Kliimamuutustest

[Kriku]

Mina ei saa aru, oleks nagu targad inimesed koos, aga täiesti elementaarseid asju ei habla.

Kodune elekter värvitakse roheliseks ja seda autosse laadida ei või.

[Walter2]

Kodune elekter värvitakse roheliseks ja seda autosse laadida ei või.

Kas pole mitte nii et elektriautosid tohib üldse laadida rohelise bilansi arvelt toodetud elektriga?

[mart2]

Ilus näide sellest, et elektriauto laadimisega saab ka teenida (mitte küll laadija ise ) - https://electrek.co/2020/01/17/ionity-i ... anuary-31/

… Starting next month, however, IONITY will be charging users a whopping €0.79 per kWh. (PDF press release). The Audi e-Tron battery is 95 kWh, so if you “filled it up” with 80 kWh, that’s €63.20 to travel probably about 160 miles, give or take. Terribly expensive. ...

Minna saab veelgi, sest kui sellised autod muutuvad uutena kohustuslikuks, siis leiab ka võimaluse kruvisid keerata. Kui üks võrk tõstab hinda, tulevad ka teised tagant järele. Taastuvenergia korral - tuul, päike - sõltub saada olev elekter ilmast ning börsipõhine pakett võib tuua päris kopsakad tasud. Ei saa ju oodata kuni "vanataat" ilma annab - sõita on ikka vaja!

[Runkel]

Johnsoni kabinet ei tee nalja, plaanivad keelustada gaasikütteseadmete kasutamise nii eramutes kui ka ettevõtetes. Üleminek soojuspumpadele, kaugküttele ja vesiniktehnoloogiale. Mida arvab asjast Farage?

Gas boilers could be banned from all homes to ensure the UK meets carbon neutral target by 2050.
https://www.telegraph.co.uk/politics/20 ... -uk-meets/

[mart2]

Kaugküte peab ka kuskilt oma soojuse saama.
Olukord kohe parem, kui toodame kaugel ja siis raiskame osa soojast enne sihtkohta jõudmist või toodame kohapeal majas ja sooja kaob ülekandmisel vähem?


Soojuspump ei ole paha, kuid vajab elektrit nagunii ning sobib ainult soojemas keskkonnas (seda Britannia ongi).
Kahjuks ei saa sellele loota siis, kui külma peaks hakkama tulema -20 või rohkem.
Lubatud soojenemine tõi aga näiteks P-Ameerikas üle pika aja lumise ja külma talve...
Tuimalt teiste kopeerimine ei ole väga mõttekas. Vähemalt plaan B peal alternatiivsete energia allikate näol ikkagi olema, muidu tuleb sakslaste kombel naabritelt kallimat elektrit osta.

[Kriku]

Soojuspump ei ole paha, kuid vajab elektrit nagunii ning sobib ainult soojemas keskkonnas (seda Britannia ongi).
Kahjuks ei saa sellele loota siis, kui külma peaks hakkama tulema -20 või rohkem.

See käib õhksoojuspumba kohta. Maaküttega on asi teine.

[Manurhin]

Ja lõpuks selgub, et pole midagi paremat ja säästlikumat kui vana reheahi: https://menu.err.ee/262149/tuhat-aastat ... -kasulikum

[Castellum]

Ja lõpuks selgub, et pole midagi paremat ja säästlikumat kui vana reheahi: https://menu.err.ee/262149/tuhat-aastat ... -kasulikum

See on tõsi, küllaltki kõrgetasemiliste uuringutega (EMÜ, Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri Keskus) on saadud reheahju kasuteguri kohta üsnagi kõrgeid numbreid, mis tõesti tunduvad esmapilgul uskumatutena.

Oluline nüanss - reheahi pidi töötama talv läbi, ilma mahajahtumisteta. Kui kavatsetakse nagu tänapäeval - nädalavahetuseks ja vana-aasta õhtuks sõidetakse kohale, antakse ahjule hagu ja järgmisel päeval linna tagasi - näete sellisest kasutegurist und ja oma reheahju lasete ka õhtale.

[Kriku]

Aga kindlasti ei ole see 1500 aastat vana. 1500 aastat vana võib olla vilja kuivatamine rehe all, kuid selline ahi, mida tänapäeval nimetatakse reheahjuks, on kesk- või isegi uusaegne nähtus. Alates kasvõi sellest, et Muinas-Eestis telliseid polnud.

[Castellum]

Aga kindlasti ei ole see 1500 aastat vana. 1500 aastat vana võib olla vilja kuivatamine rehe all, kuid selline ahi, mida tänapäeval nimetatakse reheahjuks, on kesk- või isegi uusaegne nähtus. Alates kasvõi sellest, et Muinas-Eestis telliseid polnud.

Ausalt öeldes, väga selgesti on uudisnupus öeldud "1500 aasta vanune reheahjukontseptsioon". Mis ongi ilmselt tõsi - aastaarvu täpsuse üle mina ei päde arutama - küll rõhuga sõnal "kontseptsioon" ehk siis suure salvestusmahuga ahi, mille põhisalvesti on keris.

Isegi korsten pole selle kontseptsiooni juures küsimus - tänapäeval muidugi korstnaga, aga enne 19. saj-t ilma. Igasugused kellad-viled - pliidid, leivaahjud jms pole kontseptsiooni seisukohalt olulised.

Kui Sinu teksti norida, siis põhimõtteliselt pole reheahju ladumiseks telliseid vaja (tõsi, tänapäeval oleks ilma raske ja nendes uurimisalustes ahjud on kindlasti kasutatud telliseid, aga suure häda korral saab ka ilma).

[Kriku]

Pidasin silmas seda lauset:

Tema sõnul näitavad vanemad uurimused, et reheahjud võeti siin kasutusele 6. või 7. sajandil.

See läheneb sellele, kui öelda, et laevandus algas kiviajal. Muidugi algas, aga mis see tänapäeva laevade kohta ütleb? Mitte kõige vähematki.

[Kapten Trumm]

Kaugküte peab ka kuskilt oma soojuse saama.
Olukord kohe parem, kui toodame kaugel ja siis raiskame osa soojast enne sihtkohta jõudmist või toodame kohapeal majas ja sooja kaob ülekandmisel vähem?

Tiheasutuses on hoonete kütmine individuaalse kütteallikaga rumalus. Nii rahaliselt kui keskkonnakaitseliselt. Soojuse ülekandekadu korralike, renoveeritud võrkudega, võib olla isegi alla 10%. Oma praktikas olen ühes väikses asulas (ca 1 km renoveeritud soojatorustikku) näinud ka 4-5%.

Samas kütteaine väiketarbijale (nagu eramaja) maksab nii 50% rohkem, individuaalmajadesse mõeldud katelde kasutegur on professionaalseks kasutuseks mõeldust tublisti väiksem, tavakasutaja ei jaga piisavalt matsu jne. St sama kütteliigi kasutamisel võib see isekütmine olla kallimgi.

Keskkonnakaitseliselt - suurem tegelik küttekulu tähendab Co2 suuremat kogust, madalad korstnad ja ebaefektiivselt töötavad katlad täiendavad tahma, vingu ja seda kõige lastakse õhku 10 m kõrgusel. Minge täna õhtul Nõmmel läbi mõne kohaliku küttega rajooni - ving tänaval võtab nina kipitama.

[Runkel]

Trummiga nõus.
Aga, ma mõtlen ühele ammusele külaskäigule inglismannide maale vanatädile külla, kes elas mitte kaugel Londonist väikelinnas, kus kenad ridamajad olid just gaasiküttel, oletan, et on/oligi laialt levinud variant, kusjuures, gaasikütteseade oli mingi kummaline kökats. Hurraaga peale peale minnes võib nalla hakata saama, seepärast kiikangi populaarsete otsuste meeste poole kui Farage, mis seisukoha taolised härrased võtavad kliimaneutraalsuse kohta.
***
Endal majapidamises pliit balloonigaasiga. Olen kodus opositsioonis, aga hoian kandu maas, hiljutiste blackout'ide ajal sai teemat arutatud, ja toit nagu maitseks paremini kah kui elektripliidil valmistatud. Puupliit on muidugi über alles.

Näis, mis pöörded teemale nii siin kui seal peale pannakse.

[Illike]

Ja lõpuks selgub, et pole midagi paremat ja säästlikumat kui vana reheahi: https://menu.err.ee/262149/tuhat-aastat ... -kasulikum

Võin oma kogemusest väita, üks vana ahi, küll korstnaga, dateeringut ei oska anda, võib ainult aimata kuskil 19 saj lõpp 20 saj algus. Olen Võrumaal näinud samasuguseid ja üsna kindla dateeringuga. samuti toetab seda kaudselt maja analüüs.
Küttes reede õhtul ahju soojaks ja pühapäeval veel korra üle, siis temperatuuridel õues kuni -5 oli järgmine reede majas veel kuni +10-12 kraadi sooja sees.
Praeguseks olin sunnitud selle ahju välja vahetama kahjuks. Lasksin ehitada samasuguse eelmise asemele, on lõpptulemus sama, ahju süda hoiab hästi sooja.

[diesel]

reheahje on ka paest tehtud. tellis pole tingimata vajalik.
ja mul on au elada majas, mis umbes saja aasta eest ehitet ja ilusti reheahjuga.
mineva sui sai pisem ahi asemele tehtud.
kütmine aga käiski kord nädalas. kusjuures pealt kütmist pidi esimesed kaks päeva
luftakna lahti hoidma, kuna mudu oli liiga lämmi.