Martin Peeter]

Kui ajakirjandus on nii keeruline, sõltumatu ja mittemõjutatav süsteem, siis millega seletada sisuturundus- ja PR-firmade suurt äri? Mina olen märganud siiski teatavaid kokkulangevusi teenuste ostmise ja erinevate pr- kontorite toodangu ning ajakirjandusliku sisu vahel.

Ning üsna selge on ka see, et meie ajakirjanikud on saanud oma haridused üsna sarnaste vaadetega õppejõudude käe all. Sekti käest, kelle tuntuim esindaja on Marju Lauristin ning pastor Rein Raud - Varro Vooglaiu täielik analoog, kes teab täpselt, kuidas kõk olema peab, mis on kellegi roll ja mis on moraalne.

[Runkel]

Kui ajakirjandus on nii keeruline, sõltumatu ja mittemõjutatav süsteem, siis millega seletada sisuturundus- ja PR-firmade suurt äri? Mina olen märganud siiski teatavaid kokkulangevusi teenuste ostmise ja erinevate pr- kontorite toodangu ning ajakirjandusliku sisu vahel.

Ajakirjanike ja teiste töö hägustamine on ka minu arvates probleem. Vaatan neid arenguid samuti tähelepanelikult.
Nt arvab Marju Himma, et PMi rubriik "Meie Eesti" tuleks tähistada sildiga reklaam.

Vesteldes kolleegidega Postimehest ja teistest meediaväljaannetest tõstatub üha sagedamini küsimus, mis asi see Postimehes ilmuv "Meie Eesti" rubriik on? Postimehe ajakirjanike pikemad või lakoonilisemad vastused lõppevad kõik ühe kokkuvõttega: "Linnamäe projekt." Margus Linnamäele kuulub meediakontsern Postimees Grupp, mille osa üks osa on ka ajaleht Postimees.

"Mida see Linnamäe projekt tähendab?" uurisin kolleegidelt Postimehes. Sain vastuseks, et sinna sobivad autorid ja lood, mis "tulevad" kuskilt sobivatelt ekspertidelt toimetusse, nende tekstide osas ei ole toimetuse ülejäänud ajakirjanikel sõnaõigust ja ajakirjanike arvamust selle rubriigi sisu osas kuulda ei võeta.

Sellel küljel ilmuvad lood, mis sobivad omaniku maailmavaatega, teisisõnu esindab see külg konservatiivset ja suures osas Isamaa erakonna ideoloogiat. Margus Linnamäe, Postimehe omanik, on juba 1990. aastast selle erakonna liige.

https://www.err.ee/916523/meediakomment ... ga-reklaam

Mart Raudsaar kirjutab vastulause, tegu on ajakirjandusega ja heade töödega. On tõesti head artiklid Kamalt, Ehalalt, Altosaarelt, Koortilt jt., kuid asi peab olema aus ja näima aus.
https://www.err.ee/917118/mart-raudsaar ... rjandusest

PMi tellijale ei jäänud märkamatuks valimiseelsel perioodil huvitav ja vajalik rubriik "Täna Vabadussõjas", enamike tekstide autor oli isamaalane hr Vahtre, lisame mehe arvamuslood kah juurde. Ehk mõne artikli oleks võinud jätta ka Valgele, Arjakale jt. Mulle on kõigi nimetatute artiklid sümpaatsed, ja mõni just sellist ajakirjandust ostakski, aga...

[mart2]

Olen siin vist juba ammu aega tagasi kirjutanud, et tinglikult on sõltumatu ajakirjandus on ainult see, kus omanik, peatoimetaja ja ajakirjanik on koos üks ja sama inimene.
Just tinglikult, sest sõltub ikkagi antud isiku veendumustest ja hoiakutest.
Reaalselt vajab ajakirjandus tarbijat ja sellega kaasnevat reklaamiraha, nii et tuleb kirjutada midagi sellist, mis otseselt või kaudselt sisse toob. Sõltumatuse tunnet tekitab see, et üritatakse kokku panna erinevatele sihtgruppidele meeldivaid asju.
Kui juba on olemas väljakujunenud tarbija, siis on tegu selgelt kallutatud sisuga - näiteks Sirp, Kesknädal ja Kuulutaja.

IMHO

[Runkel]

Jah, akf mart2, igati realistlik lähenemine. Teise nurga pealt võiks sellest "tarbimisest" lahti haakida ja toetuda oma tarkusele. Kuid ükskõikseks ei saa siin jääda, sest tegu ikkagi olulise institutsiooniga. Kui see on õõnes, siis on ka kogu demokraatia õõnes. Seal see "suveräänne" ja juhitav demokraatia ehk mittedemokraatia ongi.

Ma tellin paberil PMi, EEd ja Sirpi - nende lehtede toimetused on filtriks minu põhiinfole. Kaitse Kodu käib ka.

[Poti soldat]

Ning üsna selge on ka see, et meie ajakirjanikud on saanud oma haridused üsna sarnaste vaadetega õppejõudude käe all. Sekti käest, kelle tuntuim esindaja on Marju Lauristin ning pastor Rein Raud - Varro Vooglaiu täielik analoog, kes teab täpselt, kuidas kõk olema peab, mis on kellegi roll ja mis on moraalne.

Noh, seal õppejõudude seas on ka näiteks Priit Pullerits.

[häh]

Kuulge, ega Marjustin ei võrdu ajakirjandusõppega. Pigem siiski Eesti PR ema (Pasti asemel).

Taustasid tuleb ka teada, algselt oli tegu ju (eesti) filoloogia eriharuga, sotsioloogialabor ajas lihtsalt mingi hetk oma võrseid ja mul on teatav kahtlus, mida Juhan (muide, tal on see aasta 100. sünniaastapäev) sellest hetkel arvaks ja mida võimalusel teisiti teinuks.

Üldiselt on ajakirjandusliku teksti puhul eelduseks ikka neutraalsus ja läbipaistvus (loomulikult faktidele tuginemine ja nende kontrollitavus etc). Ärihuvide (jne) olemasolu pole per se paha, küll on paha, kui sellest jäetakse lugeja teavitamata. Hea sisuturunduslik tekst võib olla rohkem ajakirjandus ja selle teksti kirjutajal rohkem ajakirjanduslikku vabadust, kui...

Lisaks ka, et ajakirjanik on vaba elukutse ja klassikaline ajakirjanduslik ärimudel on kokku kukkunud. Teisi sõnu, ajakirjanduses puudub raha ja tulemuseks ongi klikiajakirjandus, PR ajakirjanduse asemel ja inimesed tänavalt. See pole üksnes Eesti probleem. Päästaks reguleeritus, aga seadusandja on sellest kõrvale hoidnud aastakümneid.

[cabslock]

https://poliitika.postimees.ee/6546429/ ... 1469766124

Täitsa nõus selle arvamusega. Rasked teemad jäetakse lõppu, kui kõik on juba nii sügavalt investeeritud koalitsiooni ja "punaste joonte" teemad lihtsalt unustatakse ära ning tuleb üldsõnaline ja eriti midagi ütlev koalitsioonilepe.