Donald Trump tagasi?

[Chupacabra]

Eesti oleks õnnega koos, kui Trumpi väljaütlemised sunniks kõiki NATO liikmeid panustama 2% SKTst. Kahjuks on mul natuke hirm, et Trump viib USA hoopis NATOst välja. Trump pole ühtegi vihjet andnud välispoliitika osas peale valimisi, kuid sõbrustab väga kahtlase seltskonnaga - Le Pen, Farage, Flynn - kes kõik on tuntud Venemeelsuse poolest. Ma väga-väga loodan, et Trumpi nõunikud suudavad talle selgeks teha, et NATO ei ole kasulik mitte ainult teistele, vaid ka USAle.

[John]

Nagu ütlesin- kahe teraga mõõk. Samas on ta ka Eestit näitena toonud, et tal ei ole meiega probleeme. Tingimused täidetud jne. Eks ta tõele ka vasta, et USA põletab ikka proportsionaalselt absurdselt palju sõjandusele võrreldes ülejäänud liikmetega. Farange oli poliitiline outsider nagu tema ning Le Peniga sõbrutsemine on ka poliitiliselt loogiline kuna peale Brexiti ning Trump edu on oodata, et Prantsusmaal saab tema presidendiks 2017 aastal. Hektel oleme lihtsalt ajaloo lõputus spiraalis jõudnud taas faasi, kus üleilmastumine on kokku tõmbamas ning üleüldine mentaliteet on taas omandmas rahvuslikemaid/enesekesksemaid seisukohti. Selles saavad üleilmastujad ainult iseenennast süüdistada kuna on vindi ilmselgelt üle keeranud oma ideoloogiatega ning nende tulemustega. Keda huvitab see nähtus ning kes ei lase ideoloogiatel/religioonidel oma arvamust kujundada siis hiljuti sai loetud ühte väga head Hardo Pajula raamatut "Majanduslik inimene ja poliitiline loom" mis loob üsna hea ülevaatliku pildi sellest nähtusest kasutades analüütiliselt majandusliku, ajaloolist ning poliitilist loogikat.

https://www.rahvaraamat.ee/p/majandusli ... 9985796054

[ruger]

Trumpi vastaste protestijate rahastaja pidi olema üks Sorose firmadest.
http://www.activistpost.com/2016/11/loo ... riots.html

[Chupacabra]

White House Reviewing Democratic Coalition Report On Trump’s Russian Ties That FBI Ignored
http://www.huffingtonpost.com/entry/whi ... 2d9ec214c2

The Dworkin Report shows that Donald Trump has incorporated almost 250 registered businesses in Russia.

[PaganHorde]

http://arvamus.postimees.ee/v2/3907801/ ... lges-majas

Keegi selle artikli välja meelitab ja ka selle?

http://epl.delfi.ee/news/valismaa/macho ... d=76253447

[Troll]

Taavi Minnik: Kremli sõbrad Valges Majas
http://arvamus.postimees.ee/v2/3907801/ ... lges-majas

Trump vaatab ajaloopeeglisse ja näeb seal ennast Ronald Reaganina, kirjutab Taavi Minnik.

Donald Trumpi valimine presidendiks on toonud kaasa hüsteerilise reaktsiooni siinpool ookeani. Muuhulgas ka meil. Ei ole teada, mida uuelt presidendilt ja tema administratsioonilt oodata, mõned kardavad, et ta tahab sõbrustada Venemaaga, ning tema ümber tiirlevad mingisugused arusaamatud tüübid. A la Gingrich, kes selle põhjal, mida tast lugeda võib, on vanakuri ise.

Võib-olla tõesti on asjad sedavõrd halvad, nagu meile mõnigi kord üritatakse väita. Kuid siiani pole meil midagi, mis seda kinnitaksid, s.o pole mingeid tegelikke samme, mida Trump ja ta lähikond oleksid ette võtnud, et Venemaale läheneda.

Kui rääkida strateegilisest ettearvamatusest või tegelikult strateegia puudumisest, siis viimastel aastatel on see olnud Putini eelis Obama ja Kerry vastu, millega viimased toime ei tulnudki. Edaspidi on see trump ettearvamatu käitumise näol Washingtonil, sest Kremlil pole selge, millist vastureaktsiooni oma sammudele on uuelt mehelt ja tema meeskonnalt oodata.

