1. leht 235-st

Konservidest

Postitatud: 01 Nov, 2005 19:21
Postitas Mathias Lutz
Ühe Sõrvemaa kaeviku liivasel põhjal pooleldi liivas oli plekist konservi toos.Ilus punane ja kirjad peal,et sardiinid Portugali moodi(tegu siis Portugali keelega).Huvitav,kumma poole sõdurid neid maiustada said.Portugal oli ju neutraalne riik.Kalapüük kindlasti inglaste ja amide kontrolli all.

Postitatud: 02 Nov, 2005 19:27
Postitas Charlemagne
Tühjagi need amid Portugali nii väga kontrollisid. Saksa allveelaevad käisid nii seal,kui Hispaanias tankimas ja provianti võtmas. Miks ka mitte kaubavedu läbi Hispaania?
Punaseid ovaalseid Portugali sardiinikarpe(Sardines portuguese) liikus ringi 60-70 aastatel ka NL kaubandusvõrgus vaatamata halbadele suhetele Salazari rezhiimiga. Maroko omad olid kollases ovaalses karbis. Disain ja etikett küllaltki arhailised. Nii et karp võib olla ka hilisemate piknikuliste maha jäetud.
Karbil peaks muidugi verminguna leiduma nn. Best before. Sealt saaks aastanumbrid teada. Äkki riputad pildi üles?

Postitatud: 02 Nov, 2005 21:40
Postitas Mathias Lutz
Karbi põhja alt just roostekoi pisut purenud,ei ole vist loetav.Aga karp on avatud külmrelvaga,kuna avamiseks on olnud metallnipats ja see on kaane küljes alles.Teisest küljest võttes oli ta ikka oma viisteist senti liiva sees.Leidmisel oli va detektor abiks.Homme pidi mul üks sõber tutika riistaga külla tulema,siis teeme Sõrves väikse tiiru.Äkki leiab veel miskit(kasvõi konserve).Pilte saan teha küll,kuid ülespanekuga ei ole sinapeal.

Postitatud: 03 Nov, 2005 18:57
Postitas Mathias Lutz
Teatan alandlikult,et selliseid konserve on Sõrve kaevikutes Viieristi metsas hulgim ära söödud.Keegi oli enne mind juba aardele jälile saanud.Seal liivane maa ja metall paremini säilinud.Veel oli laiali selliseid 30-35 cm pikki ja umbes 45-50 mm läbimõõduga väiksekaliibrilise hülsse.Laadida,tuld-laadida ja tuld.

Postitatud: 03 Nov, 2005 21:55
Postitas ictta
on need hüIsid normaaIseIt säiIinud või? kui on võta ära, hoIen võiboIIa huvitatud

Postitatud: 08 Nov, 2005 19:24
Postitas oliver
Viieristi metsast olen ise leidnud hulgi tühjakssöödud Saksa ovaalseid konserve. Iide küla lähedalt metsast olen leidnud terve konservi, nägi välja umbes nagu tänapäevased õhukesed sprotikarbid. Ja sees oli miski kala õlis. Täiesti maitsev kusjuures.

Postitatud: 08 Nov, 2005 20:29
Postitas hugo1
Viieristi metsast olen ise leidnud hulgi tühjakssöödud Saksa ovaalseid konserve. Iide küla lähedalt metsast olen leidnud terve konservi, nägi välja umbes nagu tänapäevased õhukesed sprotikarbid. Ja sees oli miski kala õlis. Täiesti maitsev kusjuures.
Sa pistsid üle 60a. vanuse konservi nahka :shock: :?:

Postitatud: 08 Nov, 2005 20:29
Postitas Ogre
Tahad öelda et sa sõid ca.60 aastat vana konservi? :shock: :shock: :shock:

Postitatud: 08 Nov, 2005 20:39
Postitas oliver
Jep. Algul oli küll pisut kõhe aga miskit hullu ei juhtunud. Ja hea oli.

Postitatud: 08 Nov, 2005 21:40
Postitas soadf
juhutb kena gurmani magustoit :P

Koduõlu

Postitatud: 21 Jaan, 2008 23:20
Postitas Juhan K
Heast kesvamärjukesest ei ütle sõdur kunagi ära.
Endal ka plaanis nüüd üks laar lähiajal käima panna, aga kuna puuduvad kogemused, arvasin nõuküsimise heaks mõtteks olevat.
Niisiis:
1) Millised on siinse foorumirahva kogemused maltoosaga?
Kas sellest on võimalik ka tarbitavat jooki saada ning kui on, siis mil erilisel moel? Seda ma tean, et maltoosapakil olev juhend on põhjus peavalule ja kõhulahtisusele.
Samas leidsin kaks retsepti:
2 liitrit maltoosat lahustada 5 liitris keedetud kuumas vees, kus on eelnevalt lahustatud 0,5 kg suhkrut. 5 liitris keedetud ja +45°C jahutatud vees lahustada 0,5 kg mett. Soovi korral võib kuumale veele, milles lahustatakse suhkur, lisada kaks noaotsatäit ingverit.


