Kliimamuutustest

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Veiko Palm »

Millegipärast tõmbab see kliimateema kirjutama.

Et asi selge oleks - kliimasoojenemise peatamise meetmetega mitteühinemiseks on riikidel lauale jäänud tegelikult ainult kaks olulist argumenti. Esiteks toob see (reeglina) kaasa riigi konkurentsivõime vähenemise, sest tööstus tuleb ümber korraldada. Ja ümberkorraldamise vajadus ning kestus sõltub muidugi riigi majanduse ülesehitusest ja struktuurist. See oli ka muuseas president Trumpi põhiväide - ei ole mõtet anda konkurentsieelist (või vähemalt nii suurt konkurentsieelist) liiga võimsatele majandustele, või siis veel konkreetsemalt - Hiinale.

Teiseks (ja selle esimese argumendi järellaines) toob see kaasa nende ühiskondade elustandardi languse. Või vähemalt muutuse. Väiksem elektritarbimine, väiksemad majad, vähem liha söögisedelisse jms. Ning ka seda on väga raske alla neelata. Õigemini - on võimatu, et mõni poliitiline liikumine pääseks võimule loosungiga "(sinu) elu läheb halvemaks".

Kuid lõppkokkuvõttes peame ikkagi küsima, et mis mille üle kaalub? Tuksis keskkond või lühiajaliselt parem elu?
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas London Bridge »

Iga lapsevanem, kes kasvatab oma võsukesest lapsmärtri, olgu selleks kliima- või mingi muu märterlus, ikkagi eksib tõsiselt. Mitte ükski laps ei peaks kümneaastaselt langema depressiooni asjade pärast, mida ta õieti ei mõista ega suuda ka kuidagi mõjutada. Tema lapsepõlveröövlid ei istu teps mitte ÜRO suures saalis.
My fair lady.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Castellum »

Veiko Palm kirjutas:Et asi selge oleks - kliimasoojenemise peatamise meetmetega mitteühinemiseks on riikidel lauale jäänud tegelikult ainult kaks olulist argumenti.

Esiteks toob see (reeglina) kaasa riigi konkurentsivõime vähenemise, sest tööstus tuleb ümber korraldada.
-----
Teiseks (ja selle esimese argumendi järellaines) toob see kaasa nende ühiskondade elustandardi languse.
See on muidugi naljakas, et just sõjaväelane unustab ära sellise argumendi:
https://www.err.ee/987921/poola-kavatse ... lgeolekule
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Veiko Palm kirjutas:Kuid lõppkokkuvõttes peame ikkagi küsima, et mis mille üle kaalub? Tuksis keskkond või lühiajaliselt parem elu?
Et "mis mille üle kaalub", võib ka teisiti küsida - Euroopa & USA viivad püüdlikkandiliselt oma majandusliku konkurentsivõime (ja elustandardid) ise alla, samas kui uus maailmavõim Hiina ainult sülitab sellele laias kaares // täites kiirelt kõik "valgete meeste maailmast" talle vabatahtlikult jäetud konkurentsitühikud.. ja suure Hiina väike klähvits moskoviitide koloss teeb sedasama (niipallu muidugi, kui Hiina talle lubab).. :mrgreen:

Et mis mille siis ühel hetkel ikkagi üle kaalub :?: :roll:

Ühtlasi soovitan lugida GEOPOLIITIKA alla värskeltpandud artiklit Hiina majandusekspansioonist..
Viimati muutis Tundmatu sõdur nr. 4, 04 Okt, 2019 9:14, muudetud 1 kord kokku.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Castellum kirjutas:
Veiko Palm kirjutas:Et asi selge oleks - kliimasoojenemise peatamise meetmetega mitteühinemiseks on riikidel lauale jäänud tegelikult ainult kaks olulist argumenti.