Meid on harjutatud mõttega, et julgeolekupoliitiliselt on Clinton Eesti jaoks hea ja Trump halb valik, aga lubage küsida: millel see seisukoht põhineb? See oli Hillary Clinton, mitte Trump, kes mõni kuu pärast seda, kui Vene sõjavägi oli terve maailma silme all okupeerinud arvestatava osa Gruusia territooriumist, tõtanud punase reset-nupuga Lavrovi juurde ning kinnitanud kõigile, et Putin on tegelikult parketikõlblik. Seda joont jätkas ta jonnakalt kuni oma ametiaja lõpuni.

«Minu eesmärk on üles ehitada paremad suhted Venemaaga.» Kas seda ütles Trump? Ei. Nõnda kõneles mõne aasta eest Goldman Sachsi jõulupeol Clinton. Põhimõtteliselt on praeguse Venemaa välispoliitika peaarhitektid Obama ning Kerry-Clinton, mitte Putin ega Lavrov. Sest kui välispoliitika reaalseks sisuks on positsioonide mahajätmine, siis võib olla kindel, et tühjaks jäänud ruumi tungib palju ebameeldivat.

Mis puudutab Trumpi, siis pole kahtlust, et tal on mitmeid negatiivseid iseloomuomadusi. Ta on teinud kummalisi asju, ta on enesearmastaja. Kuid samasuguse paabulinnuna armastab ennast ka ametist lahkuv Ameerika president. Vaadake, millest on ta oma viimaste aastate esinemistes armastanud kõige enam kõneleda. Loomulikult iseendast ja oma suurepärastest saavutustest.

Muidugi pole meil garantiid, et Trump pärast inauguratsiooni lennuki peale ei istu ja Moskvasse ei sõida, et sealsele valitsejale sügav kummardus teha. Vähemalt senise meediakajastuse põhjal oleks selline käitumine tõenäoline.

Aga miks ta peaks midagi sellist tegema? Ameerika poolt vaadates oleks see sama, kui täismees sõbrustaks algklassi õpilasega. Riik, mille SKT on väiksem kui New Yorgi linnal ja mis tegeleb vaid nafta ja gaasi eksportimisega, peaks olema ise huvitatud rikka ja võimsa partneriga sõbrustamisest.

Kuid ei ole. Praegusel Venemaal pole vaja Ameerikat kui sõpra, vaid kui vaenlast. Need ajad, kui neetud «pindossid» nälgivat Vene armeed toitsid, on jäänud 1990ndatesse ja lootusetult ära unustatud. Selle asemel on Putini Venemaal tarvis Ameerikat kui vaenlast, kuna sellele on rajatud võimueliidi legitimatsioon. Selle kraesse võib kirjutada kõik möödalaskmised. Kes on süüdi, et jakuutidel, kes püüdlikult president Putini otseliinile helistavad, on autod, aga teid pole? Kes on süüdi, et pole korralikke haiglaid ja arsti palk on alla 300 euro? Kes rajaks ookeaniäärsetele kruntidele allveelaevabaasid, kui Vene eliidi esindajad neid ära ei ostaks? Loomulikult Ameerika. Ka trepikotta roojas Venemaal viimased kaheksa aastat Barack Obama.

Trump vatras valimistel kahtlemata igasugust jama. Kuid see ei tähenda, et ta seda kunagi realiseerima hakkaks. Mingit garantiid pole. Ka Obama lubas valimistel 2008 igasuguseid asju, kuid ei teinud. Guantanamo vangilaager tegutseb näiteks kõigele vaatamata siiani. Venemaaga sõbrustamine võib aset leida vaid bartertehinguna ehk vahetuskaubana.

Mis oli Trumpi hüüdlause valimistel? Teeme Ameerika jälle suureks. No kuulge, seda pole ju Trump välja mõelnud, see oli üks Reagani-Bushi tandemi hüüdlauseid 1980. aastate valimistel. On juba selge, keda näeb Trump peeglisse vaadates. Ta näeb ennast Reaganina. Ameerika suureks tegemine tähendab riigisiseselt eelkõige majanduse turgutamist ja uute töökohtade loomist. Uus reiganoomika teisisõnu. Iseasi, kas trumponoomika ka töötab, seda on liiga vara öelda.

Reagani üks eesmärke oli taastada Ameerika positsioon ja austus tema vastu maailmaareenil, mis eelkäija ajal oli tuntavalt kahanenud. Sama eesmärki on kuulutanud ka Trump. Kuidas sa muidu Ameerikat suureks teed?

Reagani kombel on lubanud ka Trump tublisti suurendada sõjaväe isikkoosseisu ja rahastust, mida Barack Obama ajal on kärbitud. Trump on lubanud ka sõjaväe ümber relvastada. Lubatud lisarahastus pärast pikki kärpeid oligi see, mis pani jõustruktuuride esindajad Trumpi toetama.

Ka Reagan võttis endale traditsiooniliste lähenemisviiside ja väärtuste taastaja rolli, pärast mõningasi eksperimente. Meie, kes me oleme Nõukogude Liidus elanud, teame, millega lõppesid keskusest initsieeritud eksperimendid. Tuli tõmmata pidurit, kui kohalikud aparatšikud hakkasid liigset innukust üles näitama, ja siis natuke tagasi anda. Ka praegu on maailm olukorras, kus liigjulged vasakeksperimendid on läinud liiga kaugele, vaja nende, kes liigse innukusega viimastel aastatel konjunktuuri alla heitnud, hoogu veidike jahutada ja kusagil väike tagasikäik anda.

Kõnekas on see, et Trump nimetas Briti peaministrit Theresa Mayd «oma Maggieks», viitega Margaret Thatcherile ja tema koostööle Reaganiga 1980ndatel. Endine New Yorgi linnapea Rudolph Giuliani on ennustanud, et Trump võidab Putinit Reagani moodi – ilma ühegi lasuta. Jällegi, me ei tea, mis saama hakkab, kuid Trump, tema lähikond ja vabariiklased näevad selget eeskuju Reaganis. Ka suvel konvendil vastu võetud vabariiklaste platvormis on kirjas järgmine: me vastame Venemaa vaenulikkusele samasuguse otsustavusega, mis viis Nõukogude Liidu lagunemiseni.

Trump võib poliitikas ja kitsamalt välispoliitikas olla võhik, aga oluline on see, et inimesed, kes on tema kõrval, seda pole. Võtke või asepresident Mike Pence, kes on vilunud poliitik ja kongresmenina näidanud elavat huvi välispoliitika vastu. Suur osa aparaadist jääb ju paika. Veel pole selge, kes Trumpi meeskonna moodustavad, selle üle on vaid spekuleeritud. Selge on, et Trump võib arvestada inimestega, keda ta oma valimiskampaania käigus ei solvanud.

Ajakiri Politico on spekuleerinud senaator Bob Corkeri või Newt Gingrichi saamisega välisministriks ja senaator Jeff Sessionsi saamisega kaitseministriks. Kõik kolm on Ameerika huvide kaitseks jõulise sekkumise pooldajad, need keda nimetataks «pistrikuks». Ma ei hakka Gingrichi kaitsma. Kuid kõik kolm olid Ukraina konflikti ajal selle poolt, et ukrainlastele antaks relvad, millega nad saaksid end tõhusalt Venemaa agressiooni vastu kaitsta. 1990. aastatel oli Gingrich Kongressis üks suurimaid president Bill Clintoni kritiseerijaid soovimatuse pärast sekkuda otsustavamalt ja jõulisemalt Jugoslaavia lagunemisele järgnenud konfliktidesse.

[PaganHorde]

Tänud!

See Minnik on huvitav kirjutaja, etem ikka kui sooda lahmiv Lobjakas.

http://uudised.err.ee/v/valismaa/c515c1 ... s-kingitus

Lukasenka paistab vist veidi kainema mõtlemisega olema kui tema suurem veli.

http://uudised.err.ee/v/valismaa/3099dc ... soojendama

Ja venelase ise ka kõhklevad veidi vist. Kgb on kindlasti Trumpi profiili kokku pannud juba.

[Chupacabra]

Trump paneb väidetavalt riigisekretäriks Giuliani, kes pühapäeval ütles CNNile, et USA hakkab sõjaväge kasvatama ja plaanitakse Ida-Euroopasse hoopis vägesid juurde tuua. Samuti nõutakse kõigilt 2% investeerimist.

[tympsa]

Ei tea, Giuliani on 72.a. vana juba, põdes läbi vähktõve ja välisministri töö tähendab väga palju kurnavat tööd ja reisimist mööda maailma .Teda on pakutud ka tulevaseks justiitsministriks (Attorney General), kuid ta ise on öelnud, et võib-olla sobiks mõni tagasihoidlikum ametipost nagu presidendi nõunik vms.

Isegi Valges Majas pole nii, et kui pakutakse mingit tööd, siis kohe see rõõmuga vastu võetakse .

Teine kandidaat riigisekretäri kohale on Newt Gingrich, kes Eestis sai kuulsaks sellega, et pidas Eestit Peterburi eeslinnaks.

[Chupacabra]

Newt Grinch on juba öelnud, et ei taha välissekretäriks saada. Tahaks hoopis suurema strateegiaga tegeleda ja seega päevapoliitikast väljas. Hetkel on kaks kandidaati välissekretäri kohale, Giuliani ja mingi teine tüüp. Mõlemad on Venemaa suhtes hawkish.

[PaganHorde]

Meenutuseks

https://www.youtube.com/watch?v=78JZCvBfuNI

[Kapten Trumm]

Trump paneb väidetavalt riigisekretäriks Giuliani, kes pühapäeval ütles CNNile, et USA hakkab sõjaväge kasvatama ja plaanitakse Ida-Euroopasse hoopis vägesid juurde tuua. Samuti nõutakse kõigilt 2% investeerimist.

Igati positiivne ju - VF kasvava sõjalise aktiivsuse juures on see Euroopa tänane passiivsus lausa kuritegelik.
Kes paneb Merkeli maksma 2% ja toob siia vägesi juurde - selle poolt avaliku arvamuse küsitluses hääletaks ka mina.
Olgu ta nimi kasvõi Fidel Castro, pea-asi, et rotta püüab.

[Roamless]

Ise arvan, et Trump alustab Putiniga, nagu Obama, räägib kokkuleppimisest, pingete lõdvendamisest (nagu oli restart) ja siis tõmmatakse tal lihtsalt p....e kiirelt lohku venelaste poolt, mis peale seda saab, on huvitav. Võimalik on ka Erdogani stiilis vastused, kui kusagil lastakse alla üle USA sõjalaeva "kõvatav" Vene lennuk. Hea, kui uudis, et härra "Peterburi eeslinn" välissekretäriks ei saa, on tõsi.

[Kapten Trumm]

Newt Grinch on juba öelnud, et ei taha välissekretäriks saada. Tahaks hoopis suurema strateegiaga tegeleda ja seega päevapoliitikast väljas. Hetkel on kaks kandidaati välissekretäri kohale, Giuliani ja mingi teine tüüp. Mõlemad on Venemaa suhtes hawkish.

Strateegiaga....?
Taoline tegelane ei näi vist strateegilisi realiteete hästi tajuvat, kui pillub USA parimate liitlaste suunas taolisi repliike....

[tympsa]

Kui napp oli Trumpi võit tegelikult, näitavad järgmised numbrid :

Trump sai 306 valijameest, Clinton 232

Selleks, et Clinton oleks võitnud, pidanuks ta "ümber pöörama" vaid 2 tasavägise osariigi tulemuse : Michigan ( 16 valijameest ) ja Florida 29 valijameest.Sel juhul oleks Trumpil olnud 261 ja Clintonil 277 valijameest. Võiduks oli vaja vähemalt 270 .

Michigani võitmiseks oleks Hillaryl olnud vaja 12 000 häält rohkem ja Florida võitmiseks 120 000 häält rohkem. Michiganis anti Hillaryle 2,2 miljonit häält ja Floridas 4,5 miljonit. Võrreldes antud häält arvuga, olid need vahed päris väikesed, kõik kõikus noatera peal.Samas kui võtta 132 000 valijat, siis see on hiigelsuure staadionitäis rahvast, ega polegi nii lihtne seda 132 000 lisavalijat endale meelitada.

Muide juba ammu on USA-s käsil ka projekt, mis muudaks seadust nii et valijameeste kogus hääletavad osariigid selle poolt, kes saab üle riigi kõige rohkem hääli.See teeks siis sisuliselt üleriigilise hääletuse . 11 osariiki on selle juba oma seadustes heaks kiitnud, kuid paljud veel kahtlevad. Ja seni kuni ülejäänud kahtlevad, kasutavad ka need 11 osariiki veel vana meetodit-valijameeste toetuse saab kandidaat, kes saab osariigis kõige rohkem hääli.

Mõlemal meetodil on oma plussid ja miinused.Praegu saavad ka väikse rahvaarvuga osariigid oma sõna sekka öelda, ja see on väga oluline. Üleriigilise häältelugemise puhul nende arvamus enam suurt ei loeks. Samas praegu loeb Alaska valija hääl rohkem kui California valija oma ja ega see ka päris õiglane ole.

Alaskas anti 230 000 häält ja osariik saatis valimiskogusse 3 valijameest. Üks valijamees 77 000 valija kohta. Californias anti 10,5 miljonit häält ja osariigil on 55 valijameest .Üks valijamees 190 000 valija kohta.

Eks ameeriklastel on tulevikus vaidlemist ja peamurdmist, mis on parem.