www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 14 Okt, 2019 1:55

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema See teema on suletud, sa ei saa muuta postitusi või postitada rohkem vastuseid.  [ 60 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2017 12:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Juul, 2014 12:56
Postitusi: 622
Metsa statistikaga on mõned nüansid, mida "kõik raiutakse lagedaks" hüüdjad (suures osas linnainimesed, kes päris metsa satuvad väga harva) ei oska arvestada - mets kasvab ka põhimaanteedest kaugemal kui 400meetrit. Kui linnainimene maanteel uhab ja üksteise järel jäävad silma värsked langid, siis võib tõepoolest teha ennatliku järelduse nagu metsa raiutaks liiast. Tegelik põhjus sellisel vaatepildid on lihtlabaselt majanduslik - metsa langetamisel on üks olulisemaid parameetreid ligipääsetavus. Seetõttu raiutaksegi alustuseks langid, mis asuvad teede lähedal. Samal ajal metsastuvad aga suured alad teedest kaugemal. Metsa meil vähemaks ei jää. Hea ligipääsetavusega raieküpset metsa võib aga samas vähemaks jääda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2017 12:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Okt, 2005 21:57
Postitusi: 2733
Tsiteeri:
Kehvad lood selle transpordi arendamisega:
- teed korraliku maantee, vuravad vene tankid
- laiendad lennujaama, maandub dessant
- ehitad sadama, spetsnaz näeb avatud rambilt juba Toompead
:D

Võtsid mult sõnad suust :D Lisaks veel niipalju, et paralleelselt neljarealistega ei lookle mitte vanad teed, vaid uute sõlmede ümbersõidud ja läbipääsud. Seda on eriti palju näha Tallinn - Tartu mnt uuel lõigul nn Viikingite küla lähistel, seega mitte neljarealiste maanteede kogu ulatuses, vaid ainult mõnes lõigus, kuigi ka endal tekib väike küsimus, kas kuidagi odavamalt ei saanud (ala freesitud asfaldist ülepinnatud teed), et kahel pool neljarealise kõrval veel päris pikalt korralikult joonitud asfalteeritud kaherealised maanteed jooksevad, mõnest millel kord päevas vaid mõni traktor korra üle põristab.

_________________
Unforeseen consequences


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2017 12:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26697
Drax kirjutas:
Kehvad lood selle transpordi arendamisega:
- teed korraliku maantee, vuravad vene tankid
- laiendad lennujaama, maandub dessant
- ehitad sadama, spetsnaz näeb avatud rambilt juba Toompead
:D
Nali naljaks, aga paraadrivistuses hea nähtavusega maanteel vuravad tankid kõlab nagu javelinimehe märg unenägu.


Noh järeldus...kõlab nagu hobuse unenägu :D
Sellise laiusega koridoris on TT raketimehed (ja eriti kusti ja TT kahurimehed) kui tanki ja IFV sihturite märg unenägu, sest tulema mahub ju mitu masinat korraga ja ees avaneb korralik puhas ja takistustega laskesektor. Näiteks Peterburi maantee uutel lõikudel on juba see probleem, et sirged on 5-6 km otsenähtavusega. Tulevad kurvi tagant välja, jäävad seisma, vaatavad hoolega Prantsuse soojuskaameraga ja kui midagi sooja paistab, siis annavad tina.

Otsetule kaugus on üks probleem. Teine on tõkestatavus. Tüüpsel Eesti metsavaheteel, kus läbitava teekoridori laius pole isegi 10 m (mahub korraga 2 masinat tegutsema) ja kus otsenähtavust on well alla kilomeetri, on mehhaniseeritud vastasel hulga raskem oma eelist maksma panna. Kasvõi juba sellega, et tõkestada soomukitele fotol nähtav 60+ m lai Peterburi maantee lõik on vaja juba brigaadi ressursse (rasketehnika jne), mõnemeetrine teekoridor aga tõkestatakse vabalt ära kompanii või kitsamas kohas isegi rühma vahenditega. Lisaks igasugu suured viaduktid ja sillad, eriti kui nad pole rahuajal õhkimiseks ette valmistatud, on paras probleem õhku lasta (isegi pataljoni vahenditega mitteteostatav).

