Käisin just ühel põhjalikumal uuringul, kus võeti 3 lk pikk vereanalüüs.
Kolesterool oli kahjuks ainult üldine, aga peale aastast rämedalt kolesteroolirikka ja süsivesikuvaese toidu tarvitamist (päevas nt 4-6 muna) on üldkolesterool täpselt sama, mis mitu aastat tagasi (kui sai söödud nö segatoidu, sh rohkelt süsivesikuid -kartulit ja jahutooteid). Ka märkis arst ära väga tugeva vere rauasisalduse (pidi olema punastest köögiviljadest-juurikatest ja punasest lihast, nö tugev veri). ja hemoglobiini kõrge sisalduse (oli ülemisele piirile vastav, usun, et selle taga on hapnikutarbimise suurendamisele suunatud treening).
No siit ikka tuleb..
Hemoglobiini kõrge sisaldus..? Järsku ehk alpimaja? Või ehk koguni veredoping? Arvestades hingematvaid sooritusi näiteks jalgrattaspordis..
Von Mansteinil on ka hirmkõrge hemoglobiini number. Samasse auku Jaak Mae näitajaga. Aga tingitud aastakümnetepikkusest ahelsuitsetamisest..
Kapten Trumm, Jumal ei ole Sinusuguse loomisel mitte vaeva kokku hoidnud..
Ise olen pidanud uue garderoobi muretsema ainult trenni tõttu. Aastat 7-8 tagasi kaalusin pea 100 kilo, neist 3-4 läks vähese trenniga alla. Seejärel, 3 aasta eest võtsin uuesti käsile kunagi unarusse jäänud jooksutrennid. U pooleteise aastaga kadus veel 10 kilo. Täna kaalun 84-85 kg. Toitumist pole oluliselt muutnud, alkoholi tarbin mõõdukalt- aeg-ajalt nädalavahetustel.
Praegu teen nii 40-60 kilti nädalas (talvel nii jooks kui suusatamine).
Tervislikud toitumisharjumused oleks muidugi abiks. Aga no ei viitsi.
et see vana nodi maamunalt ja maamunast veel niipea ei lõppeks!
Korralik ja läbimõeldud üldkehaline (aeroobne) treening ongi kõige alus. Kui jõuad hulk kilomeetreid joosta või suusatada, siis lähevad ka igasugu vererõhud, -suhkrud ja värgid ise paika -enesetundest rääkimata. Organism roogib liigse saasta ise välja. Isegi taolistel füsionoomiatel, kellele perearst surma jooksurajal ennustaks. Kui põlved või liikmed ei kanna, siis on alternatiiviks ujumine, 2 km (tund aega) 3 korda nädalas - st keskmises tempos, mitte suplemine, rattasõit pole meil kahjuks kuigi aastaringne. Paraku on taoline asi küllalt enesedistsipliini nõudev ja lihtsam on teleka ees istuda ning loota imetablettidele. Kehaline vorm on saavutatav vaid ja ainult suure pingutamise, mitte teleturu vööväristite ja tablettidega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas:Korralik ja läbimõeldud üldkehaline (aeroobne) treening ongi kõige alus. Kui jõuad hulk kilomeetreid joosta või suusatada, siis lähevad ka igasugu vererõhud, -suhkrud ja värgid ise paika -enesetundest rääkimata. Organism roogib liigse saasta ise välja. Isegi taolistel füsionoomiatel, kellele perearst surma jooksurajal ennustaks. Kui põlved või liikmed ei kanna, siis on alternatiiviks ujumine, 2 km (tund aega) 3 korda nädalas - st keskmises tempos, mitte suplemine, rattasõit pole meil kahjuks kuigi aastaringne. Paraku on taoline asi küllalt enesedistsipliini nõudev ja lihtsam on teleka ees istuda ning loota imetablettidele. Kehaline vorm on saavutatav vaid ja ainult suure pingutamise, mitte teleturu vööväristite ja tablettidega.
Ka märkis arst ära väga tugeva vere rauasisalduse (pidi olema punastest köögiviljadest-juurikatest ja punasest lihast, nö tugev veri). ja hemoglobiini kõrge sisalduse (oli ülemisele piirile vastav, usun, et selle taga on hapnikutarbimise suurendamisele suunatud treening).
Ehh raisk, pirrud põlevad suisa mõlemast otsast..
Kapten Trumm, millega Sa siis õigupoolest tegeled? Kas vitsutad punast peeti ja praetud loomamaksa või harrastad tõsimeeli üliinimlikke kestvustreeninguid..
