Kliimamuutustest

[Fucs]

Ühendkuningriik keelab 2035. aastast uute bensiini- ja diiselautode, nende seas ka hübriidautode müügi, teatab peaminister Boris Johnson teisipäeval. Varasema plaani järgi pidi keeld rakenduma 2040. aastast ja hübriidautod pidid sellest välja jääma, kuid Johnson peaks teatama muudatustest teisipäeval, tänavu novembris Glasgow's toimuva ÜRO kliimakonverentsi COP26 avasündmusel.

https://www.err.ee/1031359/suurbritanni ... tode-muugi

Nüüd peaks ruttu GB üle trumpama. Peaminister Ratas peaks tegema kiirelt avalduse, et Eesti keelab sisepõlemisautode müügi juba 2025! On jälle võimalus hiilata.

Mul muide on mõnda aega peas mõte, et peaks soetama endale ühe V12 bensiinimootoriga auto. Seni, kuni neid veel odavalt saab ja hinnad pole kosmosesse tõusnud. Lõpeb ju nende müük ka peagi.

Akf herman30 pandud video võtab selle poliitikute jm asjapulkade hüsteerilise debiilsuse väga ilusasti kokku.

[TALUPOEG TALUJA]

Nüüd peaks ruttu GB üle trumpama. Peaminister Ratas peaks tegema kiirelt avalduse, et Eesti keelab sisepõlemisautode müügi juba 2025! On jälle võimalus hiilata.

Ennem kui keegi peaks mingi asjaga "keksima" hakkama, võiks meenutada ühe naljamehe ütlust: Parandage lauda uks ennem ära kui...

[vanahalb]

See sisepõlemishüsteeria vist mootorratastele ei kehti? Ma olengi juba paar viimast aastat hoopis mootorratastesse investeerinud sest autovärgiga lähevad lolliks. Kui korralikud igailmariided ka ligi võtta siis saab hakkama küll

[Jaanus2]

2035 võib asi olla loomuliku arengu tulemusel juba sealmaal, et keegi enam sisepõlemismootoriga autoga eriti vabatahtlikult sõita ei tahagi. Igaüks võib mõelda, kus oli elektriautode areng 15 aastat tagasi. Poliitikud tegelevad tihti isetäituvate lubaduste andmisega ja siis kiidavad ennast takkajärgi.

[Kapten Trumm]

2035 võib asi olla loomuliku arengu tulemusel juba sealmaal, et keegi enam sisepõlemismootoriga autoga eriti vabatahtlikult sõita ei tahagi. Igaüks võib mõelda, kus oli elektriautode areng 15 aastat tagasi. Poliitikud tegelevad tihti isetäituvate lubaduste andmisega ja siis kiidavad ennast takkajärgi.

Kui see "loomulik areng" on maksudega bensiini ja auto enda pidamiskulude lakke tõstmine, siis ilmselt jah. Aga see pole loomulik.
Aga nafta enda turuhind - vaevalt. Neid nafta lõppemise hirmujutte on levitatud juba ammusest ajast. Ja nafta maksis enne 1973 kriisi vaid mõni dollar barrelist. Täna on see 10-15 korda kallim ja keegi ei hädalda. Samas dollar on odavnenud nii 3 korda, niiet reaalhinnatõus on massiivne.

Selleks, et süüa sisepõlemisautod täna välja, on vaja kahte asja
1. dramaatilist hüpet elektriautode või muu alternatiiv kvaliteedis koos suure hinnalangusega
2. mootorikütuste või sisepõlemisautode pidamiskulude lakke kunstlikku tõstmist.

Kuna poliitikud p1 hakkama ilmselt ei saa, siis jääb üle p2.

Ja kas Eestis olekski vaja donkihhotlikku võitlust autoga pidada, kui paljudele ongi see ainus võimalik transport?
Vahest peaks hoopis küsima, palju CO2 emissiooni annavad meile need hõredad Tallinna (ja muude linnade) magalarajoonid ja haljendavad soojatrasside pealsed, mida siiani kohtab?

[Kriku]

Maaparanduse pärandist:

Kui soid kuivendatakse – olgu turba kaevandamiseks, põllu harimiseks või metsa kasvatamiseks –, hakkab sinna talletunud süsihappegaas atmosfääri eralduma. Arvatakse, et Eesti kuivendatud soodest paiskub õhku sama palju süsihappegaasi kui tervest kodumaisest transpordisektorist.

