1. leht 1-st

Muudes teemades esitet teemaväliste väidete vastuväited

Postitatud: 11 Nov, 2016 18:06
Postitas Sekeldaja
Borja kirjutas:Ma (üldiselt) lootsin, et foorumlased saivad aru, et "sooja angaari // külma lennuvälja // reaktiiivtraktorite" teema jätkub nüüd kusagil mujal ning selle olulise kleepsuteema risustamine sellega lõpeb.....
Andeks, ei leidnud lihtsalt alamteemat "Muudes teemades esitatud napakate ja teemaväliste väidete vastuväited".

Re: Muudes teemades esitet teemaväliste väidete vastuväited

Postitatud: 11 Nov, 2016 19:20
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Sekeldaja kirjutas:Andeks, ei leidnud lihtsalt alamteemat..
..nüüd on :mrgreen:

NATO artikkel 5

Postitatud: 05 Dets, 2016 16:29
Postitas eloscuro
Borja kirjutas: See kõik on muidugi suht hariv aga edasine chomski-taoliste "neomarksistide arutelu" kolib siit teemast kuhugi mujale
"Sõda on vaid poliitika jätk" ütles onu Clausewitz nii et on otstarbekas lisaks jõudude vahekorrale lahinguväljal mõtiskleda ka neid jõude valitseva tahte olemuse üle. Chomski suguseid ei tohi maha kanda, sest näiteks USA demokraatide pealekasvav põlvkond ongi eranditult just tema koolkonna inimestega mehitatud.

Meeldetuletuseks: Bernie Sanders, kes on nii punane, et lausa ülistas leivasabasid NSVL-is ja teistes paariariikides kui õigluse nähtust, omas arvestatavat võimalust USA presidendiks saada:
https://www.youtube.com/watch?v=zJBjjP8WSbc

Kui konservatiivid ja muud vanad jõud veel huvituvad baltlastest kui prestiižiküsimusest, siis uued vasakpoolsed tunneksid ilmselt siirast rõõmu, et paar väikest valget vastikut natsionalistlikku riiki õndsa punaparadiisi tellisteks on muudetud.

Ja lgp. foorumlastele, kes arvavad, et selliseid inimesi on võimalik võita jäädes väärikaks ning headest väitlustavadest kinni pidades - USA vabariiklased on selle mõttemaailmaga viimased 50 aastat demokraatidelt ei rohkem ega vähem kui rängalt suhu saanud. Alles Trumpi saabumisega on neile kohale jõudnud, et ainus viis "eesmärk pühitseb abinõu" vastast võita on samasugune tingimusteta võidu püüdmine.

Positiivset materjali kah:

Kindral Mattise välispoliitiliste vaadete ülevaade
https://www.youtube.com/watch?v=g5QeGKIMgUY

Tema suhtumine on, et kõiki liitlasi, kui tahes pisikesi tuleb hoida.
Puhtpragmaatilisest kaalutlusest, et selline pisikeste parv on palju lojaalsem ja abivalmim kui üks suur liitlane.

Nii et mis puutub teema pealkirja, siis selle rakendamist võib temalt oodata kindlasti.

Re: Muudes teemades esitet teemaväliste väidete vastuväited

Postitatud: 09 Dets, 2016 20:02
Postitas andrus
Kapten Trumm kirjutas:Mina nt pole nõus nende mereväe promojuttudega Sõduris ja Kaitse kodus, kuidas esmavajalik probleem on merelahingu võimelised pealvee sõjalaevad.
Soome poolt peetud lahingutegevus Soome lahel WWII ajal näitas, et merelahingute pidamisest (Soome rannakaitse soomuslaevad ei osalenud ainsaski pealveelaevade merelahingus) oli märksa olulisem rannakaitse ning kaldaoperatsioonide võime. Need võimed osutusid kaalukeeleks rohkem kui kord lahingutes Kannase pärast. Nii 1941 kui ka 1944. Soome suured sõjalaevad seal märkimisväärset rolli ei mänginudki. Küll aga mängisid seal rolli väikealused, kaldal paiknevad kahurisüsteemid ning ka lennuvägi. Loomulikult ka miinid. Niipalju kui mina tean, Soome suured sõjalaevad tegelesid põhiliselt vene lennuväe tülitamise tõrjumisega ning aktiivses tegevuses osalesid vähe. Ilmarinen läkski põhja 1941 sügisel miini otsas, venelaste pihta pauku tegemata ning Väinamöinen varjas end aastaid edukalt venelaste õhurünnakute eest, sest venelased keskendasid sellisele sihtmärgile suuri jõupingutusi.
Ma tahaks teada, millistest "promojuttudest" Trumm välja luges, et "esmavajalik probleem on merelahingu võimelised pealvee sõjalaevad", millisteks ta paistab pidavat soomlaste ujuvpatareidele Teisest Maailmasõjast sarnaseid aluseid?

Vastuväiteid enne juttude lugemist ei esitaks :)

Re: Muudes teemades esitet teemaväliste väidete vastuväited

Postitatud: 18 Dets, 2016 18:29
Postitas London Bridge
Vene majanduse ja sanktsioonide teemas ütles Kriku:
USA presidendi valimiste süsteem tehti omal ajal niisugune veider seepärast, et kui üldrahvalike valimiste käigus ilmneb mingi põhjus, miks ei saa valitud kandidaati riigipeaks panna, saaks valijamehed teha teistsuguse otsuse. Süsteemi kriitikud on juba pikka aega osundanud, et tänapäevasel info kiire leviku ajastul on see nonsens. Ka ei ole USA ajaloo jooksul kordagi juhtunud, et valijameeste kogu teeks teistsuguse otsuse kui majoritaarsel valimistel tehtud on.
Väidan vastu, et päris nii see ei olnud. Valimiskogu oli kompromiss otse- ja Kongressi poolt valimise pooldavate leeride vahel. See sätestas raamistiku korrale, mis kehtib ka täna:
Original plan

Article II, Section 1, Clause 2 of the Constitution states:

Each State shall appoint, in such Manner as the Legislature thereof may direct, a Number of Electors, equal to the whole Number of Senators and Representatives to which the State may be entitled in the Congress: but no Senator or Representative, or Person holding an Office of Trust or Profit under the United States, shall be appointed an Elector.

Article II, Section 1, Clause 4 of the Constitution states:

The Congress may determine the Time of chusing [sic] the Electors, and the Day on which they shall give their Votes; which Day shall be the same throughout the United States.

Article II, Section 1, Clause 3 of the Constitution provided the original plan by which the electors chose the president and vice president.
Küll oli aga Asutavatel Isadel oma nägemus valimistest.
Under the original plan, the candidate who received a majority of votes from the electors would become president; the candidate receiving the second most votes would become vice president. The original plan of the Electoral College was based upon several assumptions and anticipations of the Framers of the Constitution:[27]

-Individual electors would be elected by citizens on a district-by-district basis.[28]
-Each presidential elector would exercise independent judgment when voting.
-Candidates would not pair together on the same ticket with assumed placements toward each office of president and vice president.
-The system as designed would rarely produce a winner, thus sending the election to Congress.
Ehk siis nende nägemuses oleks rahvas valimispiirkondade kaupa valinud nendale kõige meelepärasema või sobivama valijamehe, kes siis sarnastest vaadetest või ühiskondlikust seisust lähtuvalt hääletab oma valijate (eeldatavalt enda omadega sarnaste) ja riigi huvisid arvestades. Presidendi kandidaadid olekski end esitlenud mitte rahvale vaid pigem Valimiskogule ning valijamehed olekski päriselt nende seast valiku teinud. Vastavalt oma vaadetele ning arusaamadele, uskumustele ja teadmistele, sest just selle eest oma piirkonnas mandaat võideti. Loomulikult, selle ebaõnnestumisel, oleks valik läinud edasi Kongressile - kompromiss ikkagi.
Alexander Hamilton described the framers' view of how electors would be chosen, "A small number of persons, selected by their fellow-citizens from the general mass, will be most likely to possess the information and discernment requisite to such complicated [tasks]."[29] The founders assumed this would take place district by district. That plan was carried out by many states until the 1880s. For example, in Massachusetts in 1820, the rule stated "the people shall vote by ballot, on which shall be designated who is voted for as an Elector for the district."[30] In other words, the people did not place the name of a candidate for a president on the ballot, instead they voted for their local elector, whom they trusted later to cast a responsible vote for president.

Some states reasoned that the favorite presidential candidate among the people in their state would have a much better chance if all of the electors selected by their state were sure to vote the same way – a "general ticket" of electors pledged to a party candidate.[31] So the slate of electors chosen by the state were no longer free agents, independent thinkers, or deliberative representatives. They became "voluntary party lackeys and intellectual non-entities."[32] Once one state took that strategy, the others felt compelled to follow suit in order to compete for the strongest influence on the election.[31]

When James Madison and Hamilton, two of the most important architects of the Electoral College, saw this strategy being taken by some states, they protested strongly. Madison and Hamilton both made it clear this approach violated the spirit of the Constitution. According to Hamilton, the selection of the president should be "made by men most capable of analyzing the qualities adapted to the station [of president]."[29] According to Hamilton, the electors were to analyze the list of potential presidents and select the best one. He also used the term "deliberate." Hamilton considered a pre-pledged elector to violate the spirit of Article II of the Constitution insofar as such electors could make no "analysis" or "deliberate" concerning the candidates. Madison agreed entirely, saying that when the Constitution was written, all of its authors assumed individual electors would be elected in their districts and it was inconceivable a "general ticket" of electors dictated by a state would supplant the concept. Madison wrote to George Hay,

The district mode was mostly, if not exclusively in view when the Constitution was framed and adopted; & was exchanged for the general ticket [many years later].[33]

The founders assumed that electors would be elected by the citizens of their district and that elector was to be free to analyze and deliberate regarding who is best suited to be president.

Madison and Hamilton were so upset by what they saw as a distortion of the framers’ original intent that they advocated for a constitutional amendment to prevent anything other than the district plan: "the election of Presidential Electors by districts, is an amendment very proper to be brought forward", Madison told George Hay in 1823.[33] Hamilton went further. He actually drafted an amendment to the Constitution mandating the district plan for selecting electors.[34]
Esimestel valimistel tulid välja selle süsteemi kitsaskohad ning probleemid ning päris sellistena valimiskord püsima ei jäänud, vaid muutus ja mugandus. Selle taga on aga pigem erakondade ning osariikide huvid ja tugevnemised. Ma ei näe kuskil, et vana või ka modernse Valimiskogu taga oleks olnud tahe luua kontrollmehhanismi üldrahvalike valimiste üle. Lihtsalt riigiloojate nägemus oligi teistsugune.

Re: Muudes teemades esitet teemaväliste väidete vastuväited

Postitatud: 18 Dets, 2016 22:50
Postitas Kriku
Ma loomulikult ei suuda leida, kust minu väide pärineb. Panen seetõttu viite esimesele kättejuhtunud artiklile, kus millestki sarnasest jutt: http://time.com/4558510/electoral-colle ... [quote]One Founding-era argument for the Electoral College stemmed from the fact that ordinary Americans across a vast continent would lack sufficient information to choose directly and intelligently among leading presidential candidates.

This objection rang true in the 1780s, when life was far more local. But the early emergence of national presidential parties rendered the objection obsolete by linking presidential candidates to slates of local candidates and national platforms, which explained to voters who stood for what.[/quote]Täiesti võib olla, et see kaalutlus polnud nii oluline, kui seni olen ette kujutanud. Ei tea, pole minu periood.

Re: Muudes teemades esitet teemaväliste väidete vastuväited

Postitatud: 19 Dets, 2016 13:34
Postitas London Bridge
Artikel osutab pea eranditult osariikide ja osariiklaste huvidele, kuid jätab tähelepanuta legitiimse probleemi: kuidas aastal 1780 üleriigilisi üldvalimisi korradada - puudus tänapäeval nii enesestmõistetav massimeedia, urbaniseeritus, ühendatus, andmesidekiirus, organiseeritus jne. Küsimus, kuidas saab rahvas informeeritud valikut teha, oli täiesti legitiimne. Selles mõttes on ringkondlikud valijamehed päris kaval lahendus: kodanik teab, milline kandidaat tema hääle saab, kuigi ta ei pruugi teada selle kandidaadi nime.

Minu mõte oligi vältida sellist 'keskajal inimesed teadsid, et maakera on lapik' olukorda. Sellist teenimatult küünilist nägemust ameerika valimissüsteemi loomisest on viimase aja aktuaalsuse tõttu kohatud palju.

Re: Muudes teemades esitet teemaväliste väidete vastuväited

Postitatud: 12 Jaan, 2017 9:31
Postitas eloscuro
Drax kirjutas: Fake või mitte, aga psühholoogid väidaks ilmselt muud. See on vana tõde, et täiskasvanute mängude osas on suurimad sala-sadistid oma argielus pigem allaheitlikud ja vagurad. Ja vastupidi. Käib ka muude huvide kohta.
Ühtlasi võib Sigmund Freudi loogikat kasutades järeldada, et Putini manöövrid meie piiri ääres on salajasest armastusest meie vastu ning muretsemiseks pole põhjust.

Häirivalt levinud on see "Kui X teeb midagi, siis järelikult soovib ta vastupidist" argument. Nii võib ju ükskõik mida "kõlavale nimele toetudes" väita.