Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
diesel
Liige
Postitusi: 630
Liitunud: 20 Jaan, 2011 20:47
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas diesel »

küsimus on akf zettnullkolmel ikka selles ju, et pädevamad kodanikud-asutused panid soovitusliku "kasti" kokku ja selle sisu jäeti saladusse. tahaks isegi teada.
ja ega "kast" ei koosne makaronidest-tangudest-konservidest. seal ju jutu järgi oli suur hulk igasugu muud mudru ka peale söödava.
see nimekiri võiks ikka avalik olla ja võimalusel koos kommentaaridega. siis ehk on sellest mingigi kasu masside harimisel.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Lemet »

Oehh...kordame siis veelkord abitutele lumehelbekestele üle akf norramaalase mõne aja taguse postituse. Hoiab tursal hinge sees, kõlbab ka siinsetesse oludesse.
Ilmaelu kisub kirjuks...Norras resideeruv kodanik annab teada:

"Rohkem see tsiviilkaitse teemasse aga sattusin hommikul vaatama korraks kohalikku kobrulehte ja nägin arvamuslugu Norra siseministeeriumi haldusalas oleva Kodanikukaitse ja Hädaabi Departemangu(sinna alla peaks kuuluma nii Tsiviilkaitse ja igasugu hädaabi organid) alustatud kampaania kohta.
Ausalt õeldes pole nagu sellist asja enne näinud,kuigi Norras 2007 aastast.
Tegin lahti ka kampaania kodulehe ja üllatuseks nägin,et tegemist on ikka väga mahuka asjaga.
Üldiselt õeldes,siis instrueeritakse majaomanikke,mis peaks olema kodus.Kuhu kriisi puhul põõrduda,milliseid teateid jälgida ja mida ette võtta julgeolekuriskide korral.
Link ka leheküljele.
https://www.dsb.no/egenberedskap
Proovin tõlkida seda,mida soovitakse kodus hoida(tulp paremal)
https://www.sikkerhverdag.no/egenberedskap
1.9 liitrit vett isiku kohta
2.Kaks pakki kuivikuleiba(norra ja rootsi keeles on see knekkebrød) isiku kohta
3.1 pakk kaerahelbeid isiku kohta
4.Kolm konservi valmistoiduga või kolm pakki kuivtoitu(ma saan aru,et kiirnuudleid või midagi sellist) isiku kohta.
5.Kolm pika säilitus ajaga konservi isiku kohta
6.Kuivatatud puuvilju,pähklisegusid.
7.Esmaabi ravimid ja ravimid varuga,mis on ettekirjutusega patsiendile(repseptiravimid)
8.Puu,gaasi või õliküttel olev ahi elamu soojendamiseks.Täpsustan siinkohal,et enamus Norra majadest on elektriküttel ning see soovitus vist puudutab vajadust hankida vajalik ahi nii õelda reservi.
9.Grill või välisoludes kasutatav pliit.
10.Küünlad,taskulambid,patareid ja õlilambid.
11.Tikud või tulemasinad
12.Soojad riided,tekid,magamiskotid
13.Esmaabipakid
14.Patareitoidul olev DAB raadio.Täpsustuseks jälle siia,et alates eelmisest aastast läks riigiraadio siin üle ainult digitaallevile.Usun,et see soovitus puudutab seda,kust saada kriisi korral infot.
15.Patareid,patareilaadijaid ja laadijaid mobiilile autos.Pakun,et siin soovitatakse autot omavatele isikutele hoida kodus igaks juhuks tagavarapatarei või patareide komplekt.
16.Desifintseerivad salvrätikud ja desifintseerimisvahendid.
17.Kuivatus ja tualettpaber
18.Sularaha
19.Mootorikütus,puid,gaasiballoone,kütteõli.
20.Tehn.piiritust väliolukorras toidu valmistamiseks.Pakun,et selle all on mõeldud tule süütamisel kasutatavat põletusvedelikku.Norra keeles on see rødspirit.
21.Jooditabletid.Kusjuures toonitatakse,et kasutatakse tuumasaaste korral.

Kordan veel,ma ei ole siiani kuulnud sellisest asjast laiemas plaanis veel siin olles kunagi..."
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Lemet »

Muideks, see "pädeva asutuse" poolt koostet buklett võeti eelmises "Olukorrast ajakirjanduses" saates läbi arutada ja tehti selle pihta ka asist kriitikat. Võrreldes teiste riikide samalaadsete oopustega ja silmas pidades elanikkonna üleüldist helbestumist. Mida nimetatid üllitis ka igati ära on teeninud. Soovitan kuulata.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
diesel
Liige
Postitusi: 630
Liitunud: 20 Jaan, 2011 20:47
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas diesel »

tõlgitud nimekiri on nähtud.
aga meie kohaliku nimekirja tegemise eest keegi kindlasti sai mingid projektirahad, kõrged palgad, ...
ja nüüd on salajane.
järelkuulamist võiks proovida. peaks kõlarid korraks koju tooma.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19207
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas ruger »

260 eurot see toiduvaru matkatarvete poodide kuivtoidust siis küll ei maksa(isegi praegu ostes on 1 toidukorra hind 10 eurot). Matkatoidud on head, kuid tavakasutajale liiga kallid. MRE-de puhul tasuks nende karbid ja pakendid minema visata-võtavad ruumi ja on rasked. Tõsi, neid saab lõkke tegemisel kasutada. Kombineerides antud pakke(mis on kallid), teise toiduga, võib kenasti hakkama saada. Aga... Ja see aga kestab täpselt nii kaua, kuni ei suudeta piirkondadesse toitu tagada. Olles nii mõnedki selle teemalised raamatud läbi lugenud siis suuremates asulates/linnades võib väga kiirelt olukord muutuda. Ütleme, et nädal ja kui toit otsas-enamus inimesi ei oska ratsioone määrata, ning kriisi korral toidu tarbimist vähendada. Sõltub väga palju sellest, kui palju inimesed endale on mingisuguseid varusid hankinud. Samuti tarbitakse siis rohkem, kui tavaliselt, eriti stressi ja füüsilise tegevuse korral. Näljane (pere)inimene on valmis kõigeks. Aga eks uppuja päästmine ole (tihti)uppuja enda asi.

See magistritöö on huvitav hinnang ja tundub, et pole eriti ilustatud ka. Tõsi ta on, et me sõltume järjest rohkem elektrist. Kodune tagavara võiks perel olla (inimese kohta) ca nädalane. Kellel huvi siis see hindab ka teisi probleeme ning ei jäta kõike ühte katlasse vaid jagab ehk veidi laiali. Aga ega igal inimesel pole vana sugulast keldri ja kartulisalvega. Ja kui paljudel on siis need sugulased meeles. Tuleb, kui suguvõsa kokkutulek ühel hetkel koduõue, nii tuttavaid, kui ka muidu kontvõõraid. Kriisi korral peab kogukond, kes on ennast kokku töötanud, eeldama seda, et aidatakse ainult neid, kes on lähedased. Suurema kriisi korral, ei suudeta aidata kõiki, keda vaja. Selline võimekus on enamusel riikidel. Toidu tagavarad poodides ja ladudes-sõltub jälle kriisi suurusest. Kriisi korral tormavad kõik, kellel võimalus, poodi ostma. Enamus poed ostetaks ca 1-2 päevaga tühjaks. Kui raha on, mille kättesaadavus ka suhteliselt väike. Siis on vaja tunduvalt suuremaid koguseid sularaha, kui hetkel pangaautomaatides. Ja hinnad muutuvad kiirelt. Suurema probleemi korral, kus KOV ja siseriiklik olukord käpuli lendab, on asja klaarimine väga keeruline.

Kriisi ja sellega toimetulemisest sõltub väga palju ka ajaline nihe-kas tegu südatalvel -20 või +20 kevad-suvel.

Ära on toodud elektri kadumisest tekkiv solgi ja kanalisatsiooni probleem. Kui see tekib, on vaja antud piirkondadest inimesi evakueerima hakata. Muidu on varsti haigused jne.

Minu hinnangul on suurim probleem lisaks elektrile ja sidele, veel see, et antud hinnangud on tehtud sellised, kus need, kes on antud kriisikomisjonis või abijõududes, on alati 120% olemas ja ei kulune ega hävine. Samuti eeldatakse, et iga kriisiga on kõik need isikud 24/7 kättesaadaval ja rabelevad ringi nagu jõuavad-130-140% ennast ületades. Loomulikult ei tegeleta siis enam kõikide probleemidega. Päikesepatareide väljakuid on ehitatud mitmele poole. Neile võiks juurde teha ei saa just õelda, et laadimispunktid aga võimalus elektrit akudesse koguda ja vajadusel ka ilma põhivõrguta elektrit jagada teatud piirkondadesse, kui suurem häda käes. Seda siis ka katlamajade-pumba- ja alajaamade suunal.

KV ja KL abi osas ollakse minu hinnangul liiga optimistlikud. Loomulikult aidatakse, kuid ega igale poole ka neid jätku ning need pole ka lõputud kohad, kust abi saadakse.

Hea idee, oleks igal inimesel, printida välja oma tuttavate ja sugulaste, töökaaslaste telefonikontaktid(aadressid) paberile ja ära kiletada. Kui telefon kukub, siis ei ole üldjuhul mingit sidepidamise võimekust. Peab täpselt teadma, kus on keegi ja eeldama, et tema telefon ei ole tühi või kas ta sellele vastab. Patareiraadio peaks igal perel olema. Arvestama peab, et enamusel seda enam ei ole-kõik on nutitelefonis või netis. Autodes on raadiote kuulamise võimalus. Samuti on neis võimalik ka telefone ja patareisid laadida. Seda siis ajani, kuni kütust või aku peab. Kellel võimalust-hankida päiksepaneel(id), millega saaks telefone ja akusid täita. Huvitav oli mainitud konteinerkatlamajade võimalus/vajadus. Kui pole elektrit või kütust, siis ei liigu mingi konteinerlahendus kuhugi. Mis kütusega see töötama peaks??? Nende järgi on suurem vajadus mujalgi, kui kriis peaks muutuma suuremaks. Igasse KOV-i neid kindlasti ei jätku.

Selliste resursside planeerimine on kulukas ja eeldab inimesi. Ega igat kriisi saagi ennustada. Sama nagu sõjapidamisega.

Antud toidupakett oli http://www.kriis.ee peal näha. Ütleme, et ellu jääb, aga enamus sellise teema peale kunagi ei mõtle ning ei varu endale.
Pildil on see https://www.postimees.ee/6549989/riik-s ... jaamisvaru
Viimati muutis ruger, 09 Apr, 2019 20:02, muudetud 1 kord kokku.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kriku »

Lemet kirjutas:Võtab ja loeb ise läbi.
Vabandust, ma mõtlesin, et sa oled ise lugenud ja heatahtliku vestluskaaslasena ei hoia küünalt vaka all. Ilmselt eksisin vähemalt ühes eelmainitud punktis.
Lemet kirjutas:Pealegi ei ole kaupluste laoseis ju absoluutselt oluline selles kontekstis.
Kaupluse laoseis on ainuke asi, mis antud kontekstis (kaupluste valvamine, vt. ülal) loeb. Kui kauplustes on näiteks normaalse tarbimise 3 päeva varu, siis kriisi korral tassitakse need päevaga tühjaks ning sealt saadu peab vastu ka loetud päevi - mis muudabki kogu selle asja suures plaanis tähtsusetuks. Ka siis, kui kauplusi valvata ning jaokaupa jagada - ja neist valvemeeskonda ka toita - ka siis ei kesta need palju kauem.
Lemet kirjutas:Oluline on see, et KAHETEISTKÜMNEST MAAKONNAST ÜHEKSA ei oma midagi peale kauplusevarude.
Kas sinna sisse on arvatud ka kesklaod, logistikakeskused? Mina rääkisin ülal ainult kauplustest endist.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19207
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas ruger »

