Missiooni-meditsiiniline teema

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Missiooni-meditsiiniline teema

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

http://tervis.postimees.ee/3712647/lari ... enesetunne
Häirivalt elutruud unenäod, unehäired ja segasusseisund on mõned kõrvalmõjud, mida on missioonipiirkondades tundnud malaariaennetusravimit Lariam kasutanud Eesti sõdurid. Suurbritannia parlamendi erikomisjoni värskes raportis soovitatakse ravimit võtta vaid viimasel võimalusel; Eesti kaitsevägi esialgu Lariamist loobuda ei plaani.
..kas keegi saaks siia täisartikli panna - teemat on ja juttu jätkub kauemaks :P
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Mudakoon
Liige
Postitusi: 1017
Liitunud: 19 Mai, 2015 13:01
Asukoht: "Põhi ja lõuna"
Kontakt:

Re: Nimeta teema (-esialgu)

Postitus Postitas Mudakoon »

Ise olen saanud vaid ajutise kõhulahtisuse.... Ja järgmine päev peale võtmist ei ole suurem asi spordimees. Sama lugu tuttavatega.
Võtmisest on kõrvale kah hiilitud kuid põhjusteks on olnud "suitsunurga" jutud mida ei ole kinnitatud ega ümberlükatud ka meedikute poolt(
impotentsus , järglaste väärarengud jms.)
"Rahvusvahelisel Lariamipäeval" sõid kõhu kenasti täis,hingasid sügavalt sisse,panid silmad kinni võtsid tableti ja jõid kolinal vett peale lootuses et põhja alt ära ei löö. Kõik :)
Muidugi ,eestlased ,sunnikud, on ehk kõvema tervisega kah äkki..... :dont_know: On juhtunud missioonil,et kolmandik pataljoni on lahtisusega sirakil aga eestlased pruugivad kohalikku toitu ja teenivad probleemideta edasi.
Ja teistpidi....natike hiljaks pole jäädud nende juttudega? :(
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Nimeta teema (-esialgu)

Postitus Postitas Manurhin »

Häirivalt elutruud unenäod, unehäired ja segasusseisund on mõned kõrvalmõjud, mida on missioonipiirkondades tundnud malaariaennetusravimit Lariam kasutanud Eesti sõdurid. Suurbritannia parlamendi erikomisjoni värskes raportis soovitatakse ravimit võtta vaid viimasel võimalusel; Eesti kaitsevägi esialgu Lariamist loobuda ei plaani.
Tipphetkel on malaariasse nakatumist ära hoidvat Lariami kasutanud kuni 200-liikmelised Eesti kontingendid Afganistanis. Praegu võtab seda vaid umbes kümmekond Eesti kaitseväelast, kes teenib kahel missioonil Lääne-Aafrikas Malis.

2013. aastal kuueliikmelise instruktorite meeskonna juhina Malisse missioonile sõitnud kapten Jüri Tõnisma meenutas, et tarvitas praeguseks kurikuulsaks saanud Lariami umbes seitse kuud.

«Tarvitamise ajal tekkisid unehäired. Magama jääd ilusti õhtul, aga kuskil kella kahest-kolmest läheb uni ära ja rähkled tund või kaks,» kirjeldas ta.

Teine kõrvalmõju on unele järgnev uimasus. Malis, kus päeval võib õhutemperatuur kergesti tõusta 40 kraadist kõrgemale, oli lõunauinak soovitatav. «Kui päeval magasid, siis ärgates oli ikka jube sant tunne, väga uimane oli olla. Veerand tunniga läks üle,» rääkis sõjaväelane.

Tõnisma sõnul tema ega teised meeskonnaliikmed mingit mõju psüühikale ei täheldanud ning pärast seitsmekuulist ravimi kasutamist kadusid ka unehäired.

«Meil oli kohapeal võimalik ka teisi rohtusid võtta, aga Lariam oli mugavam: võtad korra nädalas. Ei mõelnud, et vahetaks selle välja, kuigi kohalik välihaigla ütles, et kui kellelgi hakkab täiesti jamaks minema, siis pöördugu hospidali,» rääkis Tõnisma.

Afganistani-kogemusega kaitseväelased rääkisid Postimehele, et Lariami peamine kõrvalmõju oli pohmelli meenutav uimasustunne. Suurel osal kasutajatest kõrvalmõjud sellega ka piirdusid. Samas esines ka väga elutruusid ehk nn 3D-unenägusid ja vähemalt ühel juhul hallutsinatsioone.

Olenevalt mõjust kaitseväelased kas loobusid tablettidest või vahetasid need teiste vastu välja. Kohustust Lariami võtta kellelgi polnud.

Mitte kõigile pole Lariam mõjunud nii ohutult. Kommunikatsioonivaldkonnas töötav Tarmo (nimi toimetusele teada – toim) kirjeldas, et kasutas koos elukaaslasega Lariami puhkusereisil Vietnami. Et reis kestis mitu nädalat, soovitas arst peale vaktsiinide ka Lariami.

«Olime ravimit võtnud juba mitu päeva, aga kõrvalmõjud hakkasid ilmnema alles kohapeal,» meenutas Tarmo. Halvale enesetundele lisandusid peagi häirivad, elutruud õudusunenäod.

Paanikahoog ärgates ei vaibunud, vaid püsis. «Kui olime õhtul hotellitoas, siis hakkasime ette kujutama asju, mis ei ole realistlikud – justkui oleks samas hotellitoas mingi mõrv toimunud,» rääkis Tarmo. «See oli nii vastikult reaalne, et seda on hiljem isegi naljakas meenutada.»

Kuna eestlastest turistid teadsid Lariami kõrvalmõjudest, otsustasid nad tablettidest kohe loobuda. Paanikahäire kadus seejärel mõne päevaga.

Ravimi kõrvalmõjud pole jäänud tähelepanuta. 2013. aastal saatis ravimiamet kõigile Eesti tervishoiutöötajatele Lariami kõrvalmõjude eest hoiatava kirja, milles tõdetakse, et ravim võib esile kutsuda tõsiseid neuropsühhiaatrilisi häireid, mille eest tuleb patsienti hoiatada.

Sagedasemad neist on ebaharilikud unenäod, unetus, ärevus ja depressioon. Lisaks on teatatud hallutsinatsioonidest, psühhoosist, suitsiidimõtetest ja ennastohustavast käitumisest.

Ravimiamet soovitas arstidel mitte kirjutada Lariami välja patsientidele, kellel on esinenud depressiooni, ärevust või skisofreeniat.

---------------

Kaitsevägi: alati saab asendada

Kaitseväe peastaabi meditsiiniteenistuse vanemstaabiohvitser kolonelleitnant Oleg Novikov ütles, et meditsiiniteenistus on Lariami kõrvalmõjusid põhjalikult jälginud ja analüüsinud, ent jätkab selle kasutamist põhilise malaariaennetusravimina.

Andmed näitavad, et värvilisi unenägusid, kõhulahtisust ja uimasust on esinenud vähem kui ühel protsendil Lariami kasutanud kaitseväelastel. Hallutsinatsioone pole üldse täheldatud ja samuti pole ilmnenud ühegi enesetapujuhtumi seost Lariami tarvitamisega.

Novikovi sõnul on malaaria vältimiseks kasutusel kolm ravimit: Lariam, Malarone ja doksütsükliin.

«Põhjuseid, miks Eesti kaitsevägi kasutab peamiselt Lariami ja Malaronet, on mitu. Alustades sellest, et võrreldes doksütsükliiniga pole eespool nimetatud antibiootikumid, vaid profülaktilised preparaadid, kuni selleni, et Lariami peab võtma kord nädalas, teisi aga iga päev. Risk unustada ravimit manustada on Lariamiga väiksem,» selgitas arst.

«Samuti pole meie kaitseväelastel olnud nii suuri Lariami kõrvaltoimeid, et peaksime selle preparaadi kasutamisest täiesti loobuma. Kui kellelgi esineb kõrvaltoimeid, siis asendame preparaadi Malarone või doksütsükliiniga,» lisas ta.

Malaaria on sääsehammustuse kaudu leviv nakkushaigus, mis põhjustab kõrget palavikku, peavalu, oksendamist ja kõhulahtisust ning võib lõppeda surmaga. Maailma Terviseorganisatsiooni väitel diagnoositi 2015. aastal malaaria 214 miljonil inimesel, kellest 438 000 suri. Oliver Kund

---------------

Erikomisjon: Lariam olgu viimane valik

Suurbritannia parlamendi erikomisjoni kuus kuud väldanud uurimise tulemusel selgus tänavu 24. mail, et alates 2007. aastast on vähemalt ühe korra Lariami välja kirjutatud 17 000 Briti sõdurile.

Kuigi erinevalt Eestist pole Lariam Suurbritannias armee põhiline malaariaennetusravim, tuli ilmsiks, et arstid olid seda määrates eiranud tootja määratud ettevaatusabinõusid: näiteks ei hinnatud eelnevalt patsiendi vaimset seisundit. Märkimisväärne osa Briti sõdureist jättis aga tabletikuuri üldse läbi tegemata, sest pelgas ränki kõrvalmõjusid.

Hulk Briti sõdureid plaanib nüüd esitada kaitseministeeriumi vastu hagi, sest nende väitel on Lariam tekitanud neile püsivaid tervisekahjustusi.

Üks äärmuslikke on Briti erukolonelleitnandi Andrew Marrioti juhtum. Marriot rääkis hiljuti BBC eetris, et kasutas Lariami sõjaväearsti ettekirjutusel, kui viibis 2000. aastate alguses aastasel välismissioonil.

«Nagu paljudele teistele, öeldi ka mulle, et see on ainus malaariavastane ravim, mis Lääne-Aafrikas toimib. Kannatasin hulga kõrvalmõjude all: tasakaalu kaotus, nägemishäired, mälukaotus, vihahood, aga peamiselt unehäired ja õudusunenäod,» kirjeldas ta.

Marrioti sõnul tablettide kõrvalmõjud pärast missiooni lõppu ei kadunud, vaid sellest on saanud püsiv tervisekahjustus. «Alates 2002. aastast pole ma saanud korralikult und. Uinumise järel saan umbes tunni jagu und, millele järgnevad väga häirivad unenäod, ja siis jään uuesti magama. See kordub umbes viis-kuus korda öö jooksul,» lausus ta.

Ohvitseri väitel olid Lariami kõrvalmõjud Briti armees teatud ajavahemikul nii üldtuntud, et ravimi võtmise päeva hakati nimetama «hulluks esmaspäevaks». Oliver Kund

---------------

Malaaria vastu

Lariami (toimeaine meflokviin) kasutatakse malaaria ärahoidmiseks ja raviks umbes 80 riigis, kus malaariatekitaja võib olla resistentne teistele ravimitele.

Lariami töötas 1970. aastatel välja Ameerika Ühendriikide armee, kuid riigi toidu- ja ravimiamet lubas seda malaaria vältimiseks kasutama hakata alles 1989. aastal.

Ravimit võetakse kord nädalas. Kuur algab paar nädalat enne ja lõpeb neli nädalat pärast ohupiirkonnast naasmist.

1985. aastast on Lariami kirjutatud hinnanguliselt 22 miljonile inimesele, nende hulgas ka Afganistanis ja Malis missioonidel käinud Eesti sõduritele.

Ravimil võivad olla kõrvalmõjud närvisüsteemile (uimasus, tasakaalukaotus, halb enesetunne) ning psüühikale (õudusunenäod, kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid, ärevus, depressioon, enesetapumõtted).

Umbes ühel tarvitajal 10 000st on kõrvalmõjud nii tugevad, et ta vajab haiglaravi.

Kuni 25 protsendil kasutajaist esineb kergeid kõrvalmõjusid: uimasust, peavalu, unetust ja tõetruusid unenägusid, mille korral soovitatakse ravimi kasutamine lõpetada.

Üliraskel juhul püsivad kõrvalmõjud ka pärast Lariami-kuuri lõppu.

Allikas: PM
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Nimeta teema (-esialgu)

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tüüpselt tekivad sellised artiklid sellest, et ajakirjanik loeb internetist ravimi infolehte ja kirjutab seal leitud kõrvaltoimetest ühe põneva loo.
Tõsisemateks asjadeks loodud ravimitel on seal ravimitootja vastutuse vältimiseks kirja pandud kõik võimalikud juhud, surmani välja.

https://www.kliinik.ee/static/ravimid/P ... 010091.pdf

Esimese asjana võib lugeda, et sellega tehakse (malaaria) kemoprofülaktikat, st ravim on teatud ulatuses mürgise toimega.
Kuna malaaria pole viirus, siis on vale rääkida ka vaktsiinist. Vaktsiin on aine, mis tekitab (või sisestab) organismi ikka viiruse vastaseid antikehi.
Malaaria on aga parasiithaigus ja selliseid asju lahendataksegi keemiaga, mis muudab parasiitide elutsemise nende elukohas organismis võimatuks.