„Riiklik andmestik räägib ühest miljonist tonnist CO2-st aastas. Michael Succowi sihtasutus, mis tegutseb Greifswaldi ülikooli juures Saksamaal, on hinnanud heidet kaheksale miljonile tonnile aastas,” ütleb ELF-i sootaastamise projektide eestvedaja Jüri-Ott Salm. Erinevus tuleb metoodikast. „Mina arvan, et tõde on tõenäoliselt kuskil vahepeal. Kui võrrelda seda Eesti teiste sektoritega, siis transpordisektori emissioon on natuke üle kahe miljoni tonni, mis on põlevkivi järel teisel kohal,” võrdleb ta. Turba kaevandamisele lisandub ka selle kasutuse heide, mis on ligikaudu miljon tonni süsihappegaasi aastas, märgib Salm.

Kuigi olukord on nukker, on samal ajal käsil miski, mida asjaosalised nimetavad sootaastamisbuumiks. 2015. aasta septembrist kuni tuleva aasta lõpuni taastatakse Life projekti raames 7600 hektarit Eesti soid. Looduskaitse arengukava näeb ette, et 2020. aastaks on elule aidatud 10 000 hektarit soid, ja see eesmärk ilmselt ka täidetakse. 2023. aastaks on plaanis taastada veel 10 000 hektarit.

https://epl.delfi.ee/uudised/kuivendatu ... d=88845743

[blueant]

https://www.youtube.com/watch?v=-2b7cRa ... e=emb_logo

Akf herman30 pandud video võtab selle poliitikute jm asjapulkade hüsteerilise debiilsuse väga ilusasti kokku.

Alati tasub sõnumitooja tausta vaadata, Mika Anttonen on Soome naftamiljardär. Niipalju, kui ma vaatasin, on seal asjaliku jutu sisse miksitud päris kahtlaseid väiteid. Elektriautode akudel pole olemuslikku probleemi väsimisega. Kui auto tarkvara akude temperatuuri ja laadimiskõveraid hoolikalt haldab, siis on 90% akumahust ka 300 000 km pärast alles. Samuti pole eriliseks eetiliseks probleemiks koobalt. Uuemates akudes on seda 3%, saab hankida Kongo laste asemel ka Filipiinidelt või Kuubalt. Pikas perspektiivis jõuab kooblaltisisaldus nulli. Inglise keeles öeldakse selliste väidete kohta FUD.

Trummile: Pigem p1, elektriautode hinnakõver sõidab hoogsalt allapoole ja kõik autotootjad on tasapisi üle kolimas. Peast, umbes 10 aasta pärast on samaväärne elektriauto odavam toota kui sisepõlemismootoriga eksemplar. Ma saan aru, et ükski suur autotootja ei kavatse sellega võidelda. Dramaatilist kvaliteedihüpet polegi vaja. Ja ilmselt jääb sisepõlemismootorile veel aastakümneteks sobivates nišides kasutust. Ma ei kujuta ette nt sõjaväge oma logistikat liitiumakude peal korraldamas.

[Manurhin]

Targemad mehed ütlevad, et elektriautot eristab sisepõlemismootoriga autost ainult kaks asja:
-elektriauto väljalasketoru ei asu auto küljes;
-aga on see-eest palju jämedam kui bensiinimootoriga auto oma.

[Kapten Trumm]

Trummile: Pigem p1, elektriautode hinnakõver sõidab hoogsalt allapoole ja kõik autotootjad on tasapisi üle kolimas. Peast, umbes 10 aasta pärast on samaväärne elektriauto odavam toota kui sisepõlemismootoriga eksemplar. Ma saan aru, et ükski suur autotootja ei kavatse sellega võidelda. Dramaatilist kvaliteedihüpet polegi vaja. Ja ilmselt jääb sisepõlemismootorile veel aastakümneteks sobivates nišides kasutust. Ma ei kujuta ette nt sõjaväge oma logistikat liitiumakude peal korraldamas.

Pole just lootust andev.
Uus tulija turul https://kia.vikingmotors.ee/mudelid/sho ... gJCe_D_BwE
48+ tuhande euro eest 455 km läbisõitu. Samaväärne turbodiiselmootoriga auto maksab 20+ tuhat ja omab sõiduressurssi ca 1000 km.
Käärid on endiselt tohutud ja taolisi, paigast ära hinna ja omaduste suhtega autosid massiliselt ostma panna saab üksnes ökofashistlike poliitmeetoditega nagu fossiilautode või -kütuste rämeda maksustamisega. Turu survel (autode hind peab selleks langema 2-3 korda ja nafta hind tõusma samapalju) seda lähikümnenditel ei juhtu.

Täna annab teoorias Tesla ka kogukuludes säästu võrreldes diiselmootoriga Audiga - kuid Tesla ostjaid on (erinevalt Audi ostjatest) tühine käputäis. Miks? Sest ostuhind saab komistuskiviks.

[Runkel]

Johnsoni progressiivset sisepõlemismootori plaani ei maksa ka üle dramatiseerida, võimaliku plaani keelud käivad ikkagi autode müügi pihta, kasutamine on vaba (nagu on vaba sõna või raha ). Törtsutad rahulikult oma autoga ringi, nagu tänapäeval sõidavad ka Nõukogude riigi ilmaimed (ei tea, kuidas nad tehnoülevaatuse läbivad). Alati püüan praktiseeriva Niva või Žigulii (Mosse suhtes on mul eriline respekt) sõiduki juhti lähemalt silmitseda, enamasti eakamad vene näoga ontlikud vanapaarid. Et teemat mitte rohkem solkida ütlen kokkuvõtteks - paarikümne aasta pärast võivad bensukad tervikuna olla niisamuti huvitavad rariteedid, seda tavalise arengu tõttu.

PS Maksupoliitikaga saab muidugi arengut tagant utsitada. Brittidel on siin ajaloost vahvaid näiteid, kus neljarattaliste asemel tulid kasutusse kolmerattalised masinad; majade aknad olid kah maksukogumise aluseks, kui õigesti mäletan...

[Fucs]

Alati tasub sõnumitooja tausta vaadata, Mika Anttonen on Soome naftamiljardär.

Kuidas see tema jutu pointi puutub, et poliitikute poolt võetud eesmärgid ja ajakavad on ulmelised ja ebareaalsed, lennunduse mahud (lennukikütused) ja plastide tootmine (elektroonikatööstus, see sama akutööstus jms) kasvab, ning vajab jätkuvalt fossiilseid algaineid kütuste ning erinevate materjalide tootmiseks (millel pole alternatiive) ja kui need probleemid ära lahendatakse (nende sõltuvus fossiilsetest kütustest leiab alterantiivse lahenduse), siis kõik muu tuleb juba riburadapidi järele (s.h. autotransport) ja, et reaalsed muutused saavad olema väga aeglased. Et pea 80% maailmas tarbitavast energiast tuleb praegu fossiilsetest kütustest ja nende kasutamisest, samal ajal maakera rahvastik kasvab tohutu kiirusega, selle rahvamassi energiavajadus kasvab pidevalt ja, et 10 aastaga tahetakse nüüd vähendada 50% hetkel olemasolevat sõltuvust fossiilsetest kütustest + leida samal ajal energia tootmiseks lisaressursse, mis kataks lisanduva rahvaarvu vajadusi, kokku 6,6 miljardit tonni õliekvivalendis alternatiivenergiat järgmise 10 aastaga, mis ei ole Mika Anttoneni sõnul reaalne. 2018 toodeti fossiilset energiat asendavat alternatiivenergiat/taastuvenergiat 70 miljonit tonni õliekvivalendis aga oleks pidanud tootma 764 miljonit tonni õliekvivalendis ehk, et alternatiivenergiat peaks tootma vähemalt 10 korda rohkem kui praegu suudetakse toota. Mika Anttoneni sõnul ei ole poliitikute poolt võetud kohustused reaalsed ja tuleks teha realistlikud plaanid ning võtta realistlikud kohustused, millise aja jooksul on võimalik sellises koguses alternatiivenergia tootmisele üle minna. Mika Anttoneni sõnul me saame sellega hakkama, aga selleks kulub vähemalt 50-70 aastat. Ja, et nn teise põlvkonna biokütuste (millest pole mingit erilist kasu ega alternatiivi ja mis on ainult promill või veel vähem kogu vajatavast kütusest) tootmisele kuluva suure raha peaks kulutama pigem kasvõi metsade juurdekasvatmisele ja kaitsele, kus tehtud kulutustest oleks kordades suurem kasu. See on tema jutu point. Ja tundub igati mõistlik.

Elektriautode akudel pole olemuslikku probleemi väsimisega. Kui auto tarkvara akude temperatuuri ja laadimiskõveraid hoolikalt haldab, siis on 90% akumahust ka 300 000 km pärast alles. Samuti pole eriliseks eetiliseks probleemiks koobalt. Uuemates akudes on seda 3%, saab hankida Kongo laste asemel ka Filipiinidelt või Kuubalt. Pikas perspektiivis jõuab kooblaltisisaldus nulli.

Jah, ja sellest 3% mis akudes on tuleb Mika Anttoneni väitel 60% jätkuvalt Kongost, kus selle kättesaamiseks ja ka muudel põhjustel, võetakse samal ajal vihmametsi maha. Selle näite ta toob mitte akude energiaallikana maha tegemiseks, vaid viitab akude kui ökoloogiliselt väiksema jalajäljega alternatiivenergia jutlustajate silmakirjalikkusele.

Ta ütleb ka muuhulgas jah, et akud ei ole pikemas perspektiivis konkurentsivõimelised asendamaks fossiilsete kütuste energiat, ning toob ka näiteks mõistlikuma tulevikutehnoloogia, kuidas taastuvenergiaga toodetud elektrit koos vee ja atmosfääri paisatud süsinikdioksiidiga uute energiakandjate ja kütuste (sünteetiline maagaas ja metanool) tootmiseks peaks kasutama. Samas ütleb ta ka seda, et elekter energiaallikana tuleb kindlasti ka autondusse, kuid mitte praeguste akuautode/elektriautode kujul.

Igati loogiline ja mõistlik jutt ju.

Anttosen mielestä länsimainen elintaso perustuu pitkälti halpaan öljyyn, kaasuun ja hiileen. Hän pitää monia ilmastotavoitteita, kuten esimerkiksi Pariisin ilmastosopimusta, epärealistisina. Ilmastonmuutoksen hillitseminen nykyisin keinoin ei onnistu, sillä maailma on liian riippuvainen öljystä. Hän on arvostellut myös Euroopan unionin rajallista kykyä alentaa hiilidioksidipäästöjä maailman mittakaavassa. Anttonen on maininnut, että Euroopan unioni toteuttaa ilmastopolitiikkaa EU-alueella, jonka osuus maailman primäärienergian kulutuksesta on vain 11 prosenttia ja on laskusuunnassa. Hänen mukaansa se, että EU-alueella olisi lopetettu energian käyttö kokonaan vuonna 2018, kuittaantuisi sillä, että vuoteen 2025 mennessä muun maailman energiankulutus kasvaa saman verran.

Anttosen mielestä sähköautot ja biopolttoaineet eivät tuota ilmakehän hiilidioksidin alenemaa, ja hän näkee ratkaisuna Afrikan hiilinielujen kasvattamisen. Anttosen mielestä Afrikkaa pitäisi metsittää. Metsää pitäisi hänen mukaansa hyödyntää paitsi hiilidioksidin sitomiseen myös biopolttoai­neiden raaka-aineena. Hän on myös ehdottanut lyhyiden matkojen lentokieltoa Euroopassa, koska ihmiset voisivat matkustaa saman matkan junalla lähes samassa ajassa

https://fi.wikipedia.org/wiki/Mika_Anttonen

[Kapten Trumm]

Padurohelistel on alati üks oluiline viga/puudus - kritiseeritava majandusvaldkonna/tehnoloogia nõrk tundmine, mis aga ei sega korraldamast kliimaproteste ja pidamast Facebookis miitinguid.

Mul oleks palju kuivem ja muretum tunne, kui meie "kliimapöörde" juures oleks palju rohkem inimesi TTÜ-st ja palju vähem ametnikest/poliitikutest/aktivistidest eimillegiteadjaid. Suure aktiivsusega ellu viidav lollus pidi idiootsus olema. Täna on selgest TTÜ inimesed väga väikses vähemuses. Sedasi ei suuda me targalt muutusi ellu viia ja tekivadki sellised rumalused nagu EL voliniku Simsoni promoveeritud "üleminekutoetus" Ida-Virumaal, mis on samasuur kui põlevkivitööstuse iga-aastane maksupanus riigieelarvesse.

Näiteks selle puidurafineerimistehase ümber toimunu peale kehitasid asjatundjad TTÜ-s õlgu. TTÜ veemajanduse vanad ütlesid, et selline reostaja looks Eestis reoveepuhastustehnoloogiale täiesti uued perspektiivid, sest meil enam pole mingit korralikku reostajat. Reoveepuhastus ja veekogude säilitamine aga on tulevikutehnoloogia.

[Zuslik]

Ei kao need sisepõlemis mootorid nii pea tulevad biomassist, õhust kogutud süsinikust ja kes teab millest veel toodetud kütused. Siin üks interviu kus Teet Raatsin heidab valgust siin samas eestis väljatöötatud tehnoloogiale ja seadmetele ning kui kõik hästi läheb hakkavad paari lähiaasta jooksul suuri tegusid tegema. Ärge Raidist ennast häirida laske ja kindlasti tasub interviu lõpuni kuulata sest jutuks on ka muu peale põlevkivi. https://www.pilguheit.ee/article/259406 ... a-bensiini (millegipärast otse linki postitada ei lase vaid viskab mingi jama lingile sisse. Pilguheidult saab originaal interviu juurde)

[manjabes]

Üks VÄGA huvitav vaidlus on elektriautondusega seoses (minu teada) laiemalt veel läbi vaidlemata - maksustamine. Nii kui elektriautode kasutus vähegi laialdasemaks muutub, siis on vaja välja mõelda mingi lahendus kaduva kütuseaktsiisi kompenseerimiseks. Sest praegune elektriaktsiis on võrreldes mootorikütuste aktsiisiga täielik naljanumber:

http://www.riigiteataja.ee/akt/13152698 ... tiv#para66
(1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 563 eurot 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.

(2) Pliibensiini aktsiisimäär on 563 eurot 1000 liitri pliibensiini kohta.
...
(6) Diislikütuse aktsiisimäär on 493 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta.
...
(12) Elektrienergia aktsiisimäär on 4,47 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta.

(rõhuasetus minu)

Ehk siis, võttes näiteks bensiini- või diiselauto keskmiseks kütusekuluks 5 l/100km ning elektriauto omaks 15kWh/100km, siis saame, et 100 kilomeetri läbimiseks "kulutab":

• bensiinimootoriga auto 2,815€ aktsiisi
• diiselmootoriga auto 2,465€ aktsiisi
• elektrimootoriga auto 0,06705€ aktsiisi

Ja see, milliste maksu- ja seadusandlustehniliste muudatustega elektriautodele "õiglast" kütuseaktsiisi kehtestama hakatakse, saab olema väga meelelahutusrikas vaatemäng.

[Dr.Sci]

Üks VÄGA huvitav vaidlus on elektriautondusega seoses (minu teada) laiemalt veel läbi vaidlemata - maksustamine. Nii kui elektriautode kasutus vähegi laialdasemaks muutub, siis on vaja välja mõelda mingi lahendus kaduva kütuseaktsiisi kompenseerimiseks. Sest praegune elektriaktsiis on võrreldes mootorikütuste aktsiisiga täielik naljanumber:
..............
[*] bensiinimootoriga auto 2,815€ aktsiisi
[*] diiselmootoriga auto 2,465€ aktsiisi
[*] elektrimootoriga auto 0,06705€ aktsiisi[/list]

Ja see, milliste maksu- ja seadusandlustehniliste muudatustega elektriautodele "õiglast" kütuseaktsiisi kehtestama hakatakse, saab olema väga meelelahutusrikas vaatemäng.

See saab huvitav olema sest ega elektrihinnale aktsiisi väga juurde panna ei saa - juba praegu hakkab elektri kodus tootmine suuremate mahtude korral ära tasuma. Ilmselt kehtestatakse kW põhine automaks. Muide, tegelikult peaks see olema juba praegu lahendatud, sest tegemist on olulise põhiseadusliku riivega (§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.)