Mida lagedam ja pikema otsenähtavusega maastik, seda lihtsam on üritus mehhaniseeritud ja suure otsetule jõuga vastasele. Käänulisel metsavaheteel, kus nähtavus ei ületa 389 meetrit ja tee laius on 8 meetrit, on päris keeruline tankipataljoni tulejõudu maksma panna, sest tulistada saab korraga ainult esimesed 1-2 tanki/soomukit.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2017 13:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17213
Minu tähelepanekud on siiski mitte asfaldiäärsetest lageraietest(kuigi ka neid on hoomatavalt juurde tulnud), vaid jalgrattaga kulgetavatelt metsateedelt. Kusjuures paljudelt mahajäetud raidekohtadelt võiks mõni pere südamerahuga mitme talve kütte kokku korjata. Vanasti jäid langid justkui puhtamad maha. Seda siis Kilingi-Nõmme kandist, Ardu ümbrusest, Rapla maakonnast, Ida-Virumaal, Andineemel jm.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2017 13:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26697
Kevadtormil nähtud lankidel võib seda kinnitada, maha jääb selline risumägi sellest harvesterist, et jalgsi käies murra jalaluud ära.
Lisaks, kui on talvel paksem lumi olnud, on kännud kui tankitõkked (meeter ja kõrgemad).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2017 20:34 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Sept, 2010 7:51
Postitusi: 1353
Lemet kirjutas:
Minu tähelepanekud on siiski mitte asfaldiäärsetest lageraietest(kuigi ka neid on hoomatavalt juurde tulnud), vaid jalgrattaga kulgetavatelt metsateedelt. Kusjuures paljudelt mahajäetud raidekohtadelt võiks mõni pere südamerahuga mitme talve kütte kokku korjata. Vanasti jäid langid justkui puhtamad maha. Seda siis Kilingi-Nõmme kandist, Ardu ümbrusest, Rapla maakonnast, Ida-Virumaal, Andineemel jm.


https://www.riigiteataja.ee/akt/126022014016?leiaKehtiv - Paragrahv 9.

Tendents jätta maha rohkem raidmeid on seotud säästva metsa majandamisega. Jättes majanduslikult vähetasuva osa metsa (selle asemel et näiteks põletada), taastub mets kiiremini, kuna kõdunev oksarisu ja kännud sisaldavad rohkem toitaineid kui põletamisest jäänud tuhk. Okste vallidesse kuhjamine loob muidugi illusiooni nagu oleks neid rohkem kui tavaliselt, sest nad paistavad nii paremini silma. Loomulikult on teatav oht suuremaks kahjurite levikuks, kuid see on viimaste uuringute põhjal väidetavalt väiksem kui varem arvatud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2017 0:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Mai, 2009 14:42
Postitusi: 658
Asukoht: Tallinn
Kapten Trumm kirjutas:
Noh järeldus...kõlab nagu hobuse unenägu :D
Sellise laiusega koridoris on TT raketimehed (ja eriti kusti ja TT kahurimehed) kui tanki ja IFV sihturite märg unenägu, sest tulema mahub ju mitu masinat korraga ja ees avaneb korralik puhas ja takistustega laskesektor. Näiteks Peterburi maantee uutel lõikudel on juba see probleem, et sirged on 5-6 km otsenähtavusega. Tulevad kurvi tagant välja, jäävad seisma, vaatavad hoolega Prantsuse soojuskaameraga ja kui midagi sooja paistab, siis annavad tina.


Ole nüüd veidigi suuremeelsem! Ehk leiavad meie AT-mehed kustidest javelinideni ikka endale sobiva positsiooni ja viimased saavad head nähtavust edukalt ära kasutada? Kui mu mälu ei peta, siis sinu jutustustes kipub olema nii, et kui skaudid ja liitlased vastupidises suunas Narva poole tõttavad, siis piisab nende takistamiseks paarist raskes lastis ja rikutud piduritega rekkast. Mainin seda lihtsalt kui näidet suuremeelsusest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2017 14:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
Rekkadest nüüd mõni teine kord, aga suur ja lai lage, kohati lausa kilomeetrite ulatuses, töötab ikka pigem tankiüksuste kasuks. Meil siin ka teemalõim "Gustimehe kaitseks", mis natuke neid kustimeeste positsioonivaliku ja -kaitse dilemmasid avab.
Muidugi liig kitsas metsatee, kus nähtavus paarkümmend meetrit ja trajektoori varjavad oksad, ei sobi isegi kustimehele, rääkimata Javelinist.

