Fuchs kirjutas:Kohati muigama paneb see siltide disain, huvitav mis seose kunstnik leidis saaremaa õllel päkapikkudega?
IRW
See on ilmselt "Nääriõlu"... aastavahetuseks vorbitud kangem eripruul
Kangemat ja kvaliteetsemat "Porterit" tehti Sakus ka. Tavaliselt tähtpäevade puhul.
Algvirde tihedusega 20% (alkoholisisaldusega ca 5,8 - 6,4%)
80-ndate lõpus jugeti juba ka jõuludest rääkida ja...
- Saku jõuluporter.jpg (52.28 KiB) Vaadatud 2730 korda
Kapten Trumm kirjutas:Meil maal pruuliti ise
Ma viimati tegin ise koduõlut (maltoosast) 2015 (naise juubeliks) ja 2017 (jaanipäevaks).
2015 õnnestus väga hästi. 2017 õlu ei saanud nii hea.
Kangust oli mõlemal korral rohkem kui piisavalt
Enne seda sai viimati tehtud siis kui kroonu läksin 1986 kevadel.
40 liitrisest alumiiniumist piimaplännergust tehtud õllenõusse.
See on üks äraütlemata lõbus lugu, mida kõik asjaosalised meenutavad siiani heldinult.
Noored ja uljad.... esimene õlletegu.... kõike sai pandud mõnuga ikka rohkem... et saaks ikka pädevalt kange ja tummine.... maltoosat ja suhkrut ja...
Lõpuks oli see nõu nagu pomm. Plännerg läks rõhu all ümmarguseks.
Kui piimanõu ühel päeval hakkas oma mõõte muutma (ikka kõvasti enne tähtsat pidu juba), siis tuli meil hirm peale ja lasime poole käimise peal korduvalt muudkui sisu natukene välja.... ainult totaalset vahtu tuli....
...oli hirmus magus veel, aga kraade juba nii, et plännergu omanik magas kahel korral pärast degusteerimisi plännergu kõrval vaatamata ohule, et see vasta taevast võib lennata
Lõppkokkuvõtteks ei aidanud see pidev välja siristamine midagi. Plännerg läks ikka ümmarguseks nagu pall.
Minu kroonu ärasaatmise pidu toimus aga plännergu asukohast (plännergu omaniku garaaž) ca 2+ km eemal, linna teises servas.
Keegi ei julgenud seda plännergut aga liigutada ja sihtkohta viia. Seega lasime mingid nõud täis, niipalju kui neid mingeid nõusid oli ja viisime osa joogikest eraldi peopaika.
Peo käigus, nagu ikka, tuli aga heast märjukesest puudus ja üks juba korralikus vines peoline nõustus minema keset pidu taksoga plännergu järgi.
Taksojuht kui punnis plännergut nägi keeldus seda masinasse panemast ja saatis meie kulleri kuu peale.
Nii siis tuli see mees kohusetundlikult selle pooltäis suure ümmarguse plännerguga mööda linna äärseid vaiksemaid rajoone ja parke
üksinda tagasi, tassides-lohistades plännergut käe otsas.
Kuigi ta oli tollal kõva maadlejana tugev, sportlik ja musklites mees, siis väsis pidevalt ära ja puhkas.
Puhkamise ajal tinistas otse kraanist omale märjukest suhu... "et oleks kergem tassida", nagu ta ise ütles....
Kuna aga kraan oli plännergul päris põhja lähedal all otsas, siis selleks et sealt midagi suhu otse lasta, pidi selle plännergu kusagile kõrgemale toetama.
Nii ta siis otsis iga paarisaja meetri tagant mõnda piirdeaeda või pinki, kuhu seda plännergut toetada ja siis võimles sellega seal.
Kuna mehe õllevinku järele käimine oli veninud juba mitme-mitme tunni pikkuseks ja meil tekkis tõsine hirm, et õllekuller on koos vinkuga vasta taevast äkki lennanud, siis läks järgmine julge meie seast kadunud meest lõpuks taga otsima. Jala loomulikult. Ega ta kaugele ei jõudnudki, sest vinkutarija oli juba jõudnud paarisaja meetri kaugusele meie peopaigast.
See julge mees siis, kes õllekullerit otsima läks pärast rääkis, et vaatab kaugelt, pargipingi ees nagu keegi lamab selili ja keegi istub pingil.
Lähemale jõudes selgus, et pingi peal seisis õlleplännerg ja õllekuller oli selili maas pingi ees, pea plännergu kraani all ja magas õndsat und
Lõppkokkuvõttes lõppes kõik hästi.
Õllekuller aeti üles, plännerg tariti peopaika ja pidu jätkus täie hooga....