Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Kriku]

Jah, phm see ongi vastus eelnevale küsijale. Paljudel riikidel on erinevad toidud, mis valdavas enamuses ongi taimetoit. Mulle meeldib näidet tuua, kus mõelge tagasi oma vanavanemate peale. Keskmine toidulaud koosnes köögiviljadest. Liha oli kas jõuluks tapetud siga või siis soolapekk aastaringi, rannikualadel ka kala jms. Põhimõtteliselt olid ka nemad valdavas enamuses taimetoitlased.

Ei ole õige. Piima ja piimatooteid tarbiti palju, samuti silku.

[Some]

Jahil käimine aitas arvatavasti ka lihavarusid luua. Mu kadunud isa oli jahimees ja külmkapp oli alati põdra- ja metssealihast vorste ja konserve täis. Ma ei saanud tollal absoluutselt aru, mis vorstidefitsiidist räägitakse. Te ei kujuta ette, kui palju liha üks põder või metssiga sisaldab. Ühe jahiga pere aastaks toidetud. Olen kindel, et paarsada aastat tagasi oli loomi metsas rohkem ja mehed oskasid kah jahti pidada.

[Kriku]

Siin tuleb nüüd täpsustada, mis ajast on eelmistest põlvkondadest rääkides jutt. Mõisaajal oli jahipidamine mõisniku privileeg.

[AMvA]

Vaevalt et ka esimese Vabariigi ajal iga mees suvaliselt metsas küttimas võis käia.

[TangoViktor]

Pigem räägime siin esimest vabariigiaega ja varasemat. Ma väidan lihtsalt, et vaevalt hommikuks singi või vorstivõileiba söödi

[Kriku]

Kindlasti mitte, vorst oli pühadetoit. Niisama kindlasti ei olnud valdav enamus rahvast mõisaajal taimetoitlased. Nagu öeldud, piim & kala olid igapäevaselt peaaegu kõigi laual.

[Illike]

Jah, phm see ongi vastus eelnevale küsijale. Paljudel riikidel on erinevad toidud, mis valdavas enamuses ongi taimetoit. Mulle meeldib näidet tuua, kus mõelge tagasi oma vanavanemate peale. Keskmine toidulaud koosnes köögiviljadest. Liha oli kas jõuluks tapetud siga või siis soolapekk aastaringi, rannikualadel ka kala jms. Põhimõtteliselt olid ka nemad valdavas enamuses taimetoitlased.

Ei ole õige. Piima ja piimatooteid tarbiti palju, samuti silku.

Minu isiklikul doktoril on tütar, kes ei söö liha. Kuid tema sõnutsi on ta rahulik ja muretu niikaua, kui tütar sööb kala, piima, võid ja juustu.

[Kapten Trumm]

Veganluse kui toitumisteooria vildakust ehk näitab ilmekalt viimasel ajal pseudoveganluse levik, kus süüakse üldiselt taimetoitu, aga ka kala ja mune.
Ilmselt on aru saadud, et palja taimetoiduga ei ela ära (seda toetab ka arstiteadus).

"Tõsise" veganluse tagant aga kipuvad paistma endiselt peavoolutoidutööstuse kõrvad - kelle äri põhines peamiselt süsivesikutel ja taimsetel rasvadel. Ja katsu öelda, et need asjad pole vegan! Paraku on inimeste elustiil viimase 100 aastaga (meil pigem viimase 30-50) aastaga muutunud ja tänapäeva 1600 kcal energiatarbega stressis kontoritöötaja peab hoidma nendest süsivesikutest kaugel eemal, sest taoline toitumine toob kaasa ümbermõõdu kasvu. Taimsed rasvad pole head kahes aspektis: esiteks suure reklaamikära varju jääb enamasti nende liigne omega-6 sisaldus ja teiseks nendest toodetakse endiselt transrasvu (margariinid, jäätised, kondiitritooted). Need on ka täitsa taimsed!

Kui hea mõte on soovitada kala Läänemere ääres? Läänemeri pole just ülearu puhas. Pigem siis ikka ookeanikalad (ookeani taolises mahus sitata pole inimesed veel suutnud). Problemaatika, mis puudutab vääriskalade kasvatamist kasvandustes ja nende edasist saatust, peaks ju praegu vist arusaadav olema. Kui aga eraldada mujalt sisseveetavast kalast kasvanduste punane kala, jääb alles enamasti heeringas kui enamikule kättesaadava hinnaga toode.

[Z03]

Veganid söövad ainult taimi, ülejäänud seltskond on vegetariaanid.

https://toitumine.ee/enesepiiratud-toit ... imetoitlus

[AMvA]

"Tõsise" veganluse tagant aga kipuvad paistma endiselt peavoolutoidutööstuse kõrvad - kelle äri põhines peamiselt süsivesikutel ja taimsetel rasvadel.

Kas see on jälle üks selline väide, et "mulle tundub, järelikult on nii"?
Tunnen paari veganit ja nemad on küll kõige vähem "peavoolutoidutööstuse" kliendid. Ennem oled sina, Trumm, see.

[vanahalb]

Kui ajajoon mõisaaega tõmmata, ca 200 a tagasi, siis oli asi puhtast taimetoitlusest ikka kaugel.
K.E. von Baeri doktoritöös on väga mitmekesist söögilauda mainitud
https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/ ... d=70451475

Tõenäoliselt vaheldus ninaesine samal põhjusel kui vene kroonus - olenevalt aastaajast ja kättesaadavast materjalist.
Eestlaste lemmiktoiduks või levinuimaks toiduks on Baer nimetanud "raamatuköitja kliistri sarnast asja": Ilmselt siis mingisugune vee või piimaga keedetud jahukört. Piima, täpsemalt hapupiima on korduvalt nimetatud ja küllap vajalikud rasvad ning valgud sealt tulidki. Esines muidugi ka helgemaid hetki, sest kui õpetlase teost tsiteerida siis: "... pimedatel talveõhtutel end kurguauguni rasvast sealiha, mooritud hapukapsaid, musta leiba ning muud raskest seeditavat kraami täis vitsutada, peale üliohtrasti põletatud viina ja kanget koduõlut juua..."

Sarnaselt sellesamale Nõukogude armeele - hiliskevadeks oli taoline hüva kraam otsas ning mõned kuud tuli päris piskuga läbi ajada. See periood langes paraku kokku heinaajaga kui tuli teha rasket füüsilist tööd. Suvise menüüna mainib Baer "ohtralt hapupiima, mis neil leiva ja mõne soolaräimega ainsamaks suviseks toiduks on". Sellist larpi on ka hilisemad autorit meenutanud - hapupiimasse pudistatud leib ehk hapupiimapudi.

Baeri doktoritööst loen mina küll välja, et ka veganina on põhimõtteliselt võimalik ellu jääda ja mitte ainult kontorilaua taga. Muidugi, nagu õpetatud meeski hoiatab - juba lapsena tuleb hoiduda kõhu liigsest täistoppimisest ja selle välja venitamisest. Väikese energiasisaldusega veganitoitu süües võib see kergesti juhtuda, sinna hakkab aina rohkem sööki mahtuma ja lõpuks venib magu põlvini. Mida Baer mõningatel puhkudel ka täheldanud on.
Niimoodi atleedi moodi süües - maksimaalselt pool peotäit korraga ja iga poole tunni takka peaks OK olema.

[Kriku]

Kui kedagi rohkem huvitab, siis Aliis Mooral on selle kohta kaheköiteline monograafia "Eesti talurahva vanem toit". Soovitan.

[Leo]

See K.E. von Baeri uurimine eestlaste tegelikust olemusest oli ikka päris karm, kas sellepärast pandigi ta karistuseks sellise halli ja koleda väikese rahatähe peale? Tegelikult oli tal ilmselt õigus, sest nii see elu läkski, aasta jooksul vaheldusid söömise hooajad paastumisega, sest söödi peamiselt seda, mida oma talus kasvatati ja toidu pika-ajalise säilitamise võimalusi nappis. Olles näinud oma vanaemade kokkamist ja kuulanud jutte taluelust, siis on täiesti ilmne, et peamine toit sadakond aastat tagasi oli puder, leib ja juurviljadest keedetud supp, millesse pandi väike kogus liha maitset andma. Seda täiendati muidugi piimatoodete ja kanamunadega, rannikul ka kalaga. Mul endal oli lapsena pidu, kui tehti pannkooke (paksud, rasvased, moosiga) või sõrnikuid (kohupiimapannkook) Tänapäevast suurte praetud lihatükkide söömist eriti ei olnud, samas siga söödi nii ära, et järgi jäi ainult kisa

Olles ise veetnud lapsepõlves mõned suved töölähetuses põllumajanduse abitöödel, siis on täiesti ilmne, et sooja ilmaga välitöödel ei suudagi midagi suuremat süüa, hommikul pudru ja lõunaks mingi soolane võileib ning alles õhtul soe toit. Kui keegi oleks märganud ennast lõuna ajal täis õgida, siis oleks ta olnud paar tundi oimetu või oksendanud. Reaalselt kalorivajadus heinatöödel oli muidugi täiesti omaette teema, hoolimata korralikust toidust ja õlles võitsid kõik mehed mitu kilo alla.

Kui nüüd tulla tagasi pealkirja ehk viimsepäevavarude ja toitlustusteemade juurde, siis kriisiolukorras eelistan normaalse sooja toidu puudumisel pildil näidatud toidupakke, kus 170 gr pakk sisaldab üle 600 kcal, k.a. 70% vajaminevast proteiinist ja kolmandiku rasvast ja süsivesikutest. Kui saab hommikul putru ja päeva jooksul 2 sellist pakki sisse aetud, on juba päris hea, isegi hommikusöögi ja 1 pakiga saab hakkama, kui on kuivikut või leiba. Muidugi on mõistlik võimalusel süüa juurde juur- ja puuvilju või piimatooteid, kui selliseid peaks olema. Kuivtoidupakkide peamine võlu ongi selles, et need on kuivas kohas säilitades praktiliselt igavesed ja kilost kuivtoidust saab 6 sooja toitu, nii et kaasa vedamiseks piisavalt kerged. Ei ole uurinud, kas veeganitele on oma toidud, pakun, et ilmselt midagi on, kuid valik on väike. Üldiselt olen näinud, kuidas kontoritöölt kordusõppusele kutsutud vegan muutub õppuse ajaks segasööjaks, sest nii on lihtsam.

[sadist]

Kuressaare gümnaasiumi (KG) õpilased tegid kooli juhtkonnale pöördumise, milles soovivad, et kool pakuks neile vegantoitu. Pöördumisele oli alla kirjutanud 216 õpilast (umbes tuhandest, ehk siis keskeltläbi iga viies) ja tegemist on kooli ajaloo ühe suurema õpilasalgatusega.

[Kapten Trumm]

Taoline % ei näita veganite hulka, vaid koguhulka, kellest enamuse moodustasid "moekad" lollusega kaasa minejad (korraldati mingi lollakas sotsiaalmeedia kampaania kindla peale).