www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Nov, 2019 9:13

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 442 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27 ... 30  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 18 Okt, 2019 0:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Juun, 2009 19:48
Postitusi: 1305
Ülekandevõimsustega on hetkel nii nutune, et isegi ühe liinibussi jaoks ei piisa
https://www.accelerista.com/buss/tartu-elektribuss/

Eeldusel, et kuhugi tulevad jämedad juhtmed otse elektrijaamast ja akusid on võimalik laadida - kõige asjalikum idee tundus olema kunagi Renault 'l. Et akud ja nende kinnitused on unifitseeritud. Inimene sõidab autoga laadimisjaama, robotkäsi võtab tühja aku ja paneb täis aku asemele. Umbes 30 sekundit. Akud on härra ettevõtja omad kes siis neid laeb ja hooldab ja asendab uuemate vastu kui vaja. Kasutaja maksab sisu (elektri) eest ja mingit päeva või kuupõhist renti. Umbes nagu AGA , ELME-Messeri või kelleiganes gaasi vahetusballoonidega.

Mis sellisest ideest saanud on ei teagi sest minumeelest pole siiamaani isegi laadimispistikuid suudetud unifitseerida. Vähemalt siis kui Eesti need Mitsu sotsiaalabiautod ostis oli kohe hädakisa kuulda, et tulevikus sellise autoga Tallinnast Berliini sõita ei saa. Muu Euroopa kaldub üht teist standardit kasutama ja omakorda poolakad taovad kiilu vahele ja elektriauto ongi vaid kodu ümber kulgemiseks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 18 Okt, 2019 10:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Okt, 2012 23:11
Postitusi: 1697
Asukoht: Reval
Vahet pole kas laadimispunkte on või ei - kui kõik autod teoorias asendada elektriautodega ning rahvas hakkab neid öösel kodudes laadima ei pea alajaamad (eriti just linnalähi pilpakülade omad) sellele vastu. Rääkimata sellest et el.autosid tohib (vist? parandage kui eksin) praegu üldse laadida taastuvenergia bilansi arvelt. Kui viimasega on nutusti kas jäävad kõik liikurid seisma?

_________________
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 18 Okt, 2019 10:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Juul, 2014 12:56
Postitusi: 628
Kapten Trumm kirjutas:
Auto keskmine kiirus Eesti oludes ei ületa 40 kmh.
14 kWh piirkonnas? Well 90% autokasutajatest ei vaata taoliste omadustega auto poolegi. See, et meil mingi pisike arv ekstremiste (või sunnitud kasutajaid) sõitab mingite imelike autolaadsete asjadega, ei tähenda, et põhimass seda tegema hakkab. Näed sa tänaval enamikku sõitmas 0,6 liitrise mootoriga ja 2,5 meetri pikkuste autodega...?

Püüa nüüd ikka teemas püsida. Ise sa tõid välja "4 tundi päevas" ja "maanteekiirusel 30kW". Isegi 40kmh 4 tundi päevas on 58000 km aastas ja see on ikka kaugelt üle keskmise. Lisaks võib elektriauto energiakulu väiksemal kiirusel isegi alaneda - väheneb tuuletakistus, regeneratiivne pidurdus ja seistes energiakulu pea olematu.
Näiteks Ioniq saab reaalselt hakkama 14kWh/100km (müüja väide on muidugi oluliselt optimistlikum). Mil moel see auto suhtestub sinu näites oleva rolleri klassi masinaga, ei mõista kuidagi.

Walter2,
rohelise elektri nõue on toetusega ostetud masinatel. Oma raha eest masina ostnud võivad südamerahuga paekivi-elektrit laadida.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 18 Okt, 2019 11:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17278
Tuumaelektrijaam Eestis näikse siiski endale vaikselt teed rajavat.

https://virumaateataja.postimees.ee/680 ... lne-see-on

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 18 Okt, 2019 11:11 
Foorumil
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4103
Tsiteeri:
Tuumaelektrijaam Eestis näikse siiski endale vaikselt teed rajavat.