Üsna hea hinnang ka selle teemalise (nädalane toiduvaru) ajalehe Postimees kommentaarist.
Kogu austuse juures erinevate lugupeetud rahva kaitse- ja päästmise ametite pihta (ilma sarkasmita), siis juuresolev pilt kujutab mitte kriisikomplekti, vaid uute väljakutsetega lõbusat nädalavahetust soojas, ventileeritud keldris. Paljusid soovitatud asju leiti jõulude paiku päkapikusokist. Nüüd tuleb neid vist teisiti utiliseerida.

Soovitan (osad on artiklis olemas):
¤ Kuivainete assortii (riis, makaronid, tatar, kaerad, võibolla jahu ja muud).
¤ Tavalist soola, kilo pere peale.
¤ 10X tikutopsipakk.
¤ Rohkesti tavalist küünalt, (kui) elektrit pole. (mina arvestan u. 50 pulka perele)
¤ No... rohkem kui NELI patareid! (Patareid kuluvad teie pidevalt põlevatele taskulampidele ja raadiole).
¤ Konservube, -herneid, -maisi
¤ Lugemis- ja meelelahutusmaterjali, sest varjend ei erine palju vanglast. Võib lolliks minna.
¤ Eraldi avaja, eraldi nuga ja eraldi multitööriist.
¤ 10 inimese peale võiks olla ühed käärid.
¤ Pesta end ei saa, kuid olla võiks oma seep ja seebikarp. Käed peavad puhtad olema ka sõja ajal, et usse ja muid nakkusi vähendada. Selle vee peaks leidma.
¤ Oma käterätik (mitte saunalina, väiksem), mis võib ka peaaluseks olla magamisel.
¤ 'Suure häda' tegemise abivahend. Neljakihiline siidipuudutuse WC-paber VÕIB olla raskesti kättesaadav, seega... sotsialistlik kirjandus võib leida otstarvet.
¤ Üks komplekt pealaest jalatallani vahetusriideid, mitu aluspesu tükki. Need saab kokku panna oma magamisaseme aluseks varjendis.

¤ Üks kolimisauto selle kõige kaasavedamiseks.
Ja arvestada, et talvel on asi palju, palju hullem.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
diesel
Liige
Postitusi: 630
Liitunud: 20 Jaan, 2011 20:47
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas diesel »

ruger kirjutas:...http://www.kriis.ee...
pagan, kuidas mul seuke lihtne asi kahe silma vahele on jäänd.
aitüma otsa kätte juhatamast.
Z03
Liige
Postitusi: 1136
Liitunud: 22 Juul, 2016 10:09

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Z03 »

Lemet kirjutas: 1.9 liitrit vett isiku kohta
2.Kaks pakki kuivikuleiba(norra ja rootsi keeles on see knekkebrød) isiku kohta
3.1 pakk kaerahelbeid isiku kohta
4.Kolm konservi valmistoiduga või kolm pakki kuivtoitu(ma saan aru,et kiirnuudleid või midagi sellist) isiku kohta.
5.Kolm pika säilitus ajaga konservi isiku kohta
6.Kuivatatud puuvilju,pähklisegusid.
See on siis ühe inimese 3 päeva toidu- ja veevaru? Nädalaks tundub nagu vähe olevat. Kui külmkapp elektrikatkestuse tõttu ei tööta, siis avatud konserv ei säili järgmise päevani. Toidumürgitus oleks viimane, mida sellises olukorras vaja.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Dr.Sci »

Z03 kirjutas:
Lemet kirjutas: 1.9 liitrit vett isiku kohta
2.Kaks pakki kuivikuleiba(norra ja rootsi keeles on see knekkebrød) isiku kohta
3.1 pakk kaerahelbeid isiku kohta
4.Kolm konservi valmistoiduga või kolm pakki kuivtoitu(ma saan aru,et kiirnuudleid või midagi sellist) isiku kohta.
5.Kolm pika säilitus ajaga konservi isiku kohta
6.Kuivatatud puuvilju,pähklisegusid.
See on siis ühe inimese 3 päeva toidu- ja veevaru? Nädalaks tundub nagu vähe olevat. Kui külmkapp elektrikatkestuse tõttu ei tööta, siis avatud konserv ei säili järgmise päevani. Toidumürgitus oleks viimane, mida sellises olukorras vaja.
Säilib küll. Pealegi, kui elad koos perega, mitte üksi, õnnestub ratsioone kombineerida nii, et võimalikult vähe läheb kaotsi. Hullem lugu on veega - seda kulub nii joogiks kui kõiksugu kuivainete peale. Ja kui siin on kirjas et vett 9l/persoon siis jah, 3 päeva norm max.
trs
Liige
Postitusi: 949
Liitunud: 15 Mär, 2014 14:31
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas trs »

Kui ei suuda oma nädalast toiduvajadust hinnata ja selleks peab mingis õppekirjanduses näpuga järge ajama, siis ma arvan, et ei ole mõtet üldse toitu varuma hakata. Kui nimekirjas toodud küünlad ja aspiriin on ära söödud, sureb nagunii nälga :wall:
vanahalb
Liige
Postitusi: 2618
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas vanahalb »

Mulle torkab igalt poolt silma, et suhkru tarbimisele pole piisavalt rõhku pandud. Kaerahelbed, konservoad... mühüh, nagu kogupere-ellujäämislaager metsas kus abi on telefonikõne kaugusel. Igasuguses stressiolukorras sööb inimene rohkem kui tavaliselt + suhkrut hakkab minema nagu leiba. See on juba vene kroonus ära nähtud ja magusat hakkavad vitsutama ka need kes muidu taljet hoiavad. Kartulikott Barbarissi karamellidega toanurka ja siis võib viimsepäevale julgemalt näkku vaadata. Konservmaisi ja muud sihukest sodi pole vast vajagi, sest mingit energiat see ei anna ja võtab vaid ruumi ning kaalub ropult.

KOV kriisivarude koha julgeks arvata, et magasiaitasid pole vist enam kuskil. Varud ongi poes ja kriise on mitmesuguseid. Kõige lihtsam kriis on siis kui internet otsa lõpeb ja kaartiga enam raha ei saa. Siis antaksegi poest, vallavanema käsul ja vihiku peale. Kui sarnaseid varusid vallamajas hoida, tuleks neid järjepidevalt uuendada ning lühidalt öeldes üks vallapood juurde teha. Natuke suuremate kriiside puhul vaadatakse mastaapsemalt. Tallinnas ümbruses lähevad ühiskasutusse ilmselt Muuga viljaelevaator, Kalevi tehas Jüris, Tallegi kanalad jms. Sellise kaliibriga objekte on mötet juba valvata. Mõni 40 000 tonnine laev suure kopaga suvalist rapsikooki täis lüüa (sööge, loomad! )ja Eestisse lähetada on Euroopa piirest 7-10 päevas küsimus. Toitu on Euroopas nii et tapab ja mõni on isegi õnnelik kui saab oma jäägid kriisiabiks saata ning utiliseerimiskuludest pääseb.
Kui tuumasõda, päikesetorm või asteroid tulevad läheb juba huvitavaks ja eelpoolnimetatud kalavõrgud, aurupaadid ja hundinuiajuurikad saavad uue rolli.
Z03
Liige
Postitusi: 1136
Liitunud: 22 Juul, 2016 10:09

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Z03 »

trs kirjutas:Kui ei suuda oma nädalast toiduvajadust hinnata ja selleks peab mingis õppekirjanduses näpuga järge ajama, siis ma arvan, et ei ole mõtet üldse toitu varuma hakata. Kui nimekirjas toodud küünlad ja aspiriin on ära söödud, sureb nagunii nälga
Eks üleolek on muidugi mõistetav, aga ega inimeste lollideks nimetamine neid targemaks muuda. Pole olemas rumalaid küsimusi, on ebakompetentsed vastused. Võib ju oma rumalust häbenedes kõik küsimused küsimata jätta, aga tulemus on, et kui teadmisi vaja, siis pole neid kusagilt võtta. Väga paljud inimesed ei oskagi planeerida, nii on. Vaadake kasvõi, kuidas inimesed oma rahaasjadega ümber käivad - suur hulk kõrini võlgades. Arvate, et neist oleks kriisiabivarude teadlikku planeerijat ja kogujat? Palju inimesi elab kui linnuke oksal või siis nagu rohutirts, kes kogu suve rõõmsalt viiuldab, sel ajal kui usin sipelgas talveks valmistub.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Manurhin »

Z03 kirjutas: Palju inimesi elab kui linnuke oksal või siis nagu rohutirts, kes kogu suve rõõmsalt viiuldab, sel ajal kui usin sipelgas talveks valmistub.
Liigi säilimise mõttes on rohutirts üsna kaval, kuna talvitub munana ega vaja talvel toitu. Sipelgad talvituvad aga valmikutena ja peavad seetõttu pessa ka piisavad toiduvarud kandma. Kumb neist on edukam? Ei teagi. Mõlemad on ju olemas.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

260 eurot see toiduvaru matkatarvete poodide kuivtoidust siis küll ei maksa(isegi praegu ostes on 1 toidukorra hind 10 eurot).
Ei maksa üle pakkuda, ma olen õpilaste laagritoitu ostnud suurusjärgus 4-5 eurot/nägu/24 tundi. 20 näo toit K-hulgilaost on suurusjärgus 80-100 eurot olnud. Mitte kõige kehvemad konservid ja natuke magusat kah. Kartulipüree, nuudlid (suures pakis tavalised), mingi 1 euro hinnaklassi lihakonserv ja mingi 80 sendi klassi kalakonserv. Tee, lahustuv kohv, näkileib, pasteet, suhkur, ketšup.

Hädaga saan ka 3 euroga hakkama, räim tomatis maksab lihakonservist vähem ja 5 kg pakiga nuudleid ostes on kilohind ulmeliselt madal võrreldes kiirnuudlite kilohinnaga. Kuna end soojendama peate (keskküte ja elektriküte ei tööta), siis midagi põletama peate nagunii ja 1 min nuudlid pole kriitiline küsimus. Noh, tegelikult suure näljaga saab spagette ka toorelt järada.

Ma pole kaloreid küll lugenud, aga nii tunnetuslikult arvan, et 250 g lihakonservi sisu koos poole katelokitäie nuudlike, natukese ketšupi ja leivaviiluga on täitsa söödav söök kui häda käes. Erik Orgu muidugi irvitaks, aga räägime ikka üleelamisest, mitte normaalsest elust.

NB! Märkimisväärselt alandab toidupäeva hinda see, kui loobuda eelpakitud pisikestest ühe korra pakenditest ja eelistada "tavalisi" asju "kiir" asjadele. Kilohind on märkimisväärselt odavam nii. KV toidupaki krõbe hind saavutatakse selliste asjadega - mugavus ise makarone mitte jagada maksab mitmekordse kilohinnaga. Ja see nädal aega võite vabalt süüa ühte ja sama menüüd, nälg on parim kokk.

Üks asi - lisage sinna "kasti" mingil kujul vitamiinid ja mineraalained (mingi kompleksvitamiini kujul). Taolistele menüüdele on omane nt C-vitamiini null sisaldus ja kui olete seda pikemalt söönud, tulevad esimesed skorbuudi alged. Lisaks vihmavee/lumesulavee joomine peseb organismist minema kaltsiumi ja magneesiumi, mis tekitab tervisehäireid. Näiteks mägedes juues liustikuvett võib seda teha 1-2 päeva, siis algavad juba lihaskrambid pingutusel.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: avrnbr, ruger ja 14 külalist