www.militaar.net
http://militaar.net/phpBB2/

Kliimamuutustest
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=25&t=38343
13. leht 62-st

Autor:  Kriku [ 16 Aug, 2019 15:05 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Jah, pigem tasub mere ääres muretseda äärmuslike ilmasündmuste sagenemise pärast.

Autor:  diesel [ 16 Aug, 2019 17:41 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

igasugu jutte levitatakse. mõni jutt seuke, et kui kogu maailma jää sulab, siis merevee tase tõuseb vaid mõned sendid.
mõni teine jutt räägib kümnetest ja kümnetest meetritest.
kas kuskil ka mingeid vähemalt õiges suurusjärgus rehkendusi ka leida võiks?

Autor:  Kriku [ 18 Aug, 2019 10:25 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Erik Puura:
Tsiteeri:
Kõigepealt ehk sellest, mille üle kliimateadlased ei vaidle. Fakt on see, et süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris on viimastel aastakümnetel tõusnud.

Fakt on see, et Arktika jäämass on üha rohkem sulanud ning paljud liustikud taandunud. Fakt on see, et Läänemerel on jäävabasid talvi järjest rohkem. Teaduslik konsensus on selle osas, et kogu planeedi pinna keskmine temperatuur on tõusnud.

Järelikult kliima muutub ja soojeneb ja kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris on tõusnud inimese tegevuse tõttu.

Vaieldakse selle üle, kas soojenemise peamiseks põhjuseks on süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõus või mitte.

Kuid mehhanism, kuidas gaasid, mille molekulid koosnevad kolmest ja enamast aatomist – veeaur, metaan, süsihappegaas, dilämmastikoksiid, osoon – põhjustavad kasvuhooneefekti, on juba ammu teada. Selleta oleks Maa pinnal keskmine temperatuur umbes −18 °C.

Sageli kuuleme väiteid, et kliima on Maa ajaloos ka varem muutunud. Loomulikult on. Kuid inimese eluaeg planeedil Maa on geoloogilises ajas niivõrd lühike, et selgitada kiireid kliimamuutusi geoloogiliste pikaajaliste protsessidega ei saa – seda enam, et need protsessid ja nende põhjused on vägagi hästi teada.

Nii on paljude teadustööde tulemused loogilised: kasvuhoonegaaside kontsentratsioonide tõus atmosfääris ongi põhjus, miks soojenemine toimub.

Hetkel võib öelda, et nii maailma riikide kui ka rahvusvahelised teadlaste ühendused ei sea seda seaduspära kahtluse alla. Nagu ikka, on teadlaste hulgas ka skeptikuid.
https://forte.delfi.ee/news/maa/keskkon ... d=87157629

Kogu juttu ei hakka kopeerima, on vabalt kättesaadav.

Autor:  kaugeltuuriv [ 18 Aug, 2019 20:20 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Tõesti Pärnus maa kerkib,vist oli 2 millimeetrit aastas.Ja kerkib kogu Balti platoo,tuubis nähtud video järgi põrkab see Skandinaavia platooga kokku nii 50 miljoni aasta pärast,see tähendab Läänemeri muutub siis minevikuks.
Olen natuke üle 50-ne ja mäletan taset poisikesena,sest alati sai muuli mõõda käidud.
Kui olin kuskil 10 aastane,siis näiteks muuli see osa,mis ei olnud veel rannaosa juures,alati oli vesine,nüüd see enam nii ei ole ning ka rannapiir silmavaatluse järgi on liikunud edasi võrreldes minu lapsepõlveajaga.Arvutasin,et 40 aastaga on tõus 80 millimeetrit,mis teeb tubli 8 sentimeetrit kerkimist.
Küll aga veetaseme tõusuga saavad esmajärjekorras pihta need,kus on suured jõgede deltad ning maapind võib ise ka vaikselt langeda(eriti käib see Kagu-Aasia kohta),Euroopast on kõige suurema pressi all Holland.

Autor:  Kriku [ 19 Aug, 2019 11:03 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Ei, Pärnus ei kerki 2 mm aastas.

Pilt
https://www.sciencedirect.com/science/a ... 5113006069

Autor:  Fucs [ 19 Aug, 2019 11:49 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Erik Puura kirjutas:
Kõigepealt ehk sellest, mille üle kliimateadlased ei vaidle. Fakt on see, et süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris on viimastel aastakümnetel tõusnud.
Arusaadav.

Erik Puura kirjutas:
Fakt on see, et Arktika jäämass on üha rohkem sulanud ning paljud liustikud taandunud. Fakt on see, et Läänemerel on jäävabasid talvi järjest rohkem. Teaduslik konsensus on selle osas, et kogu planeedi pinna keskmine temperatuur on tõusnud.
Arusaadav.

Erik Puura kirjutas:
Järelikult kliima muutub ja soojeneb ja kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris on tõusnud inimese tegevuse tõttu.
...eeee

Kas see väide ei peaks kõlama nii, et "Järelikult kliima muutub ja soojeneb ja kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris on tõusnud muuhulgas ka inimese tegevuse tõttu." ?

ja nüüd põhivaidlus äkki käib hoopis selle üle, kui suur on see "muu hulgas inimese tegevuse tõttu" osakaal, ning kas selle komponendiga tegelemine (inimtegevuse tagajärjel süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside tootmine mida me saame mõjutada) annab mingit mõjusat tulemust.

Erik Puura kirjutas:
Vaieldakse selle üle, kas soojenemise peamiseks põhjuseks on süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõus või mitte.
... seda enam... et kui alles vaieldakse üldse selle üle, kas soojenemist põhjustab süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõus või mitte, ja süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tootmise inimtekkeline osakaal on minimaalne, või siis vähemalt selle osakaalu suurus on samuti segane, et siis milliseid põhjapanevaid järeldusi me saame teha?

Panen korra veel ühe tsitaadi Ülo Mander`i 2018 Eesti ökoloogiakonverentsil peetud ettekandest siia
Tsiteeri:
"Ainult neli protsenti kogu CO2 emissioonist on antropogeenne, kuskil 95,8 protsenti on looduslikud allikad. Antropogeensete hulka kuulub ka maakasutus, mis hõlmab nii looduslikke kui ka antropogeenset komponenti, aga me ei oska praegugi täpselt hinnata neid erinevaid voogusid," selgitas Mander. Maismaa ökosüsteemi osas on palju määramatust nii CO2 kui ka metaani osas.

Isegi kui fossiilsete kütuste ja maakasutuse (ehk metaani) komponentide mõju vähendada, ei tea me tasakaalu suurust CO2, metaani ja naerugaasi vahel. Kuigi täpselt ei ole teada, kui palju taimkatte CO2 seob või kui palju seda eritub taimedest tagasi atmosfääri. Sama kehtib näiteks metaani ja naerugaasi kohta, mille puhul pole täpselt teada, kui palju eritub seda atmosfääri looduslikult. Kõige suurem ja ohtlikum viitsütikuga pomm on aga hoopis metaanjää sulamine.
ucp.php?i=pm&mode=compose&action=quotepost&p=586038
https://video.emu.ee/xiii-eesti-okoloog ... lo-mander/

Erik Puura kirjutas:
Kuid mehhanism, kuidas gaasid, mille molekulid koosnevad kolmest ja enamast aatomist – veeaur, metaan, süsihappegaas, dilämmastikoksiid, osoon – põhjustavad kasvuhooneefekti, on juba ammu teada. Selleta oleks Maa pinnal keskmine temperatuur umbes −18 °C.

Sageli kuuleme väiteid, et kliima on Maa ajaloos ka varem muutunud. Loomulikult on. Kuid inimese eluaeg planeedil Maa on geoloogilises ajas niivõrd lühike, et selgitada kiireid kliimamuutusi geoloogiliste pikaajaliste protsessidega ei saa – seda enam, et need protsessid ja nende põhjused on vägagi hästi teada.

Nii on paljude teadustööde tulemused loogilised: kasvuhoonegaaside kontsentratsioonide tõus atmosfääris ongi põhjus, miks soojenemine toimub.

Hetkel võib öelda, et nii maailma riikide kui ka rahvusvahelised teadlaste ühendused ei sea seda seaduspära kahtluse alla. Nagu ikka, on teadlaste hulgas ka skeptikuid.
Arusaadav.

*

Kui see, et ainult ca 4% kogu CO2 emissioonist oleneb inimtekkelistest teguritest peab paika, siis sellest neljast protsendist mingi osa omakorda on maakasutus (põllumajandus jms), mis hõlmab nii looduslikke kui ka antropogeenset komponenti (ehk siis mitte ainult inimtekkelist). Oleks huvitav teada, kui mitu protsenti kogu CO2 emissioonist oleneb nendest inimtekkelistest tegevustest, mida kliimakokkuleppega üritatakse vähendada ja kui see protsent on käes, siis kas selle protsendipunkti võrra CO2 emissiooni vähendamine omab mingit mõjuvat tagajärge.

Edit:
Ja ohvkoos tuleks veel enne selgeks vaielda küsimus, "kas soojenemise peamiseks põhjuseks on süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõus või mitte." :scratch:

Autor:  Kriku [ 19 Aug, 2019 12:24 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Fucs kirjutas:
Erik Puura kirjutas:
Järelikult kliima muutub ja soojeneb ja kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris on tõusnud inimese tegevuse tõttu.
...eeee

Kas see väide ei peaks kõlama nii, et "Järelikult kliima muutub ja soojeneb ja kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris on tõusnud muuhulgas ka inimese tegevuse tõttu." ?
Ma oletan, et selles lauses käib "inimese tegevuse tõttu" kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kasvu kohta. Et on kaks väidet:
(1) kliima soojeneb;
(2) inimtegevuse tõttu on kasvanud kasvuhoonegaaside kontsentratsioon.

Siis on kogu tekst loogiliselt sidus.

Autor:  kaugeltuuriv [ 19 Aug, 2019 15:31 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Nii vähemalt nõuka ajal väideti aga selle artikli põhjal on kerkimine 0,5 kuni 0,7 millimeetrit aastas.Huvitav on see,et Botnia lahe põhjakallas on kõige kiirema tõusuga,kui vaadata graafilist pilti,mis on ka tegelikult loogiline,sest seal peaks ka platood päris tihedalt juba koos olema ja kerkimine võib olla kiirendatud sellest,et platood libisevad teineteise peal,mitte ei pressi veel teineteise vastu.Selline rumal mittespetsialisti arvamus.

Autor:  Kriku [ 19 Aug, 2019 15:34 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Kompensatoorne maakerge on tingitud sellest, et pärast jääaega vabanes maapind jää raskusest ning peaks olema otseses seoses jääkilbi kunagise paksusega.

https://en.wikipedia.org/wiki/Post-glacial_rebound

Autor:  mutionu [ 19 Aug, 2019 15:55 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Kriku kirjutas:
Ei, Pärnus ei kerki 2 mm aastas.


Siis taganeb meri ilmselt ilma kerkimiseta.

Autor:  Kapten Trumm [ 19 Aug, 2019 19:01 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Eesti alal on kõige suurema maakerkega piirkond Kõpu poolsaar, mis on peale jääaja loppi kerkinud 36 meetrit. Nii kirjutas üks kiviajast rääkiv kooliraamat, mis mul kodus on. Seal on päris hea ülevaade Läänemere transformatsioonidest - Läänemeri on olnud ka mageveejärv.

Soome lõunarannikul maapinna kõrgusel näha olev graniidikiht on Põhja-Eestis 100 pluss meetri sügavusel. Samamoodi on "diagonaalis" Eesti põlevkivi, mis Soome lahe ääres on maapinnal väljas, on Ida-Viru lõunapiiril juba paarisaja meetri sügavuses. Kuna põlevikivi on settekivim, mis settib üldiselt horisontaalselt, siis taolised massiivsed kurrutused peaksid olema seotud sama jääajaga.

Autor:  AMvA [ 19 Aug, 2019 19:12 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Põlevkivi on tekkinud ordoviitsiumi ajastul, mis oli umbes 450 milj. aastat tagasi ja sellel ajal ei olnud sellel territooriumil ühtegi jääaega.
Ja selliseid kurrutusi ei tekitanud mitte jääaeg, vaid laamade liikumine, ka eestit läbib kahe laama piir. Jääaja suurim mõju meie maastikule ja geoloogiale on voored ja lõuna eesti kuplid.

Meie territooriumile toimub maapinna tõu eelkõige jääaegse jääkilbi raskuse alt vabanemise tõttu https://et.wikipedia.org/wiki/Glatsioisostaatiline_maakerge

Autor:  Kapten Trumm [ 21 Aug, 2019 11:59 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Aluspõhjakivimite (graniidi) viltune olek Soome lahe piirkonnas pole küll laamade liikumisega seotud. :)

Autor:  AMvA [ 21 Aug, 2019 12:57 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Kapten Trumm kirjutas:
Aluspõhjakivimite (graniidi) viltune olek Soome lahe piirkonnas pole küll laamade liikumisega seotud. :)


Holy crap :shock:
Sa midagi tektoonilisest liikumisest oled kuulnud? Miks Alpides (ja üldse mäestikes) kõik maakoore kihid praktiliselt püsti on?

Autor:  Kapten Trumm [ 21 Aug, 2019 13:12 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Eesti alal pole see kaldu olek küll kuidagi seotud laamade liikumisega. Mööda Soome lahte lihtsalt ei jookse ühtegi tektoonilist lõhet. Seepärast pole meil ka maavärinaid ega vulkaane. Kõige tõenäolisemalt on graniidikiht kaldu lõuna seepärast, et see umbes 2 miljardit aastat tagasi nii tardus ja settekihid settisid sinna peale lihtsalt. Antud kalle on 2-4 meetrit 1 km kohta, seega Soome lahe 60 km laiuse järel ongi seal maapinnal olev graniit meil 120-240 meetri sügavusel.

http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/

Edasine ei põhine ühelgi teoorial, aga siin olnud mandrijää mass pressis graniiti peal onud pehmemad kivimid kokku ja muutis selle kihid graniidiga paralleelseks (setted peaks muidu horisontaalse pealispinnaga olema). Voored ja künkad ei tule aga mitte mandrijää massist, vaid liikumisest. Umbes nagu Norra fjordid on tekkinud mandrijää liustikulaadsest merre liikumisest.

13. leht 62-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/