Esiteks toob see (reeglina) kaasa riigi konkurentsivõime vähenemise, sest tööstus tuleb ümber korraldada.
-----
Teiseks (ja selle esimese argumendi järellaines) toob see kaasa nende ühiskondade elustandardi languse.
See on muidugi naljakas, et just sõjaväelane unustab ära sellise argumendi:
https://www.err.ee/987921/poola-kavatse ... lgeolekule
Üleminek taastuvatele energiaallikatele võib ka energiajulgeolekut suurendada. USA või Hiina jaoks muidugi mitte, sest neil on endil suured fossiilsete kütuste varud, aga paljude teiste jaoks küll.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas mart2 »

Veiko Palm kirjutas:… Minu probleem selles väitluses on hoopis teine - kui aktivistid (asjast mitteteadvad inimesed, nagu mina või valdav enamus foorumlastest, või hoopis valdav enamus kaasarääkijatest) kõrvale jätta, siis spetsialistid (kliimateadlased) kipuvad ikkagi selles väitluses praktiliselt tervikuna ühel pool seisma. Seal "teisel pool", ehk inimtekkelise kliimasoojenemise eitajate pool, eriti spetsialiste ei leidu...
… natuke loll väide …
Tegin lihtsalt ühe otsingu guuglis - https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_s ... al_warming ...teadlasi on ikka küll.

Tasuks mõelda kahele asjale - teadust ei saa teha "konsensuse põhiselt" ja miks peetakse ekstra nõiajahti neile, kes selle "konsensusega" nõus ei ole? Antud nimekiri ongi koostatud just eesmärgiga tuua välja teisitimõtlejaid.
Siin on teisitimõtlejate aka eitajate alla pandud need teadlased, kes kahtlevad ühes või teises põhipostulaadis või siis näitavad algandmete kasutamise vigadele. Tundub, et eriti "pahad" ongi need, kes viitavad kliima-alarmistide (sihilikele) vigadele!

Aga kui akf on suurem spetsialist kui nimekirjas toodud teadlased, siis muidugi … :dont_know:

Lisatud PS. Kui teadus oleks konsensusepõhine, siis oleks Maa ikka veel lapik ja Päike tiirleks meie ümber. :oops:
Viimati muutis mart2, 04 Okt, 2019 9:15, muudetud 1 kord kokku.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
teeline35
Liige
Postitusi: 1543
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas teeline35 »

Kui tekst ette antud, siis Greta Thunberg väga hea ja emotsionaalne näitleja. Eks iga inimene peab ju kuidagi ennast ära elatama ja see tütarlaps (õigemini tema vanemad eeldatavalt) on leidnud inimtekkelise kliimamuutuse. Lisan ühe teise toru video veel;
https://www.youtube.com/watch?v=Kt3sb5Z_mzo
Mulle jääb küll mulje, et ega tütarlaps väga hästi aru saa mille vastu ta protesteerib.
Minu arusaamist mööda on meie planeedi kliima kogu aeg muutumises olnud. Oma nüüd juba päris kaugele jäänud lapsepõlvest mäletan tolleaegsest lasteajakirjast "Pioneer" geoloogilistest ajastutest lugude sarja. Sealt mäletan, et praeguse eesti alal on olnud ka troopiline kliima. Osaliselt küll seletatav mandrite triivi teooriaga. Seda enam, et mõõdeti ju miljonite aastate kliimat. Praeguse paarisaja aastase täpsemalt salvestatud ilmastikuperioodi põhjal teha järeldusi varasemate või hilisemate aastasadade või isegi -tuhandete kohta usaldusväärselt pole võimalik.
Raskustest varasema kui paarisaja aasta taguse kliima uurimisel Andres Tarandi suust.
https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu- ... laanemerel
Lisan veel ühe video Greta Thunbergi kohta,
https://www.youtube.com/watch?v=QfsN1KM1lsQ
Kontrast on suur. Kas pole?
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

teeline35 kirjutas:Praeguse paarisaja aastase täpsemalt salvestatud ilmastikuperioodi põhjal teha järeldusi varasemate või hilisemate aastasadade või isegi -tuhandete kohta usaldusväärselt pole võimalik.
Seda ei tehtagi. Rekonstruktsioonide aluseks on ikkagi eri meetoditel kogutud andmed aastatuhandete vanuste kliimasündmuste kohta. Neist jäävad jäljed.

https://www.ncdc.noaa.gov/news/what-are-proxy-data
https://en.wikipedia.org/wiki/Proxy_(climate)
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas nimetu »

Ma arvan, et osad arutlejad ei saa päris hästi aru, et majandust/heaolu ja kliimat ei saa nii lihtsakoeliselt vastandada. Esialgu võib ju tõesti tunduda, et las üks või teine riik tõmmaku oma tootmist ja tarbimist (heaolu) kokku, et parandada kliimat, kuid kuna tänapäeva majandus on niivõrd globaalne (nagu ka kliima tegelikult), siis ühe riigi sammud mõjutavad paratamatult ka teisi riike, need riigid omakorda kolmandaid jne.
Seega, kui USA otsustaks näiteks järsult oma tarbimist vähendada (mida on nii sotsiaalselt kui ka poliitiliselt äärmiselt keeruline kontrollida), siis see mõjutaks kindlasti ka näiteks Hiinat ja EL-i riikide majandust ja järelikult ka nende võimet tarbida. EL-i riikide ja Hiina majanduse kehv käekäik omakorda mõjutaks näiteks tootmisega tegelevate Aasia riikide käekäiku jne. Mida rohkem majandus aeglustub, seda aeglasemalt suudetakse ka taastuvenergiaid arendada ja kasutusele võtta. Kui majandus on vilets, siis ei hakka keegi taastuvenergia elektrijaamadesse investeerima, elektriautosid ostma ega ökonoomsemaid seadmeid hankima, sest kogu nende ressurss kulub igapäevasele toimetulemisele. Roheline eluviis on paraku luksus.

See EI OLE lihtne vastandamise küsimus.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Fucs »

Ei ole me nüüd nii tublid midagi. Näiteks CO2 heitmete kogus elaniku kohta on meil üks kõrgemaid maailmas - napilt jääme esikahekümnest välja.
Kas keegi kusagil on ka uurinud ja välja toonud, kui palju hapniku (ja seeläbi ka osooni) inimese kohta riigi poolt hallatav territoorium koos oma loodusliku kooslusega toodab?
Ehk, et kui palju iga riik oma CO2 heitmetest n.ö. "suudab ise" läbi ja ümber töödelda, ehk oma CO2 heitmeid n.ö. neutraliseerida ?
Kui metsi on nimetatud Maa kopsudeks, siis märgalasid võib oma rolli tõttu võrrelda neerudega....

...Näiteks sood mõjutavad globaalset kliimat, sidudes taimede fotosünteesil CO2 ning emiteerides CH4 ja N2O. Looduslikus toimivas soos hoitakse kinni seega suur hulk süsinikku. Kui ala kuivendatakse, siis see süsinik eraldub CO2-na atmosfääri ja mõjutab oluliselt kliimat. Kuivendatud turbaalad on Eestis põlevkivitööstuse järel teiseks kasvuhoonegaaside tekitajaks. Siit tulenebki vajadus hoida looduslikult toimivaid turbaalasid ning taastada kuivendusega rikutud soid.
https://www.keskkonnaharidus.ee/wp-cont ... e-2017.pdf

Kuidas on lood näiteks meil metsade ning soode pindalaga elaniku kohta ja mujal?
Maailmas on palju metsarikkaid riike. Maailmatasandil räägitakse metsadega seoses eelkõige neist riikidest, kus metsamaa pindala on tänu riigi suurele territooriumile märkimisväärne: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA jt. Üksiku riigi puhul on oluliseks näitajaks aga metsasus või metsamaa pindala ühe elaniku kohta ning see, kuidas metsa ja metsast saadavat puitu osatakse kasutada riigi hüvanguks. Järgnevalt võrdleme kahe erineva arengutasemega kuid metsarikka riigi - Soome ja Vietnami metsasid, nende majandamist ja rolli riigi majanduses....

...Soome ja Vietnam on enam-vähem sarnase pindalaga riigid, vastavalt 338 tuhat km2 ja 331 tuhat km2, kuid rahvaarv on Soomes vaid 5 miljonit ja Vietnamis 96 miljonit.

Soomes on metsamaa pindala 22,2 mln ha, mis tähendab, et riigi territooriumist katab mets 75%. Vietnamis on metsa 14,8 mln ha ehk 47,6% pindalast.

Kui arvestada aga riigi rahvastikku, siis on Soomes iga elaniku kohta metsamaad oluliselt rohkem (4,4 ha/in kohta) kui Vietnamis (0,15 ha/in kohta).
https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4025
Metsad moodustavad Eesti maismaa pindalast 56%, millega oleme Euroopa Liidus viiendal kohal.
ELi kõige metsasem riik on Soome, kus mets katab 77% riigi maismaaterritooriumist. Järgnevad Rootsi 75, Sloveenia 65 ja Hispaania 57 protsendiga, teatas Eurostat seoses 20.-24. oktoobril tähistatava Euroopa metsanädalaga.

Suhteliselt kõige metsavaesemad riigid ELis on Malta, Iirimaa, Holland ja Suurbritannia.

Metsad katavad keskmiselt 42% ELi maismaaterritooriumist ja nende kogupindala ühenduse 27 riigis on 177 miljonit hektarit. Pindalalt on metsa kõige rohkem Rootsis, Hispaanias ja Soomes - vastavalt 31, 28 ja 23 miljonit hektarit. Eesti on 2,4 miljoni hektariga ELi 27 liikmesriigi seas 16. kohal. Lätis on metsa rohkem ja Leedus vähem kui Eestis.

Läti edestab metsamaterjali tootmiselt Leedut ja Eestit rohkem kui kaks korda. 5,4 miljoni kuupmeetrise kogutoodanguga 2006. aasta oli Eesti ELi riikide seas 18. kohal.
https://www.err.ee/481367/eesti-on-mets ... ndal-kohal
Eesti, kuigi metsade pindalalt maailma mastaabis väike, on andmas oma panust ülemaailmsete elurikkuse säilitamise, süsiniku sidumise ning puidutootmise eesmärkide saavutamisel. Avaldatud tabelis asume UNECE piirkonna riikide seas metsamaa pindalalt elaniku kohta Kanada, Venemaa, Soome, Rootsi ja Norra järel auväärsel kuuendal kohal. Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub 337 tihumeetrini.

Mets katab üle poole Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid looduslikke ja majanduslikke rikkusi. Suurt tähelepanu pööratakse Eestis ka metsade kaitsele – kaitstavate metsade 30%-lise osakaaluga edestame tublisti naaberriike. Näiteks Lätis on 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2% metsadest kaitse all.
https://forte.delfi.ee/news/teadus/genf ... d=42770567

...

Hapnikuvaru on piiratud. Õhuhapnik on meie planeedi tähtsaim loodusvara. Hoolimata sellest ei uurita ega kontrollita hapniku tarbimist ja taastootmist üldse, rääkimata statistilisest arvestusest.
Tööstuses ja looduses tarbitava ning toodetava hapnikukoguse hinnangute alusel oleks vaja kõikides riikides pidada korrapäraselt statistilist arvestust. Praegu seiratakse hapniku sisaldust õhus järjepidevalt kolmes USA Vaikse ookeani vaatlusjaamas (Havai, San Diego ja Samoa) ning Austraalias (Cape-Grim). Ilmselt tuleb välja arendada ülemaailmne õhuhapniku seirevõrk, mis hõlmaks kõiki mandreid ja kliimavöötmeid ning võimaldaks koguda tõetruid üldandmeid õhuhapnikus toimuvate muudatuste kohta.

Eriti huvitav ülesanne on välja selgitada radiolüütilise hapniku tekkimise võimalik osa Maa hapnikubilansis tänapäeval, et koostatavad õhuhapniku bilansid oleksid täpsed.
http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=169
See on suhteliselt huvitav artikkel. Soovitan lugeda nii "misiganes seisukohtade" pooldajatel kui vastastel.
Ja miks mitte ka seda
http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_lood ... 0_787.html
Kasutaja avatar
Health
Liige
Postitusi: 863
Liitunud: 25 Aug, 2019 14:13
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Health »

Ülejäänud jutuga küll nõustun aga metsi Maa kopsudeks väita on küll natuke ennatlik kui tegelikult nendeks pigem maailmameres peituv vetika mudru.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Fucs »

Jah.

See kõik on ka allpool viidatud materjalis kirjas
....fossiliseeruva süsiniku arvel saab hapniku hulk Maa atmosfääris suureneda vaid ligi kaheksakümne miljoni tonni võrra aastas. See moodustab umbes 0,04 protsenti praegu aastas taimestiku toodetud hapnikuhulgast. Seda on liiga vähe, et luua Maale hapnikurikas atmosfäär ja ühtlasi korvata maakoore kivimite porsumiseks kuluvat tohutut hapnikukogust. Sellepärast on meil alust oletada, et leidub veel mingi võimas mittebioloogilise hapniku allikas.

Radiolüüs – kivimites ja vees sisalduvate radioaktiivsete elementide radiolüütiline lagunemine vesinikuks ja hapnikuks α- ja β-kiirguse toimel – on tõenäoliselt fotosünteesi kõrval ainus võimalik viis toota hapnikku.

Kui võrrelda Fanerosoikumi jooksul fotosünteesi käigus toodetud hapniku hulka – 24,3·1015 tonni – samal ajavahemikul vee radiolüüsil maakoores (180·1015 tonni) ja ookeanides (8,5·1011 tonni) toodetud hulgaga, siis näeme, et radiolüüsi hapnikuhulk ületab fotosünteesi hapnikukoguse ligi seitse korda. Nüüdisatmosfääri hapnikuhulk 1,158·1015 tonni moodustab ainult 0,6 protsenti Fanerosoikumi jooksul fotosünteesis ja vee radiolüüsil toodetust. Ülejäänud on kulunud maakoores toimuvatele oksüdeerumisprotsessidele. Fotosüntees üksi ei suuda radiolüütilise hapniku juurdevooluta tagada atmosfääri stabiilset koostist ja veel vähem koguda atmosfääri sellist suurt hapnikuhulka. Et radioaktiivsed elemendid lagunevad aeglaselt, on radiolüüs ajas stabiilne, väga pikkamööda aeglustuv protsess. Kinnitamaks ülaltoodud hüpoteesi ja koostamaks õiget Maa hapnikubilanssi, tuleb vee ja jää radiolüüsi põhjalikult teaduslikult uurida nii laboris kui ka geoloogiliste uuringutega....
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Fucs »

Z03 kirjutas:Ei siin aita küll enam miski muu, kui helistamine Greta Thunbergi abiliinile:

https://www.youtube.com/watch?v=x49P_ZGeWq8
:shock:

No kuulge.
Selle video kompositsioon, režii, näitlemistase ja kõik muu näitab ilmekalt, kelleks teatud ringkondades ja ühiskondades lambakarja ehk rahvast peetakse ja milline on selliste performance`te välja mõtlejate ning loojate endi mentaalne tase ja seisukord.

Kindlasti ümbritseb meid kõikjal tohutu rahvamass, kes ammulisui selliseid, või analoogseid šedöövreid vaatavad.
Selliste eest ma vahel põgenen siia milnetti, lootes leida rahu.
Kui ei oleks kindlat sihtgruppi ja tarbijaskonda, siis vaevalt selliseid "THE Greta Thunberg HELPLINE" laadseid produktsioone üllitataks, nagu ka näiteks see siin
https://www.youtube.com/watch?v=gKfI8Wm46qk
THE TIDDY BEAR ! ....
Kes ei saanud aru, siis
it`s TI-AI-DI-DI-WAI bear
teeline35
Liige
Postitusi: 1543
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas teeline35 »

Seda ei tehtagi. Rekonstruktsioonide aluseks on ikkagi eri meetoditel kogutud andmed aastatuhandete vanuste kliimasündmuste kohta. Neist jäävad jäljed.
Need on ju kõik kaudsed meetodid.
What Are “Proxy” Data?

In paleoclimatology, or the study of past climates, scientists use what is known as proxy data to reconstruct past climate conditions. These proxy data are preserved physical characteristics of the environment that can stand in for direct measurements. Paleoclimatologists gather proxy data from natural recorders of climate variability such as tree rings, ice cores, fossil pollen, ocean sediments, corals and historical data. By analyzing records taken from these and other proxy sources, scientists can extend our understanding of climate far beyond the instrumental record.
, aga kas saab nende põhjal öelda mis ilm oli näiteks neljas oktoober 1519 Tallinnas..
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Ei, nii täpselt ei saa, aga nii täpselt ei ole vajagi. Kliima ja ilm on ise asjad.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 19 külalist