See pole sugugi paha mõte, arvestades, et kogu see rohe-energia vajab kokkuvõttes ikkagi tugisüsteeme, mis aitaks tootmise kõikumisi siluda. Ja iseenesest pole heitmete osas eriti rohelisemat alternatiivi tuumaenergiale.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 18 Okt, 2019 11:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Juul, 2014 12:56
Postitusi: 628
Tuumajaam - NIMBY ja BANANA, mistap vähetõenäoline. Vähemalt mitte enne, kui on käima pandud sisuliselt liinil toodetava standardsesse merekonteinerisse mahtuva jaama tootmise.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 18 Okt, 2019 11:52 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17278
Ma panen õhtul terve artikli üles.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 18 Okt, 2019 13:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17278
Tsiteeri:
Tuumaelektrijaam Lääne-Virumaale – kui reaalne see on?
Aivar Ojaperv
Ajakirjanik
Kui täna ütleks keegi, näiteks vabariigi valitsus, et homme alustame
ettevalmistusi tuumajaama ehituseks, siis oleks platsid piketeerijaid
täis. Kui hirmsad on tänapäevased tuumaelektrijaamad, sellest käisid
Kunda tsemendimuuseumis rääkimas tuumafüüsik vanemteadur Mario
Kadastik ja tuumaenergeetik, reaktorifüüsika doktor Merja Pukari.
Kui Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum ütles ilmselt naljaga pooleks välja
lause, et tal on maatükk, kuhu saaks ehitada tuumaelektrijaama, valmis vaadatud,
muutus nii mõnigi sealse kandi elanik ärevaks. Millal? Milline? Kuhu? Kas minu
kõrvalkrundile? Appi!
Teadlaste öö puhul käisid Kunda tsemendimuuseumis tuumaelektrijaamadest
rääkimas tuumafüüsikud Mario Kadastik ja Merja Pukari. Mõlemad noored
teadlased on oma ala vaieldamatud autoriteedid. Merja Pukari on noorusest
hoolimata reaktorifüüsika doktor, ainus Eestis, ja töötab ühes Rootsi
tuumaelektrijaamas.
“Miks selline teema on üldse tõstatatud?” küsis Mario Kadastik retooriliselt ja
vastas ise: “Kliima soojenemine.”
Põlevkivienergeetika, millele Eesti energiamajandus suuresti toetub, pole
jätkusuutlik. “Eesti on “tänu” põlevkivienergeetikale ja elektrijaamadele ühe
elaniku kohta üks suuremaid kasvuhoonegaasidega reostajaid Euroopas, isegi
maailma mõistes oleme “tegijad”,” rääkis Kadastik.
Alternatiivid on päike, tuul ja import. Hüdroenergiat pole Eestis mõistlikus mahus
võtta.
“Igal neist on omad puudused,” selgitas Mario Kadastik. “Päikese- ja tuuleenergia
on meie oludes “sakilised” – mõlemat tuleks salvestada, et elektrit jätkuks
pidevalt. Kord on energiat üle, siis puudu. Aga salvestamine tähendab, et selliste
elektrijaamade ehitusvõimsusest jõuab võrku vaid kuuendik energiat.”
Importelektriga on nii ja naa, me ju ei taha olla naabritest sõltuvuses. Elektrit
saaks toota ka maagaasist, kuid toorainet tuleb ikka importida ning
kasvuhoonegaasid jäävad alles.
Niisiis – miks mitte tuumaenergia? Kas tuumajaamad on ohtlikud või näeme tonti
seal, kus seda pole?
“1970-ndatel ehitatud esimese generatsiooni tuumajaamad on praktiliselt kõik
kinni pandud,” jutustas Mario Kadastik. “Teise generatsiooni jaamad, mille hulka
kuulus ka kurikuulus Tšornobõl, veel tegutsevad, kuid ka neist on arvestatav osa
juba kinni. Erinevalt tänapäevastest kolmanda generatsiooni jaamadest oli nende
prioriteet kütuse tootmine tuumarelvadele.”
Praegu tegutsevad tuumajaamad kuuluvad valdavalt kolmandasse generatsiooni
ja iga järgmisena avatav on juba kolm-pluss-põlvkonnast. 2030. aasta paiku, mil
teoreetiliselt kõige varem saaks avada Eesti tuumajaama, on võimalik rääkida
ilmselt neljandast generatsioonist.
“Kolmanda generatsiooni tuumajaam oleks Eestile liiga suur,” väitis Mario
Kadastik. “Kui Eesti otsustaks praegu tuumajaama ehitamise kasuks, siis enne
2030-ndat nagunii ei jõuaks ja selleks ajaks oleme juba järgmisel tasandil.”
Kadastik selgitas, et veel paberil või katsetamise staadiumis olevad neljanda