Jaak Mael keelati kunagi startimine ära 180-se hemoglobiininäitaja juures.. Olla olnud küll organismi omapära..
Aga austet Kapten, sinu näitaja..? Kas tohidki rahvaspordi üritustel kaasa lüüa..?
Võiks olla hea uudis koduõllemeistritele, et ilmunud on selline raamat:
Jaan Kask, Lihtne õlletegu, OÜ Hea Lugu 2014, 88 lk. Õpetussõnad ja ilus raamat, piltidega.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
oli üks vormikandja, kes kaalus 150 kg ja ei teinud kehalist testi ära.
Võttis 6 kuuga toitumist+karmi trenni kaalu 90 peale ja tegi ära. Tean ühte meest, kellel taoline toitumine mingit efekti ei andnud ja tegi 150 kilosena testi ära.
Jooksus muideks ületas päris peenikesi vormikandjaid
Olen ise võtnud viie kuuga 25 kilo alla ja jäänud selle peale pidama (83 kg). Praegu on kolmas aasta. Alla võtsin jalgrattasõidu ja toitumise muutmisega. Toituks kodus küpsetatud täistera rukkileb, täistera odra-kaeraleib, mitmeviljahelvestest puder hommikul, riivitud köögiviljasalat, puuvili, kapsa, peedi ja kaunvilja supid, grillitud või keedetud kala, üks muna päevas, hautatud koorega kartulit söön möödukalt. Liha söön suht vähe (kala maitseb paremini). Alkoholi tarbin vähe. Nädalas klaas-kaks Gruusia kuiva vein ja kohaliku meierei juust. Ei prae ühtgi toitu. Suhkrut üks teelusikatäis mett päevas.
Kui aga loen, et 90- 150 kilone mees jookseb end kõhnemaks, siis mida ütlevad põlveliigesed paarikümne aasta pärast. Siis on see mees invaliid. Guugeldage veidi
Poes on saadaval Ranna-Rootsi konservid. Proovisin ära küülikuliha ja lihaveiseliha. Päris söödavad olid. Matkale sobiksid kaasa võtta. 200g ja hind ca 2€
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Mina vene toidutööstuse kallal väga ilkuda ei võtaks, kuna suvitan Ida-Eestis, siis sealsetel ametlikel ja mitteametlikel (vene)turgudel on alatasa müügil toidukraam, mis on kaasa toodud selgelt Venemaalt. Sealt toodud jäätised, maiustused ja suitsuvorstid mida ostnud olen, on jätnud küll suht normaalse mulje - mulle lihtsalt maitsevad sellised vanakooli asjad, kus looduslikku rasva pole säästetud ja mis ei sisalda igasugu palmiõlisid, tonnidena suhkrut ja lehekülg E-aineid (viimased on omased just meie toodangule). Noh nagu lapsepõlvenostalgia või nii. Näiteks rasvane, kuid vähemagus jäätis.
Võib-olla see on lihtsalt paremik ja saasta ma ei näe, aga lähenemine "kui on toodetud Venemaal, siis on kindlasti saast" ka ei päde minu tähelepanekuid mööda. Lisaks aeg-ajalt liigub seal riidekraami, mis on rassiijas õmmeldud, no ei oska väga näpuga näidata, nt töötunked on suht sümboolse hinnaga, hingavast puuvillasest riidest ja õmmeldud täiesti rahuldavalt (pidid olema toodetud vanglates). Paraku polnud neil suuri numbreid.
Valge ilma toiduainetööstuse häda on liigne keemiatööstuse leiutiste kasutamine ja selles osas oleme ka meie kahjuks esirinnas (eks ka venelased). Seda on nt vene sõjaväeparaadidel näha, kus rivikarpide ees astuvatel polkovnikutel rasv lainetab niiet vähe pole. No lööge või maha, aga nõuka oktoobriparaadidel olid polkovnikud hulka paremas toonuses kui täna.
Ühesõnaga, mina eelistan toitu, mis on koostatud loomulikest ainetest, olgu ta välimus kasvõi nimel ja olgu ta kasvõi paljakäsi tehtud. Kõik need neoonkollased "päris" juustud ja heleroosad vorstid, mida poes näete, on sellise kontsistetsi saanud just rohke keemia abil (mis inimesele kahjulik on). Mulle nt maitses lapsena Merevaigu juust, kui ma ükskord uurisin, millest see täna koosneb, siis tänan ei - iga kell võtaks selle toote nõuka retseptuuriga, aga mitte seda saasta, mida hea asja pähe müüakse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Teisalt jälle meenuvad "heade aegade" toiduostjate hordid Piiterist nii Soome piirilinnades kui ka meil. Väidetavalt just põhjusel, et sealpool toodetav eriti süüa ei sündivat...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
No eks meil nõuka ajal oli ka hordidena neid, kes eelistasid valuutapoest (või Soomest) ostetud keemiast kubisevaid Fazeri komme kodumaistele suht ausatele ja puhastele Kalevi asjadele. Kalevi nõuka lahtisi sokolaadikomme võis terve kilo korraga ära süüa, ilma, et midagi erilist oleks juhtunud, proovige seda teha täna - sitt enesetunne ja seedehäired on kindlustatud. Seepärast, et need koosnevad mingist inimtervisele ebavajalikust pasast, mida pole vaja süüa. Igasugu palmirasvad, tehislikud paksendid, kõvasti hästirafineeritud suhkrut jne. Sestap arvan, et need vene asjad, mis on tehtud vanakooli retseptidega vanakooli tegijate poolt, on söödavad, see, mis on toodetud "lääne moodi" võiks küll poodi jääda.
Fucs vist kirjutas kuskil oma elust Rakvere lihakombinaadis - kuidas toodeti seal vene ajal ja kuidas peale "välisinvestorite" tulekut. Iga toitumisnõustaja ütleks pikemalt mõtlemata-sööge sellist nagu tehti "vene ajal".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Sa Trumm ikka eelnevat teksti lugesid, enne kui kaevikusse viskusid. Just palmiõli sa Vene juustuga endale sisse sõid Mulle toovad ka tuttavad Venemaalt toiduaineid, pigem ütleks nii, et kvaliteet on kõikuv, on häid, on halbu asju, kindlasti ei saa öelda, et kõik on halb, kuid ülim lapselik naiivsus on väide, et vorstides pole E-aineid, juustus palmiõli ja mahlas lisasuhkrut. On ja mitte vähe. Ei tee nad seal enam nõukogude stiilis rohelist stepivorsti, vaid kõik sinupoolt mainitud mitteesinevad Lääne E ja muud aineid on neil ammu olemas ning toiduainetööstuse osa. Ära alaväärista venelasi, selles pole nad Euroopast üldse maha jäänud
Toon näiteks Vene kommid, suuremad ja magusamad, kui Eesti omad (minujaoks liigagi magusad), kuid kui lugeda koostisosi, siis kõik, mis meil, on seal olemas ja vahel rohkemgi veel st päris kakaoubadest šhokolaadi veel vähem, kui Eesti kommides.
NB! Odavama otsa juustu tuttavad venelased Venemaalt ei osta, vaid viivad meie oma st sealne pidi olema täielik jama (ju kallima juustu jaoks pole raha).
Sellist vaidlust on siin foorumis korra peetud, teemaks oli nõuka keeduvorsti lihasisaldus ja usu, seltskond "vene asjad olid kõik sitad" kaotas selle päris veenvalt.
Nagu ma ütlesin, et korralik produkt on kindlasti söömist väärt ja see vene päritolu ei puhu pilli. Nagu ma sealset meediat jälginud olen, siis väiksemad tööstused meenutavad seal meetodite poolest siiani seda, mida võis meil näha 80ndate lõpus. Kindlasti on seal omajagu rämpsu, kuid jällegi nagu ütlesin - vene päritolu automaatselt rämpsu ei tähenda. Muideks, ENSV ajal ei tehtud juustusid siin muust, kui naturaalsest maarjamaa piimast, mitte rämpsrasvast nagu praegu (ja küllap ka venes) täna tehakse. Kui midagi tehakse vanade retseptide järgi ja vanade meetoditega, siis on asi enamvähem korralik, sest vanad vene retseptid tähendasid (erinevalt "kõik sitt" religioonist) täiesti väärtuslikku toitu, mitte keemiatööstuse imesid- isegi siis, kui need pole toodetud kõige steriilsemas keskkonnas.
Minu kõige eredam mälestus on lihakombinaadis 80ndate lõpus, kus hommikul vorsti liha hakkkimiseks kasutatud hakkmasina käivitamisel kostis kõrvulukustav rottide kisa (kui masinas olnud rotid elusalt hakiti). Aga toodang on tõenäoliselt naturaalsem ja tervisele parem kui Rakvere oma täna - kuigi viimases on rotti vist raamatus nähtud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Üldiselt läheb offtopicuks, kuid mina ei üritanud väita, et "kõik Vene asjad on sitad", vaid, et E-ained ja nn "moodne toorainega optimeeriv tootmine" pole neist mööda läinud