_________________
Dona nobis pacem!


Viimati muutis Martin Peeter, 13 Juun, 2017 14:45, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2017 14:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26697
Päris selge on, et toodud fotodest alumisel näidatud teedega maastik on lihtsamalt ja väiksema ressursikuluga kaitstav. Mida rohkem metsa ja sood, seda lihtsam on jalaväel võidelda. Ja seda keerukam on idasõbral oma eelist maksma panna. Seda peab samuti asjade ehitamisel arvestama.

Lisaks on meil viimasel ajal kombeks hoida kõrgepingeliinide alused sihid puhtad ja korras, seal ju samasugune 100 m lage koridor, nähtavust kui palju.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2017 17:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9505
Asukoht: Metsas / Ämbris
Chupacabra kirjutas:
Siin oli juttu, et Eestis raiutakse metsad maha ja nõnna on VF tankidel mõnus Tallinna poole vurada. Numbrid seda kahjuks ei kinnita.

Graafik: Eestis on metsarohkusega sajandi parim seis
http://majandus24.postimees.ee/4138677/ ... utm_source


See graafika räägib metsamaast, mitte kasvavast metsast, metsa täiusest ega metsa rinnetest jms.
Lageraielank on jätkuvalt metsamaa. Nii lagedana kui võsastununa.

Metsamaad on kindlasti juurde tulnud.
Seda nii metsastunud kasutamata heinamaade ja põllumaade arvelt, kui ka muudetud nõuetest mingi maa metsamaaks tunnistamise/kinnitamise kohta.
Viimasest "juurdekasvu" variandist sai siin kusagil juba kunagi pikemalt kirjutatud.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Mets kui kaitseressurss
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2018 11:08 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15862
Asukoht: Viljandimaa
Siit edasi läks pigem loodus- ja keskkonnakaitseks umbes 7 leheküljel.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Mets kui kaitseressurss
PostitusPostitatud: 31 Jaan, 2019 11:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9505
Asukoht: Metsas / Ämbris
Nende juttude.....
viewtopic.php?p=537051#p537051
viewtopic.php?p=489757#p489757

....jätkuks

ERR: Maaomanikud võivad ootamatult metsamaa omanikeks tehtuna saada kopsaka arve
https://www.err.ee/905738/maaomanikud-v ... psaka-arve

Tsiteeri:
....Nimelt võivad mõned maaomanikud avastada, et on ootamatult metsaomanikuks saanud.

Erinevus on tekkinud sellest, et katastriüksuste andmeid on kaasajastatud värskete ortofotode alusel. Varasemate aastate maamaksud on aga arvestatud maamõõtjate poolt katastrisse esitatud andmete põhjal.

"Senised andmed on oluliselt vananenud, ligi 20 aastat vanad, mis on maatüki moodustamise hetkeseisuga. Eesmärk ongi uuendada andmeid vastavalt tegelikule looduslikule situatsioonile," selgitas maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu.

Siin on nüüd selline lugu, et kuni 01.07.2018 kehtinud korra järgi pidi maamõõtja kontrollima välitööde käigus kas põhikaardi kõlvikute piirid vastavad tegelikkusele, ning kui oli erinevusi siis need erinevuse mõõdistama ja Maa-ametile esitama. Teatud mõõtkavade puhul oli mingis osas ja ulatuses lubatud kasutada ka aerofotosid (ortofotosid).

Alates 01.07.2018 kehtima hakanud uue korra järgi maamõõtjad enam välitöödel kõlvikute piire ega situatsiooni (hooned, tehnovõrgud ja rajatised, kinnistutesisesed teed, kraavid, kivihunnikud ja kivilasud, "songermaa" vms muu "muu maa" alla kvalifitseeruv maa jne) ei mõõdista. Kogu situatsioon võetakse aerofotodelt dešifreerimise käigus.
Ja pole mingit vahet, kas maamõõtja on esitanud Maa-ametile andmed 20 aastat tagasi või veebruaris 2019 (20. veebruarini saavad maamõõtjad veel esitada andmeid vana korra järgi, kui töid alustati enne 01.07.2018).

Tsiteeri:
Reaalselt tähendab aga värskemate andmetega maamaksu arvutamine seda, et senise odavama maksumääraga maa võib olla muudetud näiteks metsamaaks. Ja seda isegi sookraavide, võsastunud kiviaedade, kadastike ja teede ääres olevate puude näol.