Kemoprüfülaktika on maakeeli "ennetav keemiaravi".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Nimeta teema (-esialgu)

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Tänud Manurhin´ile artikli panemise eest :wink:
Endal ka selle LARIAMiga nats koomilise varjundiga kogemusi, mida soovikski jagada.

Olime grupi eesti sõjarditega eelmisel kümnendil Kabulis ISAFi peakorteris pooleaastasel missioonil.
Kodumaa oli varustanud meid heldelt LARIAM-pakenditega, samas Kabuli org ei tundunud väga malaariaohtlik piirkond - ka oli LARIAMi kuri kuulsus juba tollal meieni jõudnud.. et ei teadnudki, mida teha - võtta seda krd rohtu või mitte.
Siis kuulsin teisest preparaadist nimega MALARONE - et pidi olema pehmema toimega (muidugi ka uuem ja kallim). Egas midagi - sai niikaua emakese kodumaaga erinevaid sidekanaleid pidi riieldud ja lärmatud, kuni isake kaitsevägi meile LARIAMi asemel siis uute tulijatega MALARONE-pakendid läkitas. Aga jälle dilemma - kas võtta üldse preparaati või mitte?

Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem :P
ISAFi peakorteris oli mustmiljoni muu osakonna seas ka meditsiiniosakond, mida tollal kamandas Bundeswehri meditsiiniteenistuse oberst. Väga markantne kuju oli - umbes 2m pikk, hästi kõhn ja vanuselt kusagil hilistes 50tes. Obersti laigulisele tagile olid õmmeldud enamvähem kõigi juhtivate lääneriikide langevarjurite kvalifikatsioonimärgid - nii et nagu isegi mõistate, igati aukartustäratav tegelane 8)
Mõtsin teema läbi ja soodsal juhul kõnetasingi meditsiinifüürerit: herr oberst, nii ja naa, meil siin sellised rohud aga pole väga kindel kas peaksime neid tarvitama - et mida herr oberst soovitaks? Kolonel oligi väga konkreetne vend - uuris, kas oleme permanentselt Kabulis või käime ka lõunapoolsetes (malaaria)piirkondades.. Kuulnud, et lõunasse meil asja pole, ütles kolonel otse, et visaku me oma tabletid minema - nii on parem. Veelgi elulisem oli koloneli soovituse teine pool - ta ütles, et kui meil vähegi võimalust on, siis võtku me iga õhtu enne und 100gr kiva alkoholi sisse ja see pidi kohalikus kliimas parim profülaktika olema.. Eraldi soovitas kolonel veel vältida ka igasugu vabaõhuspordi tegemist (eriti jooksu) - ülerahvastet ja antisanitaarse Kabuli oru õhuproov pidi olema umbes nagu Mendelejevi tabel, kõik mürgised elemendid kenasti esindatud :shock:

Tänasime südamest põhjaliku ekspertiisi eest ja lubasime kõiki koloneli soovitusi täpselt täita.
Ma ei pea vist lisama, et täitsime ka :mrgreen:

Mis sai aga minu käes olnud mitme mehe LARIAMi ja MALARONE varust? LARIAMi pakendid toppisin prügikasti, MALARONE omad andsin hiljem üle Eestist tulnud nooremohvitserile - talle oli emake kodumaa jällegi vaid LARIAMi kaasa andnud :lol:

Vot tak - võibolla mõni eesti meedik kommib ka teemat?
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kulibin
Liige
Postitusi: 2192
Liitunud: 04 Veebr, 2012 13:49
Asukoht: Harjumaa

Re: Missiooni-meditsiiniline teema

Postitus Postitas Kulibin »

Igat sodi mis ravimitööstus toodab, ei maksa sisse süüa. Maksakahjustused on pisiprobleem.
Mu laste emme, kes teenib arstina elatist saksamaal, ütles kunagi, et saksa arstidel on siseringis selline seisukoht, et ravimifirmad produtseerivad haiguseid ...
Ja alla aastased lapsed võiks kah torkimata jätta. Nagu neid debiilikuid veel vähe oleks.
Vaktsiinid my ass. :mrgreen:
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Mudakoon
Liige
Postitusi: 1017
Liitunud: 19 Mai, 2015 13:01
Asukoht: "Põhi ja lõuna"
Kontakt:

