Kriku kirjutas:
Aga häda on selles, et praegu peaks looduslikult olema jahenemise periood, st. jäävaheaeg liikuma lõpu poole. Tegelikult aga hoopis läheb soojemaks.
Enne jahenemist lähebki soojemaks. Soojenemine on lausa jahenemise eelduseks. Naiivne on oletada, et asjad kulgevad lineaarselt.
Olen seda mitmelt poolt lugenud, aga võtame nüüd selle viimase:
Tsiteeri:
Osalt tähendab praegune kliima soojenemine taastumist “väikesest jääajast”. Soe kliima, nn Rooma soe periood, valitses ka meie ajaarvamise alguspunkti paiku haripunktiga kusagil 100. aasta ümbruses ning jahe vahemikus 500–900. Tõotavalt alanud jääajajärgsele soojenemisele järgnes küll suurem tagasilöök hilisdrüüases (Younger Dryas) 10000 kuni 10400 aasta eest, mil keskmine temperatuur langes Põhja-Atlandi ümbruses paari kraadi võrra. Pärast seda alanud holotseenis polnud ükski muutumine aga nii suur ega nii kiire, et ta tsivilisatsiooni arengu oleks proovile pannud. Aga enne viimati mainitud rahulikku aega oli ju jääaeg, veel enne seda jäävaheaeg, siis jälle jääaeg jne.
Tsiteeri:
Dansgaardi-Oeschgeri tsükli alguses toimus mõnikord kõigest kümmekonna aastaga mitme kraadini ulatuv keskmise temperatuuri tõus, millele järgnes kestev aeglane ja lõpuks väga äkiline jahtumine. Järsk soojenemine kaasneb seiskunud soojakonveieri sisselülitamisega pärast jäämägede massilisest sulamisest tingitud pidurdamise lõppu.
Tsiteeri:
Mittelineaarsetes süsteemides – aga seda kliima kahtlemata on – peituv võimalus väga suurteks muutusteks väga väikese välise häirimise järel3on sirgjoonelise proportsionaalse põhjus-tagajärg mõtteviisi omandanud inimestele raskesti mõistetav. Süsinikdioksiidi juurdekasvu soojakraadideks rehkendamine tundub neile hoopis loomupärasem. Sellepärast sobivadki tulevikustsenaariumid, et millal tuleb Eestis paras aeg tatrakasvatuseks ja millal võib-olla saabub koguni sojaoa ajastu. Päriselt oleks lähitulevikus soojakraadidega seoses samavõrra põhjust karta Gröönimaa jää suuremast sulamisest tingitud häireid Põhja-Atlandi soojakonveierile, mis võiksid tekitada äsja olnust karmima “väikese jääaja”. Mõned uurijad peavadki praegust jäävaheaega pikaks Dansgaardi-Oeschgeri tsükliks. Varemgi on need kestnud mõnikord kuni 10 000 aastat ja pole veenvaid argumente, et nüüdseks on nad lõppenud. Kliimavööndite järjest põhja poole nihkumise eufooria asemel tasuks siis vahest aegsasti põhjapõdra kantseldamise põhitõed selgeks saada. Lihtsakoelised prognoosid keerulise süsteemi käitumise kohta ei pea pikemas perspektiivis paika.
Tsiteeri:
atmosfääri pideva lisandumise klimaatiliste tagajärgede puhul ei ole peaprobleemiks mitte need tagasihoidlikud kliima muutumise märgid, mis praegu avalduvad, vaid võimalus äkiliseks kannapöördeks. Ka ei ole siis loota vana rezhiimi taastumist, isegi kui suudaksime kasvuhoonegaaside sisalduse tööstusajastueelsele tasemele viia. Kuna looduslikus kliimasüsteemis järgneb soojenemisele regulaarselt jahtumine, siis jääb ähvardama oht, et loodus tõlgendab antropogeense soojenemise signaali kui vajadust külmkapp varem käima panna.