Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Troll]

Õuna peaks kindlasti lisama.

Õuna ei tohi mitte mingil juhul lisada! Minu isiklik kiiks!

[Fucs]

Minu kuus eurosenti kah siia

* Vorsti ja singi asemel võib kasutada ka head, kvaliteetset ja korralikku ahjus küpsetatud tailiha. Nii looma, sea kui linnuliha (filee, karbonaad).
* Sibulaga on see jama, et koos sibulaga salat kaua ei seisa. Läheb kiirelt hapuks. Kui kõik kohe ära süüakse pole probleemi.
* Õun salatis on väga hea (Sorry Troll). Aga söön ka ilma õunata salateid. Olen saanud ka konserveeritud ananassi tükkidega salatit ja oli kah hea.

* Maitseasi, aga mulle ei istu eriti värske kurk ja paprika kartulisalatis. Samas sobivad need mõistlikus koguses (loe: väheses koguses) IMHO nt riisi-krabi salatisse.

Mis teemad siin veel eespool olidki....

Kartulid.
See, kas keeta koorega või ilma, oleneb peaasjalikult kartuli vanusest.

Ahjukartulid.
On kaks erinevat koolkonda:
1. enne kartulid keedetakse (ja on versioon, kus mitte läbi ei keedeta vaid ainult nii palju, et pealmine kiht on pehme), vesi valatakse ära ja kartuleid raputatakse keedunõus enne ahju panemist (lööb kartulitel pealmise kihi "kergelt lahti" mis muutub ahjus üleküpsedes hõrguks).
2. kooritud kartulid pannakse ilma keetmata ahju ja lastakse kuldpruuniks. Värske kartul ei sobi.

Praekartulid.
Põhiline "nipp" mitteplögaste, lagunevate ja teineteise külge kleepuvate praekartulite valmistamisel on see, et pärast ketasteks või kangideks lõikamist tuleb need külmas vees tugevalt läbiloksutada, kuniks enam vette tärklisesoga ei erita (vett tuleb nii mitu korda vahetada).

Tuhas ja sütes küpsetatud kartulitele lisaks tehti meie peres (vana-vanaemad ja vanaemad jne) minu lapsepõlves ahjus või pliidi all süte sees ka küpsesibulaid.
Terved koorimata mugulsibulad ahju tuha ja süte sisse. IMHO ülihääd asjad olid.

[Che Latino]

Minu viimane kartulikeetmine jääb juba kahekümneaastatagusesse minevikku, ja lõppes sellega kui aurutuspoti ostsin...
Aga praadimise kohta nõuanne: Kui eelpoolmainitud kangikesed lõikuda sikk-sakiliselt kolmnurkseteks kuubikuteks, siis nad kokku ei kleepu. Sedasama isekasvatatud Laurat (kartulisort) liistakutena praadides moodustuvad pambud.

Õuna salatisse toppimine tundub endalegi vägivaldne.

[Manurhin]

Ise olen elu jooksul õppinud, et kartulisalatisse ei maksa panna midagi muud kui keedukartulit (eelnevalt koorega keedetud ja siis kooritud), hapukurki, keedumuna ja lastevorsti,

Lastevorsti asemel ma paneks pigem doktorivorsti. Eestis toodetud lastevorst on juba viimased paarkümmend aastat toiduks kõlbmatu käkerdis. Ega doktorivorstki palju etem pole, aga parema puudumisel hädapärast veel kuidagi käib kah.

[Kriku]

Olivier' salati (kõikide Ida-Euroopa kartulisalatite eellane) ja eesti lihtrahva kartulisalati retseptide võrdlus: https://lood.delfi.ee/omamaitse/retsept ... d=77695430

Muidugi tuleb silmas pidada, et Olivier' salati koostisosad vaheldusid vastavalt aastaajale.

[smr]

Õuna peaks kindlasti lisama. Muidu jutt õige.

Ma juba õudusega lugesin, kas te räägite ikka õigest ja heast kartulisalatist või mingist jamast

Õun käib ikka iga õige kartulisalati sisse

[Troll]

Õun käib ikka iga õige kartulisalati sisse

Kõšš, šaitan, kõšš!

[Sho]

Õun on kartulisalatis sama sobimatult mõttetu nagu kartul. Kui on tarvis, kasutage pirni, see annab salatile iseloomu.

[Z03]

Õuna lisamine muudab kartulisalati maitselt veidi magushapukaks ja mahlasemaks, aga teisalt ka lisab natuke siidrist, käärinud maitset, mis mulle väga ei istu. Õun sobib minu meelest paremini rosoljesse, mis nagunii on peedi tõttu veidi magusa maitsega.

Aga Olivier`salatist rääkides, siis see on venelastel traditsiooniline vana-aastaõhtu toit, mida ikkagi valmistatakse ilma põldpüüde, vähilakkade ja ööbikukeelteta, sest lihtne venelane on vaesem kui eestlane, välja arvatud Moskva ja Sankt-Peterburgi elanikud. Kokaraamatus "Vene köök" (autorid Oksana Putan ja Julia Lisnjak) on antud järgmine Olivier`salati retsept: 300 g keedetud loomaliha (kanafileed, keelt, äärmisel juhul sinki või vorsti), 2 väikest soolakurki (100 g), 2 keskmist kartulit (200 g), 1 porgand (150 g), 2 keedetud muna, 2-3 sl rohelisi konservherneid (100 g), 2 sl majoneesi (100 g). Hakkida, segada, süüa.

[Kriku]

Mitmele see raamatus mõeldud on? Kuuele?

Kokaraamatud opereerivad tihtipeale naeruväärsete kogustega... Ma keeraks sellise portsu üksinda kinni.

[oliver]

Ilmselt ei koosne vana aasta ärasaatmise laud ainuüksi sellest salatist vaid on vene kombe kohaselt heast ja paremast lookas...

[Z03]

Peaks kokku liites ca 1 kg salatit olema. Neljale sööjale siis.

[Jaanus2]

Eks kartulisalatit ole igasugust (sakslased teevad äädikaga), aga õige Eesti kartulisalati (ka rosolje jm. tänaste "rahvustoitude") juuri peaks otsima ennesõjaaegsest vabariigist, kui seda kokanduskursustel tutvustati. Vanu Taluperenaise numbreid sirvides peaks ka asjast aimu saama. Algselt oli kartuli osatähtsus salatis arvatavasti üsna suur - odav ja kõigile kättesaadav toiduaine, lisaks ka toitev kõigi teiste köögiviljadega võrreldes. Kartulisalatit on kerge nii komponeerida, et on maitsev, aga samas tõeline "viimsepäeva" söök ehk odav ja samas toitev.

[Sam Beaver]

Uusaastaretsept:
Võtate taldrikule 100g Olivier'd (võib asendada ka kartulisalatiga)
siis võtate 100g viina,
siis võtate veel 100g viina,
seejärel veel 100g viina
siis 100g konjakit,
edasi üks pokaal šampust
ja veel 100g viina.
Siis toetate näo pehmelt taldrikule.
Salat on valmis.
(Ma tean küll et selle oleks pidanud naljanurka postitama, aga kui Olivier' salat juba jutuks tuli)

[Z03]

Uusaastaretsept:
Võtate taldrikule 100g Olivier'd (võib asendada ka kartulisalatiga)
siis võtate 100g viina,
siis võtate veel 100g viina,
seejärel veel 100g viina
siis 100g konjakit,
edasi üks pokaal šampust
ja veel 100g viina.
Siis toetate näo pehmelt taldrikule.
Salat on valmis.
(Ma tean küll et selle oleks pidanud naljanurka postitama, aga kui Olivier' salat juba jutuks tuli)

Minu meelest on see mõistlik viis vana-aastaõhtu (mis sujuvalt läheb üle uue aasta hommikuks) veetmiseks.