Re: Missiooni-meditsiiniline teema

Postitus Postitas Mudakoon »

Kulibin kirjutas: Mu laste emme, kes teenib arstina elatist saksamaal, ütles kunagi, et saksa arstidel on siseringis selline seisukoht, et ravimifirmad produtseerivad haiguseid ...
Ja alla aastased lapsed võiks kah torkimata jätta. Nagu neid debiilikuid veel vähe oleks.
Vaktsiinid my ass. :mrgreen:
Saksa arstide sisering on seisukohal,et ravimifirmad produtseerivad Afganistaanis malaariat?
Pealt aastastele lastele läheb juba kõik sisse ilma kedagi debiilseks tegemata?
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Missiooni-meditsiiniline teema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kulibin kirjutas:Igat sodi mis ravimitööstus toodab, ei maksa sisse süüa. Maksakahjustused on pisiprobleem.
Mu laste emme, kes teenib arstina elatist saksamaal, ütles kunagi, et saksa arstidel on siseringis selline seisukoht, et ravimifirmad produtseerivad haiguseid ...
Ja alla aastased lapsed võiks kah torkimata jätta. Nagu neid debiilikuid veel vähe oleks.
Vaktsiinid my ass. :mrgreen:
Loll jutt suhu tagasi - tutvu vahelduseks lastehalvatuse epideemiaga Eestis 50ndate lõpus ning sellega, kuidas sellest jagu saadi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
sammal.habe
Liige
Postitusi: 817
Liitunud: 30 Apr, 2004 19:49
Asukoht: 58°22'N 26°43'E
Kontakt:

Re: Missiooni-meditsiiniline teema

Postitus Postitas sammal.habe »

Manustanud mõlemat. Nii Lariam-i kui ka Malarone-t. Lariami kõrvalmõjusid võin omal nahal kogetu põhjal kinnitada. Eriti karmiks läks asi kui õlut ka juua :oops:
Nüüd ei võta enam midagi, kui just otse malaariasohu ei pea minema. Vanad aafrika-käed pajatavad et ka malarone mõjub pikemas perspektiivis maksale kehvasti. Kõigi malaaria tüvede vastu ei andvat ta kaitset niikuinii.
Tõhus sääsetõrje, pikad varrukad ja püksisääred õhtuti, sääsevõrgu all magamine ja miks mitte ka soovitatud 100 gr annab rahulikuma une kui tablett.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Missiooni-meditsiiniline teema

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Miski parajalt jabur stoori värskest Eesti Expressist..
Kui faktid paika peavad, on KV meditsiiniteenistusel põhjust häbenemiseks küll :|
Sarah Adamson
Eesti Ekspress
Vigaseid mehi ei lasta kaitseväest ära

Eesti sõjaväearstid tegutsevad kohati nagu Švejki raamatust tuntud doktor Grünstein, kes kõiki sõdureid simulantideks pidas. Kaitseväe teabeohvitser seevastu kinnitab, et kõik on kõige paremas korras.
Reamees A (Ekspressile on tema nimi teada) läbis kaitseväe arstliku komisjoni mullu jaanuaris. Ta mainis seal ainukese võimaliku probleemina koormusastmat ehk hingamisteede ahenemist füüsilise pingutuse korral. Juulis võeti ta aega teenima Tapale luurekompaniisse.
Nädal aega hiljem tundis noormees rividrilli ajal peavalu, lõõskava päikese ja tugeva lärmi tõttu lõi tal välja teda viimati lapsepõlves vaevanud migreen. Õhtul kutsus veebel talle kiirabi.
Järgmiseks saadeti sõdur Rakverre eriarsti juurde. Ta selgitas, mis teda vaevab, mille peale tuli arstilt vastuseks: „Mina panen sulle diagnoosi, see ei ole sinu asi teha!“ Migreen oli tal diagnoositud nii ammu, et digiloos seda ei leidunudki.
A saadeti tagasi Tapale, väljakannatamatu peavalu kestis edasi. Selle tõttu lõi välja ka unetus, söögiisu kahanes nullini. Ta kaotas kaalust kümme kilo. Sööklas tõstis üha vähem endale ette, sest teadis, et taldrik jääb niikuinii täis. Kõrvalt kostis kohe kaasväelase kommentaar: „Ah et proovid nii ära saada, et keerad nälgimisega oma tervise tuksi?“

Vahepeal saadeti isegi hullumajja
A saadeti psühholoogi juurde. Vaevatud sõdurile määrati peavalutablette, mis talle ei mõjunud. Lõpuks pani psühholoog diagnoosiks kohanemishäire. Järgmiseks peatuseks oli psühhiaatriahaigla Viljandis. Noormehega koos oli seal teinegi depressiooniga „hulluke“ ja üks patsifist. Psühhiaatri jutul käis A ainult paar korda.
Kahe nädalat hiljem saadeti ta tagasi Tapale, kus läbis nõuetekohase arstliku komisjoni.
Kuna migreeni pole võimalik testidega kindlaks teha, otsustas noormees teenistusest pääsemiseks rääkida koormusastmast. Tema rühmakaaslane oli komisjonis juhuslikult enne A ettevõtmist ja kuulis pealt kahe arsti kõnelust, kes pidasid teda simulandiks.
Uued testid tuvastasid tõesti koormusastma ja A kustutati ajateenijate nimekirjast. Aeglase paberimajanduse tõttu jäi ta veel kaheks nädalaks kasarmusse põrandaid küürima.

Pilt läks valu tõttu taskusse
Reamees B, kes enda sõnul on alati paras militarist olnud, astus 16aastaselt Kaitseliitu ja läks kohe pärast keskkooli aega teenima. Tal oli lapsena juhtunud kelguõnnetus, mille tagajärjel tekkisid täiskasvanuks saades alaselga pinged. Kuna noormees sai oma füüsilist koormust ise reguleerida, ei tulnud vigastus ka arstlikus komisjonis jutuks. B sattus samuti Tapale.
Vigastus lõi välja teenistuse teisel nädalal. Tapa vanas sõjaväelinnakus tegi noormees paarimehega parasjagu „käru“, kui seljast käis järsku tugev raks läbi. Korraks läks pilt hirmust ja valust taskusse, aga harjutuse tegi ta lõpuni.
Reamees läks arsti jutule, kes määras talle alaseljapingete leevendamiseks mingit kreemi. Möödus nädal ning kätekõverduste, jooksmise ja raskete asjade tassimise tõttu muutus pinge valuks. Arst andis jällegi kreemi ja lisaks valuvaigistit. Valule leevendust ei tulnud ja järgmisel visiidil sai reamees suunamise teise arsti juurde. Too vaatas selga ja ütles, et kõik on korras. Kreemituubid seisavad noorhärral siiani kodus riiulis, sest need ei aidanud.
Ent valu ei andnud ikka järele ja pooleteise kuu möödudes suunasid kaitseväe arstid reamehe Rakverre röntgenisse. Sealgi kuulis B, et seljaga olevat kõik korras ning raviks määrati taas kreem ja valuvaigistid. Haigusloost luges noormees välja seljalülide rotatsiooni ja kerge lordoosi. Esimene tähendab lülisamba pöörlemist ümber oma telje paremale või vasakule, teine nimmepiirkonna nõgusust.

Arst vaid naeris sõduri jutu peale
Aga põnevaks alles hakkas minema. Nädalapikkuse metsalaagri viimasel päeval käis B seljast läbi selline raks, et ta kaotas teadvuse. Kui ta silmad uuesti lahti tegi, uudistasid teda jaokaaslased ja veebel, kes ütles: „Okei, viime su siis Rakvere EMOsse.“
Pärast kaht tundi EMO ootesaalis istumist sai B retsepti nii kangele valuvaigistile, et sisuliselt oli tegemist opioidiga. Järgmisel hommikul teatas kaitseväe arst talle, et tablettide najal peabki ta edasi elama. Arst saatis ta siiski Tallinna füsioterapeudi ja ortopeedi juurde. Füsioterapeut heitis pilgu röntgenipildile ja teatas, et ainuke lahendus oleks reservi määramine.
Ortopeed aga naeris reamehe välja.
Kui paberil pole kirjas, et B on vigane, siis tema seda ka ei usu. Moepärast vaatas arst siiski selja üle ja teatas, et kõik on korras.
Tablettide ja füsioterapeudi soovitatud harjutuste najal teenis sõdur aega edasi.
Ta tegi hirmsate valudega võideldes läbi rännaku ning lõpetas baaskursuse hõbemärgiga. Mis siis, et rännakul läks kerre tablett tableti järel, värvid veiklesid silme ees ja mets tundus elavat oma elu.

Suu pidada ja edasi teenida!
Pärast baaskursust jätkus B edasine teenistus Tallinnas staabi- ja sidepataljonis. Pealinna meditsiinikeskuses vaadati tema paberid üle, sealhulgas ka röntgenipilt. Selja seisukorra hindasid arstid halvaks. Noormehel oli arenenud teatud ulatuses lülisamba vaheketta väljasopistus ning ta saadeti füsioterapeudi juurde. Arstid määrasid talle seljaharjutused ja tabletid, B ise oli aga hämmingus: „Tapal öeldi, et kõik on korras!“
Kuid selg valutas edasi. Ühel hommikul ei suutnud B voodistki tõusta, sest valutasid ka jalad. Samal päeval pöördus ta arsti juurde, kes suunas ta edasi PERHi neurokirurgi juurde. Kirurg määras ajateenijale kuus nädalat kasarmurežiimi.
Puhkeaeg kantud, oli reamehel kogu see jant ja arstide vahet solgutamine lõplikult üle visanud. B läks arstide jutule palvega, et ta koju saadetaks. Arstilt tuli vastuseks: „Kuus nädalat füüsilist vabastust on läbi, te olete nüüd terve!“
Arst ei vaadanud teda kordagi läbi ega küsinud, kuidas ta end tunneb.
Edasi läks kõik täpselt samamoodi nagu enne. B tegi kaasa õppuse „Kevadtorm“ ja teenis oma aja lõpuni. „Ega midagi üle ei jäänud,“ lõpetab ta jutu.
Tema sõnul pääseb märkimisväärne hulk poisse kaitseväest „nullvalude ja pseudohädadega“, kellel aga on mingi tõsine häda, peab edasi „passima“.

Viiendik poistest kukkus välja
Tapa luurekompanii kuulub kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisu. Teabeohvitser Sander Mändoja ütleb, et mullu seal teenistust alustanud kutsealustest arvati arstliku komisjoni otsusega enne teenistuse lõppu reservi ligikaudu üks viiendik. See arv on kogu kaitseväe peale üsna sarnane, peegeldades ühiskonnas valitsevaid tendentse. Ennetähtaegsele kojusaatmisele määratakse järjest enam noori mehi, kes pole harjunud regulaarsete treeningute ja füüsilise koormusega.
Mändoja sõnul on kõigil ajateenijatel õigus ja võimalus pöörduda väeosa arsti poole, kes suunab nad vajadusel täiendavatele uuringutele ja eriarsti konsultatsioonile.
„Otsuse täiendavatele uuringutele ja arstlikku komisjoni suunamiseks teeb aga arst. Ajateenija enda nõudmisel uuringuid ja konsultatsioone ei korraldata.“
Koju saatmise otsuse langetab arstlik komisjon, tuginedes valitsuse määrusele „Kaitseväeteenistuskohuslastele ja tegevväelastele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“. Teabeohvitser kinnitab, et tõsise terviseprobleemiga ajateenijaid teenistuses kinni ei hoita ega automaatselt simulandiks või teesklejaks ei lahterdata. Igasuguste valusündroomide diagnoosimine on aga keeruline. Kui uuringutel ei leita haigusnähte või eriarst haigust ei diagnoosi, ei saa arstlik komisjon sõdurit koju saata.
Arstide umbusku kommenteerides ütleb Mändoja, et kindlasti ei ole 1. jalaväebrigaadi meditsiinipersonalil ajateenijate suhtes eelarvamusi. Ta rõhutab, et iga kaitseväelase kaebust võetakse tõsiselt ning neile tagatakse arstiabi. Otsuse täiendavatele uuringutele ja arstlikku komisjoni suunamiseks teeb aga arst. Ajateenija enda nõudmisel uuringuid ja konsultatsioone ei korraldata.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Missiooni-meditsiiniline teema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Seni on nt Pealtnägija kaudu üritatud näidata vastupidist - mehi kirjutatakse ära reservi iga pisikese asjaga, et väeosa (ja KV) ei peaks kandma mingeid riske.
Võib-olla vahepeal on nõudlus (seoses 2 brigaadi loomisega) tõusnud ja seepärast nii lihtsalt ei vabastata?
Seejuures väideti kunagi, et maha kirjutatakse ka mehi, kes tahaks edasi teenida ja kellest võib-olla mingeid füüsilisi leevendusi pakkudes saaks normaalsed sõdalased.
Kui täna vaadata neid tervisenõudeid (olen ise pidanud näpuga järge ajama), siis nendele vastab võib-olla 20% meestest.
Kummaline. :dont_know:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Missiooni-meditsiiniline teema

Postitus Postitas hillart »

Kui te artiklit nüüd pisut tähelepanelikumalt loeksite, siis saaksite vägagi aru, et Kaitseväega pole neil diagnoosidel ja määratud vastavatel ravikuuridel mitte midagi pistmist. Kaitseväepoolne meditsiinikeskus on vaid käitunud vastavalt määratule. Kuna, nagu ma juba ka varem teile selgitanud olen, kaitseväes tegelikku meditsiiniteenistust tänase päeva seisuga pole ja kehtiva RKAK alusel on "poliitiline otsus" meditsiiniteenused Kaitseväest välja, tsiviili, viia, siis ka antud juhul on KÕIK diagnoosid ja ravid määratud tsiviilarstide poolt tsiviiltervishoiuasutuses. Ka kaitseväe nn. meditsiinikeskustes teatavatel päevadel ja kellaaegadel vastuvõtte tegevad arsti kutsega persoonid on reeglina vaid töövõtulepingu alusel seda tegevad tsiviilisikud (v.a. mõni vanast ajast veel Kaitseväkke jäänud kaitseväelasest arst).
Seega! Olge kenad ja ärge süüdistage, ma ei tea milles, Kaitseväe marginaalset (tegelikult olematut) meditsiiniteenistust! Ja juba ette ütlen ka ära, et - ärge süüdistage Kaitseväe meditsiiniteenistust ka siis, kui kunagi toimuva reaalse lahingutegevuse korral (jumal hoidku selle eest!) saavad sajad ja võib-olla ka tuhanded eesti sõdurikodud surmateated, kuna nende pojad-tütred-isad-emad on Kaitseväe poolt teadlikult surema jäetud. Miks teadlikult? Aga on ju teadlikult vastu võetud "poliitiline otsus", millisel on just sellised tagajärjed. Ja nii ongi. :(

Aga see pole vist üldse dispuudi teema ja mis seda aega ikka raisata, sest meie püha (ja kõrgemal igasugu kriitikast) raamat on RKAK ja selles omakorda kivisse raiutud "poliitiline otsus".
Edu edaspidiseks! :wink:
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Missiooni-meditsiiniline teema

Postitus Postitas Roamless »

Tõde on kusagil vahepeal, eks arstid näevad neid simulante igapäevaselt, et need, kes väeteenistuses on, nii kergelt sealt juba minema ei pääse ja omal ajal tunti Kaitseväes ainult kahte ravimit (ibuprofeen ja fastum geel), tõenäoliselt on tänapäeval sama seis. Kui vähemalt esimene arstlik läbivaatus on väga põhjalik ja jättis hea mulje, siis hilisem ajateenistujate kogemus räägib ainult eelmainitud kahe ravimi tundmisest.
Unforeseen consequences
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Missiooni-meditsiiniline teema

Postitus Postitas Martin Herem »

Just nii see käibki:
Pseudoprobleemidega saavad minema aga tõsise hädaga tuleb edasi teenida!
Õigus on ka hillartil:
Poliitikud on nimelt otsustanud meie poegadel sõjas surma saada!
Ning lõpuks liigub õiges suunas ka Trumm (seal ei olegi muud võimalust)
Pärast seda kui 4xKRK ja 1xBrigaad muudeti 2xBrigaadiks, tekkis meil puudus ajateenijatest, mistõttu nüüd isegi haigeid minema ei lasta!

Sellel kõigel on üks vana selgitus ... küll siga juba pori leiab :)
Pean siia igaks juhuks lisama, et minu kommentaari eesmärk oli ironiseerida. Päris kindlasti ei ole ma ühegi ülaltoodud väitega nõus (va. pori leidmisega :) ).
Viimati muutis Martin Herem, 21 Juul, 2016 8:45, muudetud 2 korda kokku.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Missiooni-meditsiiniline teema

Postitus Postitas Lemet »

Et siis mõlemad ajateenistujad, kelledest artikkel, on vaid pori otsivad sead?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 17 külalist