"On sisse sattunud tõesti nii kiviaedu, kadastikke, sooääri," tõdeb metsakorraldaja Imre Merits.

"Kiviaedadest mõlemal pool on sarapuud kasvama hakanud, mõned suured puud, ja kogu see kiviaed on pandud metsamaaks, mis on seni olnud muu maa," toobki Saaremaa valla maakorraldusspetsialist Pille Pukk näiteks.

"Kui me räägime kadastikest, pajustikest või sarapikest, siis metsaregister ei pea seda metsaks, need on põõsastikud," ütleb metsakorraldaja Merits.


Kogu Eestis suurenes seetõttu metsamaa tänavu 62 000 hektari võrra, enim just Tartumaal ja Saaremaal.

Mul on kinnistul suurendatud "metsamaad" endisest 0,50 hektarist 1,8 hektarini ja seda haritava maa (aiamaa ja puuviljaaed, neid enam ei eksisteeri üldse :shock: ), õuemaa, ning loodusliku rohumaa arvelt, sest aerofotode dešifreerija arvab nii ja on väristanud kätt kõlvikupiire kaardile joonestades ka nt. ümber puude varjude maapinnal.
Õunapuud on ka mets nüüd ja õuel hoonete vahel kasvavad üksikud puud või puudegrupid (nt. kolm kuuske hoonete vahel) :twisted:

Tsiteeri:
"Kui inimene leiab, et andmed on valed, siis need andmed tuleb kiiresti parandada. Eesmärk ei ole ju kedagi ebavõrdselt kohelda, vaid eesmärk oleks see, et andmed oleksid registris korrektsed," kutsub maa-ameti peadirektori asetäitja Rennu inimesi üles.

Mina töötan n.ö. selle "süsteemi sees" ja isegi mina ei tea, kelle poole ma maaomanikuna peaksin siis nüüd pöörduma ja mille alusel siis Maa-amet midagi muudab või ei muuda, rääkimata "tädi Maalist".

OK. Mina istun tööalaselt iga päev spetskeskondades ning spetssoftiga Maa-ameti kaardiserverites, tean kust mida vaadata ja näen kui veab ühtäkki tekkivaid muudatusi, aga inimene kes seda ei tee, või "tädi Maali" kellel pole arvutitki, internetiühendusest rääkimata, peaks muudatustest teada saama kust? Kelle käest? Maksuameti?

Kui Maa-amet (ja Keskkonnaministeerium) sellise kardinaalse muudatuse sisse viisid, siis oleks olnud elementaarne, et teavitatakse ka maaomanikke.
Kuna muudatused viidi sisse juba juulis-augustis 2018, siis oleks olnud aega ka 4-5 kuud ette teavitada kõiki maaomanikke sellest pornost (sic! mul aju tõrgub kogu seda kompotti, mille ainult üheks väikseks osaks see ülal kirjeldatud kõlvikute teema praegu on, mingi muu terminiga nimetamast), millega 01.07.2018 hakkama saadi.

+ Maa-amet peaks teavitama avalikkust sellest, kuhu ja kelle poole, ning millises formaadis peab nüüd maaomanik pöörduma, kui on mingi jama kokku keeratud.

Seega, tulles tagasi põhiteema ehk metsa juurde - riigi statistikasse ja ametlikesse dokumentidesse tekkis jälle nagu nipsti juurde 62 000 hektarit metsamaad.
Metsamaa määramise täpsuseks on kontoris laua taga istuva ametniku nägemus (kes ei lähe mitte kunagi midagi maastikule oma silmaga vaatama), ametniku dešifreerimisoskus ja pädevus, aerofoto kvaliteedi tase ning pildistamisnurk ja see, kui kõvasti ametniku käsi võis väriseda jooni tõmmates.
Pole paha.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Mets kui kaitseressurss
PostitusPostitatud: 31 Jaan, 2019 13:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Juul, 2014 12:56
Postitusi: 622
Kuulasin-vaatasin seda uudist eile. 62kha metsamaad nagu maast leitud. Paraku annab selline "statistika tegemine" ainult hoogu juurde "meil raiutakse liiga palju" ja "tegelikult pole metsa ollagi" juttudele. Lisaks on mul karvane kahtlus, et kätt väristanud pole mitte ametnik vaid mõni algoritm. Ametnik vast vaatas ainult korra peale ja leidis "käib kah".
Täna on viimane päev parandusi teha. Palju õnne kõigile, kel vaja seda teha. Mingit korda selleks loomulikult pole, töötab vaid telefoni-õigus.
Minu õnneks on nii minul (kui lähimatel sugulastel) huvid KOV-des, kus maamaksu korraldus on seatud nõnda, et ootamatu metsaomaniku staatus lisakulu ei tekita. Nimelt pole mitte kõik KOV-d metsa kõrgemalt maksustanud. Käesoleva aasta maamaksu määrasid/korda tõenäoliselt KOV-d enam muuta ei jõua.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Mets kui kaitseressurss
PostitusPostitatud: 31 Jaan, 2019 13:45 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9505
Asukoht: Metsas / Ämbris
Jah.
Seal osadel (nagu nt minul) tekivad lisaks hoopis muud probleemid.
Nt. see, et metsaseadus (ja oma võsas, mis nüüd sujuvalt "metsaks" sai) kehtib kuni 0,50ha metsa suhtes. Kui see pindala nüüd üle läheb, hakkad oma võsas metsaseadust järgima nagu muuseas. Metsakavad, raieload, kohustused, karistused jne jne

Edit:
Tsiteeri:
Lisaks on mul karvane kahtlus, et kätt väristanud pole mitte ametnik vaid mõni algoritm. Ametnik vast vaatas ainult korra peale ja leidis "käib kah".

:scratch:

Maa-ameti "Fotogramm-meetria" osakonnas istub 10 ametnikku, "Geoinformaatika" osakonnas 6, "Geoinfosüsteemide büroos" 11, "Ruumiandmete" osakonnas 30, "Katastri kvaliteediosakonnas" 5 ja "Katastri teabe- ja arendusosakonnas" 6 ametnikku. Kokku 68 ametnikku, kes temaatikaga otse või servapidi peaks kokku puutuma + mõned veel teistest osakondadest. Aga nagu öeldud, ka mina ei tea praegu hetkel veel, kelle poole peaks pöörduma oma jamaga... ma lähen kohe Maa-ameti kohalikku rakukesse uurima seda.

:mrgreen:

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Mets kui kaitseressurss
PostitusPostitatud: 31 Jaan, 2019 14:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2015 21:03
Postitusi: 48
Uskumatu jama on kokku keeratud kõlvikute ümbertõlgendamisel. Näiteks ühele haritavale põllule on jäetud endiselt metsamaa kõlvik alles, kuigi juba 2013 foto järgi tegemist taas haritava põlluga. Samas naabrimehe põllule istutatud 15 aastane ligi 10 meetri kõrgune mets on ikka põlluks jäetud, mis siis et fotolt lausa kisendab metsana silma. Minu põllumaale kasvanud 25 aastane mets on nüüd küll metsamaaks ümber arvestatud, aga mingi vana põhikaardi järgi ainult osaliselt. Uue foto järgi täiesti ühtlane kena mets. Et ei saa aru mille järgi määramisi on tehtud.
Nagu ka eelpool viidatud metsakorraldaja ütles, siis õnneks ei käi nende õnnetute kiviaedade ja õunapuumetsade allutamine metsaseadusele siiski nii lihtsalt. Punkt 1. 100% elamumaal olev metsamaa ei kuulu metsaseaduse alla ja seda ei saa kanda metsaregistrisse. Samuti ei saa olla see mingi muu otstarbega maa, sobib maatulundusmaa. Punkt 2. kui metsaeraldise keskmine laius jääb alla 15 meetri (ja mõõdetakse siiski tüvede , mitte lopsaka võra järgi), siis sellist ala ei saa samuti kanda metsaregistrisse (välistab koheselt kraavid, kiviaiad, hekid ). Metsamajandamiseks vajalike inventeerimisandmete nõue tekib eraisikutele alates 5 hektarist metsamaast kinnistu kohta ja juriidilistel alates 2 hektarist. Kinnistu kohta võib ilma teatiseta raiuda kuni 20 tihumeetrit aastas.
Kõik 62000 lisanduvat metsamaahektarit ei ole kindlasti hoovid ja õunapuuaiad, metsamaad ongi kõvasti juurde tekkinud(minu enda pisikese kinnikasvanud põllu näitel) ja kindlasti tulebki seda jaotumist aegajalt ümber hinnata, kahju ainult ,et selliseid prohmakaid tehakse.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema See teema on suletud, sa ei saa muuta postitusi või postitada rohkem vastuseid.  [ 60 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 19 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt