vanahalb kirjutas:Kui mingeid erilepinguid ei suudeta või ei viitsita sõlmida hakkab kaubandus käima WTO reeglite järgi nagu igal pool mujalgi.
Mitte ükski WTO liige ei kauple ainult WTO reeglite järgi (v.a.
Mauritaania). Kõigil on mingid täpsemad kaubanduslepingud/kokkulepped, eriti oma lähemate naabritega. See on tõsi ka
USA ja ELi vahel, kel ei ole küll kõikehõlmavat kaubanduslepingut, aga on üle 100 kahepoolse kokkuleppe eri majandusharudes.
Siin artiklis on tsiteeritud raportit mis sellest täpsemalt räägib:
- No WTO member trades on WTO terms only – they all have agreements with other countries, especially their nearest neighbours.
- It’s often said we trade with the US on WTO terms. In reality, we have more than 100 separate bilateral agreements with them
- WTO terms are relatively comprehensive on goods but far less so on services-( 45% of UK exports). Barriers to trade in services in particular will increase substantially under WTO terms
Ja NHSist rääkides avaldab USA kaubanduslepingu läbirääkimistes tugevat survet oma ravimifirmade küna juurde saamisele ja, et ravimid peaksid
NHSile rohkem maksma.
Lisaks no USAl veel igasugu nõudmisi. Näiteks soov müüa brittidele klooriga töödeldud kana ja hormoontöödeldud veiseliha (asjad mis on EL reeglites keelatud). Tõsi küll
valitsuse keskkonnainimesed lubavad et see ei lähe läbi. Aga mis sellest järeldub? USA nõuded vabakaubanduslepinuks on päris karmid, ja brittidel pole mingit soovi paljudes neist (põhjusega) järgi anda, seega ei ole küll mingit lootust lubatud "paremat" kaubanduslepingut lähiajal näha. USAl pole llihtsalt mingit vajadust järgi anda. Eksport Inglismaale moodustab 3% nende koguekspordist ja import siis vastaval 2% koguimpordist. Mis mõjuvõimu inglased selle läbirääkimisee juures omavad? Hirmus soov ruttu-ruttu "head lepingut" sõlmida pigem ei aita kaasa.