Ja mis selle tehnoloogia ajaline perspektiiv on? 20 aastat? 30 aastat? 50? Siiamaani aretavad alles esimest tootmisvõimelist (katse)reaktorit.
Kõiki keskkonnaprobleeme kindlasti mitte. Ülal on jutt ainult CO2 emissioonist, st. kliimamuutustest.
Nagu ma varasemates postitustes mainisin, siis ka see on kahtlane. Ma lihtsalt ei usu, et seda (sõidukite elektrifitseerimist) oleks võimalik kõikides sektorites rakendada ja selle mastaap jääb tõenäoliselt tehnilistel põhjustel liialt piiratuks, et tõelise alternatiivina arvestada.
Lihtne näide:
Kerged sõidukid panustavad 59% USA transpordisektori emissioonidest (EL näitajad on suhteliselt sarnased). Transpordisektor ise panustab 29% kogu riigi emissioonidest. See teeb sõiduautode emissioonide osakaaluks kusagil 17%. https://www.epa.gov/greenvehicles/fast- ... -emissions
Väidetavalt vähendavad elektriautod oma elutsükli jooksul emissioone kuni 30%, mis tähendaks siis tervikuna 5% emissioonide vähenemist. Seda kõike eeldusel, et absoluutselt kõik fossiilkütust tarbivad autod vahetatakse välja. Koguemissioone oleks vaja vähendada hinnanguliselt 50%. Kui reaalne see tundub?
Viimati muutis nimetu, 15 Nov, 2019 11:08, muudetud 2 korda kokku.
Ja mis selle tehnoloogia ajaline perspektiiv on? 20 aastat? 30 aastat? 50? Siiamaani aretavad alles esimest tootmisvõimelist (katse)reaktorit.
Jah, ma ülal kirjutasingi 50 aastast. Ega sisepõlemismootorite keelamine kiiremas tempos käia saagi.
nimetu kirjutas:
Kõiki keskkonnaprobleeme kindlasti mitte. Ülal on jutt ainult CO2 emissioonist, st. kliimamuutustest.
Nagu ma varasemates postitustes mainisin, siis ka see on kahtlane. Ma lihtsalt ei usu, et seda (sõidukite elektrifitseerimist) oleks võimalik kõikides sektorites rakendada
Jah, ma ülal kirjutasingi 50 aastast. Ega sisepõlemismootorite keelamine kiiremas tempos käia saagi.
Emissioone oleks vaja vähendada poole võrra aastaks 2030 ning peaks jõudma nulli lähedale aastaks 2050. Tundub realistlik?
ITER peaks valmima alles 2025 ning energia tootmiseni loodetakse jõuda alles 2035. Siis läheb tõenäoliselt veel vähemalt paar aastakümmet enne kui jõutakse üldse mingi kommertsiaalse lahenduseni. Seda kõike eeldusel, et ITER projekt üldse õnnestub nagu loodetakse.
Aga see ei tähenda, et aeglasemas tempos edenemisel efekt puuduks.
Jah, kuid jutu point on ju selles, et ainult elektriautodega ei ole võimalik isegi ideaaltingimustel soovitud tulemust saavutada. Kogu transpordisektor tuleks ümber teha. Inimeste käitumine peaks radikaalselt muutuma. Me ei räägi siin sellest, et sõidetakse veidi vähem emissioone tekitava elektriautoga, vaid loobutakse sõidukitest peaaegu täielikult. Ja see oleks ainult üks pisike kild vajalikest sammudest. Tohutult oleks vaja vähendada ka põllumajandus-, elektri- ja tootmissektori emissioone, muidu on kõigest sellest tõmblemisest väga vähe kasu. Ja lõppeks, kui elektriautodega pole võimalik emissioone piisaval määral langetada ning nende kasutamisega kasvavad teistsugused keskonnariskid, siis äkki peaks probleemile hoopis muudmoodi lähenema. Äkki oleks mõistlikum hoopis raudteeinfrastruktuuri laiendamine, trammide kasutusele võtmine ning kondiauru rakendamise kasvatamine.
Ma pole kindel kas me isegi sellel sajandil saavutame selle 50% eesmärgi, rääkimata nulli lähedale jõudmisest.
Viimati muutis nimetu, 15 Nov, 2019 11:40, muudetud 2 korda kokku.
See oleneb tulemuse defineerimisest. RCP 8.5 ära hoida - ei ole võimalik. Edasise kliimasoojenemise vähendamiseks on see aga loogiline samm. RCP 8.5 ei ole maailma lõpp.
Jah, tempo on aeglane, aga nähtavasti just sellist tempot on poliitiliselt võimalik hoida. Mis seal siis ikka.
See seletab lugupeetud professori poolehoidu tuuleenergeetikale ja mõningat kitsarinnalisust.
Taastuvenergeetika tulevik peab olema isemajandav, selleta pole jätkusuutlikkust. See tähendab, et taastuvenergeetika mainet aastaid rikkunud lisamaksustamised peavad kaduma.
Sellega olen nõus. Ühiskonna kõige rikkamasse gruppi mitte kuulujana pole mul mingit huvi maksta peale mingite tegelaste nn. rohelisele elektrile.Nii, et...
Tuuletehnoloogia areng tõi tasuvuspiiri esmalt kätte kuival maal. Aga juba paar aastat saab ka meretuuleparke rajada arvestusega, et turuhinnaga maha müüdav toodang katab investeeringute kulud ja omanike õigustatud kasumiootuse.
sealt peavad toetused kaduma.
Põlevkivi põletades elektri tootmine on minu arvates raiskamine. Meie kõige väärtuslikumat loodusvara oleks mõistlikum väärindada mõnel muul moel. Õli tootmiseks või saaks keemiatööstus sealt mingeid vajalikke toorained toota.
Sõiduatode osakaal on näiteks USA mootortranspordi poolt põhjustatud CO2 emissioonis peaaegu pool:
USA-le on iseloomulik massiline "valguv" elulaad ja transpordiküsimuse lahendamine isiklike sõiduautodega, nõrgalt arenenud ühistransport ja raudteevõrk.
Planeerimist puudutavatel koolitustel tuuakse USA valglinnastumist näiteks, kui suureks võivad minna probleemid, kui lasta asjal isevoolu minna (linnade kontrollimatu kasv ja linnaelanike suburbi kolimine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Jah, kuid jutu point on ju selles, et ainult elektriautodega ei ole võimalik isegi ideaaltingimustel soovitud tulemust saavutada. Kogu transpordisektor tuleks ümber teha. Inimeste käitumine peaks radikaalselt muutuma. Me ei räägi siin sellest, et sõidetakse veidi vähem emissioone tekitava elektriautoga, vaid loobutakse sõidukitest peaaegu täielikult. Ja see oleks ainult üks pisike kild vajalikest sammudest. Tohutult oleks vaja vähendada ka põllumajandus-, elektri- ja tootmissektori emissioone, muidu on kõigest sellest tõmblemisest väga vähe kasu. Ja lõppeks, kui elektriautodega pole võimalik emissioone piisaval määral langetada ning nende kasutamisega kasvavad teistsugused keskonnariskid, siis äkki peaks probleemile hoopis muudmoodi lähenema. Äkki oleks mõistlikum hoopis raudteeinfrastruktuuri laiendamine, trammide kasutusele võtmine ning kondiauru rakendamise kasvatamine
Tegelikult on võimalik harjumuspärases ottomootoris edukalt põletada vesinikku. Lihtsalt see tähendab autode ringitegemist gaasiautodeks. Vesinik "põleb " veeauruks. Vesi, kui seda lastakse veeauruna tagasi veeringlusse, on piiramatu ressurss.
Küsimus on lihtsalt selles, kust võtta elektrit vee elektrolüüsiks. Selleks on vaja allutada inimese kontrollile termotuumareaktsioon, kuna sellega laheneks paljud tänase tuumaenergeetika probleemid (nt tuumakütus ja jäägid). Ja jällegi - ainet "kütmiseks" jätkub. Tänase seisuga on vee elektrolüüs lihtsalt kallis ja ega seda mingi põlevkivi elektriga teha pole ka roheline. Vesiniku combo aga CO2 ei tooda.
Kui vesinikku õpitakse kasutama, lahenevad käigult ka veoautode ja rongide probleemid - need saavad lihtsalt piisavalt suure vesinikuga töötava ottomootori. Nii nagu kasutati WWII ajal lennukimootoreid kaatritel ja tankidel.
Ja see jura tuuleenergeetikast kui valdavast energiaallikast tuleb unustada - tuulenergeetika läheneb juba praegu ohtlikule piirile, kus on kahtlane põhivõrgus sageduse hoidmine. Tuule-elekter on ebakvaliteetne ja ebakindel (sama käib ka päikse kohta). Eestis pole lihtsalt mõistlikke akumulatsioonimeetodeid ja neid 400 m sügavusi akumulatsioonijaamu ehitada on väga kallis (ning keerukas).
Lahenduseks pole ka igasugu biosolkide pealesurumine - paljud tehnilised probleemid on lahendamatud lähiajal. Nagu alkoholide metalle korrodeeriv toime ja taimsete õlide kahtlane stabiilsus aja jooksul. Lisaks tuleb sealt endiselt CO2.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas:USA-le on iseloomulik --- nõrgalt arenenud ühistransport ja raudteevõrk.
No kustkohast on see arvamus pärit? USA on tohutu suur ja kõiki osariike katvat üldistust on üldse teha raske. See peaks olema ikka välja palju materjali töötanud läbi, kes midagi sellist üldse võiks väita.
Uus-Inglismaa iseenda kogemustest (DC-st Bostonini erinevad linnad, üldiselt NYCi ümbruses). Sealne raudteetransport teeb Eesti omale iga kell silmad ette ja vabalt võib võrrelda Euroopaga. Ainuke kord, kui sõitsin NYC-st Montreali - rong oli mugav, aeg sobiv... aga buss oli kolm korda odavam ja läksin sellega.
Kapten Trumm kirjutas:Planeerimist puudutavatel koolitustel tuuakse USA valglinnastumist näiteks, kui suureks võivad minna probleemid, kui lasta asjal isevoolu minna (linnade kontrollimatu kasv ja linnaelanike suburbi kolimine.
Iseenesest peaks ju suburbi kolimine olema hea, sest väldib ju paljusid evakueerimise alguse probleeme, kui ventilaator ära määrdub? Iseküsimus on, kuidas need suburbis olijad saavad selle olukorraga hakkama, kui pole enam kuskile sõita? Minu isiklike kogemuste põhjal on USA-s nähtud (ise nägin vähe) ja suhtlemises kuuldud (pisut rohkem) suburbides elavate ettevalmistus oluliselt parem kui nt meil Ülemiste taga Peetrikülas...
Mulle rääkisid seda TÜ inimgeograafid ühel planeeringuseminaril. Seda seoses probleemiga, miks meil on umbes linna sisenevad teed linnas hommikuti ja väljuvad õhtuti - puudub asjakohane ühistransport ja selle puudumisel sõidavad põllukülade elanikud autoga. Lihtsalt USA suurlinnades on see probleem meiega võrreldes 5-ndas astmes ja lahendust ei paista - selline laialivalguv (ilma loogiliste keskusteta) suburb ei võimaldagi korraldada ühistransport kuigipalju (milline neist 500-st ühesugusest tänavast on "õnnelik", kes saab bussi- või trammiliini)?
See, millele sa vihjad, on ilmselt ühistransport megapoliste satelliitlinnadega. See on tõesti hea. Kuid ühistransport linnast kuni 50 km asuva valglinnastuga samahea kui puudub ja see käib kõik autodega. See seletab ka USA väga kõrget autostumist. Pole alternatiive.
See suburbi kolimine iseenesest mingit kiiret evakuatsiooni ei tähenda, sest jällegi - liikuma saab üksnes autodega ja ummikud saavad olema nii 100 km pikkused. Taoline stiihiline autode mass pole kuigivõrd kontrollitav ja seepärast võtab evakuatsioon kõvasti aega. Lisaks elatakse seal enamasti mingites kergetes puitkarkassiga kipsmajades, mis ei paku kaitset isegi orkaani eest, rääkimata mingitest relvadest - ja need on nagu meil, üldiselt ilma keldrita.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
https://tarbija24.postimees.ee/6830885/ ... a-liivmatu:
Kavandatav või juba torujuhtmetesse jõudnud nafta-, gaasi- ja kivisöetoodang ületab koguse, mille korral on võimalik maakera kliima soojenemist pidurdada, hoiatasid ÜRO ja juhtivad töörühmad kolmapäeval.
Maailm toodab peatselt 50 protsenti rohkem fossiilkütuseid, kui on võimalik põletada, tõstmata maakera pinnatemperatuuri üle kahe protsendi tööstusrevolutsiooni eelse tasemaga võrreldes, osutatakse värskes raportis.
Riikidel on kavas toota 2030. aastaks 150 protsenti rohkem sütt kui võimaldaks 2 °C eesmärk, ja 280 protsenti rohkem kui tahetakse, et maakera temperatuur ei tõuseks üle 1,5 °C.
Paljud 2018. aastal ja selle aasta esimesel 10 kuul suurtes fossiilkütusekompaniides heaks kiidetud nafta- ja gaasiprojektid näivad eeldavat, et maakera temperatuur tõuseb tublisti üle 2 °C, ilmneb oktoobris avaldatud uuringust.
Selle perioodi 18 suurt investeeringut kogusummas 50 miljardit dollarit, lisaks 21 miljardit dollarit heakskiitu ootavatele taristuprojektidele, toovad tulu ainult Pariisi leppe eesmärkide ületamise korral.
Veel üks asi meenus: kuidas rahaline efektiivsus ei võrdu keskkonnahoiuga.
Vaadake meie asustust ümber Tallinna praegu.
25 aastat tagasi asusid Tallinna töökohad ja eluasemed üldiselt linnas ja olid varustatud vajaliku infraga.
Siis hakkas (kinnisvaraaomanike) raha aga rääkima, kui rahvas sai piisavalt rikkaks, et maja osta. Massiliseks muutus see 2000ndate keskel.
Kuna linnas on eramu ehitamiseks ruumi vähe ja krundid kallid, siis kolis eramuehitus linnast 5-30 km põllule (kus maa oli odav).
Põllumees tegi kesapõllust "uusarenduse", sest krunte müüa oli tulusam, kui vilja kasvatada (raha rääkis).
Ostja, kel rahakott+laen hädapärast maja välja vedas, ostis sellise krundi, kuna paremat ei saanud (raha rääkis).
Omavalitsus (eriti Viimsi) võttis kõik kahel käel vastu, sest nende tuli sõltub KOV-i regatud inimeste tulumaksust (raha rääkis).
Esmapilgul oli KOViga kõik hästi.
Sellega tekitati vajadus täiendavate autode ja nende sõitmise järgi, kuna põllul puudus infra (sh ühistransport).
Bensiin põles ja CO2 eraldus. Kahju aga ei kandnud enam kinnisvaraomanik, vaid krundi ostja (lisakulu transale) ja keskkond.
Kinnisvara omanikku ja -arendajat need probleemid enam ei huvita, kui raha käes.
Vähe sellest, algas järgmine etapp.
Linnas oli palju NSVL ajast jäänud tööstust, millest osa seisis ja osa töötas.
Maa aga linnas on kallis. Tööstuse omanikule oli kasulikum panna tehas kinni ja rajada sinna A-klasis ärimaja. Raha rääkis.
Tehas heal juhul lõpetati, aga osa kolis linnast välja, seal 5-30 km asuvatesse tehnoparkidesse. Seal on ju maa odav. Raha rääkis.
Sellega aga tekkis järgmine probleem - see, kes ostis põllul 150 tuhande eurose maja, ei tööta nendes tehnoparkides, seal töötab üldiselt kuni keskmist palka nägev tööliskond. Kes elab nõuka aegsetes paneelmajades linnas. Majaomanik töötas linnas edasi. Lasnamäe paneelika omaniku töö kolis aga Jürisse põllule. Sellega tekkis täiendav transpordivoog. Põllukülade elanikud trügisid iga hommik autodega linna (2 autot pere kohta mõistagi) - sest lasteaiad ja koolid asuvad üldiselt linnas. Töö asub linnas. Meelelahutus samas. Töölised aga sõidavad oma autoga hommikul linnast välja või viiakse neid lausa eribussidega. Et üldse seal tehnopargis keegi käiks. Paljud ei käigi, sest kulu tööl käimisele on pool pakutavast palgast. Bensiin põles ja CO2 eraldus.
Veel edasi - linnalähedased teed olid nüüd teatud kellaaegadel pidevalt umbes. Probleem lahendati - Haabersti ja Ülemiste said monster-ristmikud, varsti tuleb monster-ristmik Russalka juurde. See lihtsustas mõnevõrra autoga liikumist - mistõttu käiakse autoga veel rohkem ja tehakse otsuseid suburbi kolida veel kergemalt. Bensiin põleb ja CO2 muudkui tuleb.
KOV aga polnud enam nii rõõmus. Selgus, et need valda kolijad, kes tõid kaasa oma tulumaksu, osutusid arvatust kulukamaks. Nad ei leppinud porise põlluteega kottpimedal põllul, vaid hakkasid nõudma kooli, lasteaeda, külamaja, vett, kanalisatsiooni, uusi teid jne. Seda kõike asus KOV ka rajama, taibates, et massiline põldude asustamine polegi sirge tee rikkuseni.
Põhilised hädad kliimaga on sellest, et mõistliku tegutsemise asemel muudkui raha räägib.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas:Veel üks asi meenus: kuidas rahaline efektiivsus ei võrdu keskkonnahoiuga.
Loomulikult ei võrdu. Kui võrduks, siis ei pumpaks mitte keegi kütteks naftat ega kaevandaks sütt. Naftatootmise algajal, kui sisepõlemismootor polnud veel leiutatud, oli see aga keskkonnasõbralik, sest siis kasutati naftat määrdeks vaalarasva asemel.
Kõik riigipoolsed keskkonnakaitse meetmed on oma olemuselt turgu moonutavad nagu ka sotsiaalsed garantiid töölistele ja talupoegadele (8-tunnine tööpäev, töökaitse, pensioniiga jms). Varauusajal sellele just nii vaadatigi - liberaalid olid sotsiaalse kaitse meetmetele vastu, sest need takistavad inimestel oma eraomandit vabalt kasutada ja käsutada.