generatsiooni jaamad tulevad senistest palju kompaktsemad ja neile lisanduvad
kõrval-võimalused. “Miks mitte näiteks vesinikutootmine, mis on tulevikuenergia,
kuid praegu liiga kallis,” lisas ta.
Ja veel: neljanda põlvkonna tuumajaamad hakkavad kütusena kasutama
tõenäoliselt praegusi tuumajäätmeid. Nimelt võimaldab nüüdne tehnoloogia ära
kasutada vaid kaks protsenti kütusereaktorisse minevast uraanist. Ülejäänust
saab radioaktiivne tuumajääde, mille utiliseerimisega palju vaeva nähakse. Ilmselt
on mõistlik lähitulevikus “prügi” maa-alustest hoidlatest välja tuua ja uuesti
reaktoritesse saata.
“Tavainimese ettekujutus tuumajaamadest pärineb flmidest ja halbadest
kogemustest,” sõnas tuumafüüsika doktor Merja Pukari. “Rootsis tehtud uuring
näitas, et tuumajaama kardavad kõige rohkem inimesed, kes elavad sellest
kaugel. Vahetus naabruses elavad inimesed ei karda. See on ka inimlik, sest
kaugemad asukad ei tea ega näe, kuidas asjad tegelikult on.”
Tuumajaamariikides Soomes ja Rootsis on uuritud elanike suhtumist neisse.
Vastu on viiendik rootslastest ja kuuendik soomlasi, ülejäänud on pigem poolt.
“Paraku kasutavad poliitikud tuumajaamade teemat poliitilise relvana,” lausus
Merja Pukari. “Rootsis pandi üks jaam seetõttu ka kinni.”
Aga nõukogude aega mäletav inimene kardab tuumaelektrijaamu ikka. Meil on
hirmus näide Tšornobõlist, me oleme kuulnud, mis juhtus jaapanlaste
Fukushimaga.
Nii Mario Kadastik kui ka Merja Pukari rõhutas, et tehnika ei ole
tuumaelektrijaamades tegelikult kunagi tuumaplahvatusi põhjustanud. Õnnetused
on juhtunud inimlikust lollusest või siis looduskatastroofi tagajärjel, mistõttu on
paraku valla pääsenud ka radioaktiivsed osakesed.
“Minu kolleegid ei suuda senini aru saada, kuidas Tšornobõli õnnetus sai
juhtuda,” rääkis Merja Pukari. “Teoreetiliselt polnud see võimalik,” lausus ta,
vihjates madalale töökultuurile kui katastroofi oletatavale põhjusele.
Veel tekitab inimestes hirme ja teadmatust tuumaelektrijaamade tööjõud. Kui
kolmanda generatsiooni tuumajaamas on ametis 400–700 inimest, lisaks
abistavteenindav
personal, siis kust need inimesed võetakse? Kas tuuakse sisse? Kui jah,
siis kes ja kust?
“Tegelikult kõik need 700 ei ole kitsa valdkonna spetsialistid, tuumafüüsikud,”
rääkis Merja Pukari. “60–70 protsenti tööjõust ja oskusteabest on ka praegu
Eestis olemas – kasutada saab põlevkivijaamadest pärit tööjõudu ja oskusteavet.
Elektri tootmine käib tuumajaamas põhimõtteliselt sama moodi kui nii-öelda
tavajaamas. Vahe on vaid kütuses, millega tegelemiseks on tõesti vaja
tuumafüüsikuid.”
“Doktorikraadiga tuumafüüsikuid vajab üks jaam ehk kümme,” lisas Mario
Kadastik. “Seda pädevust meil küll kahjuks Eestis pole, kui Merja välja arvata,”
lausus ta naerdes. “Tegelikult tuleks nende inimeste koolitusega alustada juba
homme, kui me lähemas tulevikus tõepoolest tahame tuumajaama ehitada.
Tööjõuressursi pole mõistlik sisse osta, sest iga tuumajaam on spetsiifline,
töötajad, sealhulgas teadlased, vajavad nagunii kohapealset põhjalikku väljaõpet.
Mõistlik on selleks ette valmistada ikka oma riigi kodanikke.”
“Kui ma tahaks praegu töökohta vahetada ning mõnda teise tuumajaama tööle
minna, siis peaksin päris pikalt täiendõppima,” märkis Merja Pukari. “Hetkel aga elan ja töötan Rootsis põhjusega – mulle ei ole Eestis haridusele vastavat töökohta.”
Omaette teema on tuumajäätmed. Tuumajaama reaktorid töötavad igal ööpäeval
ja aasta ringi ning selleks, et neid hooldada ja kütust vahetada, plaanitakse nende
seiskamist pikalt ette. Kütuseks on töödeldud uraanigraanulid, mis on väikese
näpuotsa suurused, kuid mida läheb kütuseelementidesse ikka väga palju. Kui aga
asi vaid graanulitesse teisendada, siis täisliikmelise perekonna, kuhu kuuluvad ka
kassid-koerad, aastase elektrivajaduse saaks kätte vaid kahest graanulist.
“Hoolduseks ja kütuse vahetamiseks kasutatakse küll renditööjõudu, keda võib
olla isegi kuni 1500 inimest reaktori kohta,” mainis Merja Pukari. “Need on
kindlad eriväljaõppega meeskonnad, kes liiguvad jaamast jaama.”
Mis saab aga jäätmetest? Näiteks mitme tuumaelektrijaamaga Rootsis pole veel
statsionaarset jäätmehoidlat, seda alles rajatakse. Reaktorist välja võetud
radioaktiivsed jäätmed ladustatakse kõigepealt jaama vahetusse lähedusse, kus
need jahtuvad. See protsess vältab terve aasta. Rootsis lähevad jäätmed seejärel
vahelattu, praegu veel ajutisse panipaika. Jäätmete lõplik asukoht hakkab olema
kuni poole kilomeetri sügavusel maapõues, aga ehk osatakse juba lähitulevikus
jäätmeid uuesti kütusena kasutada.
Kas vallavanema pakkumist maatükile tasub tõsiselt võtta?
Kui tõepoolest otsustatakse Eestisse ehitada tuumaelektrijaam, siis millal valitakse
välja sobiv maatükk? Või milline piirkond on üldse sobiv?
Mario Kadastik:
“Maatükk valitakse välja protsessi suhteliselt viimases faasis. Kõigepealt on
vaja otsustada tehnoloogia, siis saab hakata maatükki valima. Näiteks kas
hakkame jahutuseks kasutama mere- või magevett, mõlemaga saab.”
Merja Pukari: “llmselge, et jaama pole mõistlik ehitada väga suure
asustustihedusega alale, Tallinna kesklinna seda rajada ei saa. Samas võiks
jaam olla lähedal suurtarbijatele. Kuna energiat jääb protsessis üle, saab seda
kasutada ka ümbruskonna asulate varustamisel näiteks sooja veega.”
Esimene sõna “emme” ja teine “takisti”
Merja Pukari on noor naine, keda tänaval kohates ei oskaks ka suurimas
fantaasias pidada tuumafüüsika doktoriks.
“Miks ka mitte?” vastas ta kulme kergitades küsimusele, miks just selline eriala.
“Mu isa oli elektriinsener. Vanemad räägivad, et mu esimene sõna oli “emme”
ja teine “takisti”.”
Merja Pukari oli üks viiest Eesti noorest teadlasest, kes kümmekond aastat
tagasi pöördusid Eesti Energia toonase juhi Sandor Liive poole ettepanekuga,
et suurfrma rahastaks nende õpinguid tuumafüüsika valdkonnas. “Ja siin ma
nüüd olen,” ütles Pukari. “Õppisin Jaapanis ja Rootsis. Praegu töötan Rootsis, et
erialaseid teadmisi mitte raisku lasta.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 18 Okt, 2019 14:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Dets, 2005 16:53
Postitusi: 991
Asukoht: Lõuna-Eesti
Eestis pole olnud viimastel aastatel korralikku külma, kus 7-10 päeva oleks alla miinus 30 kraadi. Tuulikud ju siis seisavad. Siis on ainult lootus soojuselektrijaamadel. Sellise külmaga saabuks kohe tõehetk. Viimati oli totaalne külm 10-20jaanuarini 1987a. Pea 2 nädalat alla -30. Mäletam, et hommikul oli -34 ja päevaks tõusis ainult kraadi võrra. Jaanuaris käib päike nii madalalt, et ei suuda temperatuuri tõsta. Mäletan seda kõike sellepärast, et tollal tegutsesin kütmise valdkonnas.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 18 Okt, 2019 20:07 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26901
Mul oli täna asja oma liitumispunkti ja üllatusin - sissetulev kaabel oli 4G120 vask ehk eramajapidamise kohta küllalt tummine. Mul on sealt majja minev kaabel (32A liitumine) 16 mm2. Selline vaskkaabel maapinnas paigaldatuna kannab 101A. Samas ma tean, et postitrafo on 70A ja sealt tuleb üsna peenike õhukaabel - ehk "elektriauto jaoks" on pandud siiski viimane jupp. 120 mm2 vaskkaabel kannab maapinnas 308A. Kuna mind varustav kaabel on napilt alla 400 m, siis tegelikult pannakse neid seepärast jämedaid, et parandada voolu kvaliteeti (peamiselt vähendada pingelangu).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 18 Okt, 2019 20:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26901
Walter2 kirjutas:
Vahet pole kas laadimispunkte on või ei - kui kõik autod teoorias asendada elektriautodega ning rahvas hakkab neid öösel kodudes laadima ei pea alajaamad (eriti just linnalähi pilpakülade omad) sellele vastu. Rääkimata sellest et el.autosid tohib (vist? parandage kui eksin) praegu üldse laadida taastuvenergia bilansi arvelt. Kui viimasega on nutusti kas jäävad kõik liikurid seisma?


Selle kahtluse, et tänane liitiumioonakuga laadimisauto on surnud idee, on välja öelnud üks autotööstuse tippjuht - lihtsalt refereerin, mida lugenud olen.
Just samal põhjusel - akude mahud ja nende kiirlaadimise võimalused (kiirlaadimine tähendab suuremat voolutugevust) järjest paranevad ning kui rõhuv enamus sõidab sellistega, ei pea elektri jaotusvõrk vastu.

Kui 10a pärast jõuab patareiauto sinna, et tal on 1200 km käiguvaru (nagu on tänapäeva diiselsõiduautol) ja inimesed tahavad hommikuks aku täis laadida, siis kasvavad selleks vajalikud voolutugevused veel.

Lihtsalt laadimise kohta selline näide - laevamudelil kasutatav nikkel-kaadmiumaku 4Ah laeb talle lubatud Robbe 500 mA laadija taga päev läbi. Dewalti akutrelli aga olev kiirlaetav 18V liitiumioonaku laeb täiesti tühjast olekust täis vähem kui tunni ajaga. Tuleb see ikka tunduvalt suuremast laadimisvoolust (ca 4A 0,5A asemel). 4Ah aku laadimisvool on kasvanud 8 korda.

Ehk see elektriautode religioon võib Brüsseli või meie MKM kabinetis tunduda elementaarne, kuid tegelikkuses paistavad juba pealiskaudsel vaatlemisel probleemid.

Linnalähedaste pilpakülade iroonia on samuti asjakohane. Kuna liitumine ja kaabli läbimõõt maksab, siis pole midagi üllatavat, kui eramul on liitumine 10A.
Olen näinud ka 8A peakaitset oma silmaga. Või 16A. Kinnisvara arendaja ostab neid asju niivähe kui võimalik, sest see tähendab kulusid. Et ma endale tellisin 32A on pigem erandlik, päris palju on 25A (need kes vene ajal olid liitunud, pandi vaikimisi 25A peakaitsmega) ja uued on 16A ning vähem. Tallinnas ilmselt pole see nii teema, sest majad on suured, kaablid jämedad ja kui tegu on vene aegsete asjadega, siis toona oli elektritarve 2-3 korda suurem ning varu natuke on.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 18 Okt, 2019 20:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26901
alax kirjutas:
Eestis pole olnud viimastel aastatel korralikku külma, kus 7-10 päeva oleks alla miinus 30 kraadi. Tuulikud ju siis seisavad. Siis on ainult lootus soojuselektrijaamadel. Sellise külmaga saabuks kohe tõehetk. Viimati oli totaalne külm 10-20jaanuarini 1987a. Pea 2 nädalat alla -30. Mäletam, et hommikul oli -34 ja päevaks tõusis ainult kraadi võrra. Jaanuaris käib päike nii madalalt, et ei suuda temperatuuri tõsta. Mäletan seda kõike sellepärast, et tollal tegutsesin kütmise valdkonnas.


Külma kergemeelne suhtumine on täna kahjuks levinud. Paraku kipub kliima lisaks soojenemisega olema ekstreemne. 2009/2010 talvel olid Eestis -25 külmad. Ja elektri tarbimine tegi siis rekordeid tõesti.

Kunagi oli isegi KV talvevorm seetõttu sobimatuks muudetud, et oli aastaid vilets suusailm ja ühe korra jäi paraad ka ära, sest selles (sobimatus) vormis poisid oleks ära külmunud. Oli selline niruvõitu fliisvoodriga nokats ja jope. Külma oli sel hommikul Tallinnas kõigest -12 kraadi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 19 Okt, 2019 19:20 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Veebr, 2009 13:28
Postitusi: 625
Kapten Trumm kirjutas:
Linnalähedaste pilpakülade iroonia on samuti asjakohane. Kuna liitumine ja kaabli läbimõõt maksab, siis pole midagi üllatavat, kui eramul on liitumine 10A.
Olen näinud ka 8A peakaitset oma silmaga. Või 16A. Kinnisvara arendaja ostab neid asju niivähe kui võimalik, sest see tähendab kulusid. Et ma endale tellisin 32A on pigem erandlik, päris palju on 25A (need kes vene ajal olid liitunud, pandi vaikimisi 25A peakaitsmega) ja uued on 16A ning vähem. Tallinnas ilmselt pole see nii teema, sest majad on suured, kaablid jämedad ja kui tegu on vene aegsete asjadega, siis toona oli elektritarve 2-3 korda suurem ning varu natuke on.

Elektri tarbimise iseloom on ju muutunud, nõuka ajal oli kasvõi elektri mootorite pärast ampreid vaja. Samas variant, et kõik korraga mingeid mootoreid kasutaks või veel vähem käivitaks oli väike. Olmeelektroonikat oli samuti kõvasti vähem ning see polnud ka 24/7 sees. Igasugu kütteseadmeid, peale pliitide oli tunduvalt vähem. Ehk siis nö "ampreid" võis rohkem olla aga seda riski oli kõvasti vähem, et kõik korraga tahaks oma voolu kätte saada.
Tallinnas pole see pigem teema seepärast, et erinevalt "pilpaküla 8A mehest", ei saaks suurem jagu pealinlasi füüsiliselt plokisoojendustki kasutada.

_________________
“It is difficult to get a man to understand something, when his salary depends on his not understanding it.”


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2019 10:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 7125
Satelliidipildid CO2 tootjatest. Meie saastamise jälg on sisuliselt olematu. Ukrainas on vanad vene aegsed tehased, mis on suured saastusallikad. Hiina ja India on samuti.
Pilt Pilt
https://twitter.com/sternenko/status/11 ... 0863208448

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2019 11:14 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 16331
Asukoht: Viljandimaa
See paistab olevat mingi ilmajaama kaart, millel on tähistatud millegi (ma pole kindel, kas CO2) kontsentratsioonialad mingil ajahetkel. See on üsna lõdvalt seotud sellega, kus seda substantsi õhku paisatakse.

Emissioonid 2017: https://i.redd.it/hnh8diyo45g21.png

https://www.reddit.com/r/dataisbeautifu ... n_2017_oc/

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 442 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27 ... 30  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt