Leo kirjutas:...siin kirjutavad peamiselt kogemusasjatundjad, kes on söönud palju konserve, jäänud ellu ja loevad peenikest kirja purkidel...
Ma juhin omalt poolt tähelepanu, et peenikest kirja purgil tuleb lugeda juba poes ja vähimagi kahtluse korral purk riiulisse tagasi visata.
Endal just juhtus, et sõin Rannarootsi "Veiseliha omas mahlas". Paar kuud tagasi, veel enne kriisiaega, Tallinnast ostetud. Sõin ikka inimese moodi ehk murdsin kahvliga otse topsist parajaid tükke ja mälusin hajameelselt. Lihal polnud nagu väga vigagi. Keerutasin purki vahepeal näppude vahel , jäin peenikest kirja lugema ja no RSK!!! - veiseliha 40 %, veisesüda 24 %, kanalihamass 14 %, vesi...
Hetkega tekkis konservile teistsugune maitse. Panin viimase lõpu leivatüki peale, et võib-olla kõlbab niimoodi süüa aga ei. Siis panin teise viilu leiba veel pealepoole, et siis pole näha ja ehk petab ära. Sellise lihapiruka kujul tegin konservile lõpu peale kuid päris jube oli. Teine purk oli veel, selle nihutasin kapi kõige tagumisse serva ja mingi koroonapandeemia küll mind seda ära sööma ei sunni.
Omati oli ju see "Veiseliha omas mahlas" veel aasta või kaks tagasi kuskil 80 % loomaliha? Kui oli isu taisema tüki järele siis seda ja kui pekisemat siis Rannarootsi sealiha mis samuti 80 % lihast koosnes.
"Osta tuleb nii et hiljem poleks piinavalt valus asjatult kulutatud raha pärast " või mismoodi Ostrovski läbi Pavka Kortšagini suu omal ajal koolis õpetas.