Kas siin maltoosa suhe vee suhtes tiba suur pole?
Meeõlu :
2 liitrit maltoosat lahustada 5 liitris keedetud kuumas vees, kus on eelnevalt lahustatud 0,5 kg suhkrut. 5 liitris keedetud ja 45 kraadini jahutatud vees lahustada 0,5 kg mett. Soovi korral võib kuumale veele, milles lahustatakse suhkur, lisada kaks noaotsatäit ingverit.


Äkki on keegi seda teinud? tundub huvitav olevat.

2) Minul puudub õlleankur, kõigele lisaks pesitsen korteris. See tähendab piirdumist 5liitrise potiga (siiamaani on see küll ainult kartulit, suppi ja pastat näinud :lol: ) ning mingite alternatiivsete õllehoidmisanumatega. Kas nendeks anumateks sobiksid näiteks tavalised piimapurgid? Peaks ju need üsna hermeetiliselt suletavad olema.

Niisiis, rüüpetargad, koondtuli siia teemasse paluks :wink:

Re: Koduõlu

Postitatud: 21 Jaan, 2008 23:29
Postitas janno8
Juhan K kirjutas:Kas sellest on võimalik ka tarbitavat jooki saada

Olen joonud ja suhtleiselt ok oli, võiks üelda et isegi suhteliselt hea , aga to lasti topis otse õlleankrust ja ei tea kas 5pott kõlbab :O muud ma koduõllest ei tea :lol:

Postitatud: 22 Jaan, 2008 2:29
Postitas LeBon
Meenus, kuidas kooliajal samamoodi hakkasime koduülut tegema. Tegime seda mingis potis, kus hermeetilisust ei saavutanud ja mis korralikult käima ei hakanud. Võimalik, et ta mingid promillid saavutas aga alla see praska ei läinud. Järgmisel korral sai juba ankur sebitud ja asi tuli täitsa joodav aga eks tegemine võttis ka ööpäev aega- korteris pliidi peal andis juba ainuüksi 40 liitrit vett keema ajada, samuti oodata kuni ta jahtus.

Aga netis peaks selle kohta siin-seal infi olema, otsi. Kui põhitõdedest kinni pead, peaks enam-vähem joodav rüübe välja tulema küll. Muidugi on see maltoosast aetud õlu ersatsvärk võrreldes õige koduõllega aga külmana on täitsa kosutav rüübe ja hakkab sarvegi.

Postitatud: 22 Jaan, 2008 9:05
Postitas nuhk.Albert
Maltoosast korralikku koduõlut ei ole suutnud teha. Parema joogi saab ise viljast linnaseid tehes. Et ise ei ole teinud aga joonud ja näinud, siis täpseid koguseid anda ei oska. Hangid idanemisvõimelist vilja (oder või rukis), leotad ööpäeva vees ja laotad 5-8 cm kihina laiemasse nõusse kasvama (toasoojas). Kuivamise vältimiseks on tark märg riie peale laotada. 7-10 päeva pärast, kui idud on umbes 1,5 cm pikkused, on aeg linnased kuivatada (näiteks vannitoa köetavale põrandale vana lina peale). Kuivanud kraam tuleb nüüd peenemaks saada, kas muljudes või purustades kuid mitte liiga peeneks (tera 3-4 tükiks). Edasi lähevad muljutud linnased keema: Et "kasulikku kraami" rohkem saada, on soovitav läbi riide kurnatud paks uue veega läbi keeta. Keetmise juures võib maitseks lisada ka kadakaoksa, annab mõnusa kadaka maitse. Hiljem enne käimapanekut võib värviks ja maitseks sisse segada kõrvetatud suhkrut (mõni ka viljakohvi). Käima pandud õlu olgu jahedas (16-18 ?), soojas olnud ja "keema" läinud õlle pidavat hiljem pea vastikult haigeks tegema. Mõne päev käinud õlu on hea lahe kaljajook, hiljem kipub liigtarvitamisel maha murdma.
Head proovimist!

Postitatud: 22 Jaan, 2008 9:56
Postitas urmas
Olen teinud maltoosast ja on tulnud suht joodav kraam. Mul 20-liitrine ankur. Sinna 16 liitrit vett, 2 pudelit maltoosat, kilo suhkrut ja paar kilo mett, lisaks 1-2 pakki kas kaljapulbrit või Nordicu kaljaekstrakti. Lisaks veel natuke suhkruga hõõrutud ja mõned tunnid käinud pärmi. Seisab lahtiselt päeva-kaks ja siis nädal kinniselt ja seejärel võib kannu tõsta. Sõbrad igatahes kiidavad seda märjukest :roll: Ah-jaa, ununes et ka natuke ingverit lisan sinna :wink: