Enamuse ajast on inimkond pidanud suurulukite jahti neid taga ajades - suurtel distantsidel ja kaua aega.AMvA kirjutas:Oot, mis see jahipidamine asjasse puutub?
Organismi kohanemine koormusteks.
Enamuse ajast on inimkond pidanud suurulukite jahti neid taga ajades - suurtel distantsidel ja kaua aega.AMvA kirjutas:Oot, mis see jahipidamine asjasse puutub?
Jaht liiga heitlik (ka. hooajaline). Enamus ajast, energiast kulutati pigem maa seest ja pealt söödava otsimisele, võimalusel kasvatamisele.mart2 kirjutas:Enamuse ajast on ...
Ma usun, et see tegelikkuses nii primitiivne ei olnud, et kutid panid päevad läbi mammuti järgi nagu Keenia maratoonarid. Ka ürginimene, ilmselgelt küll ebateadlikult sai aru, et energiat tuleb säästa ja seda pole mõtet ilmaasjata kulutada. Arvan, et ühest kütitud mammutist sai suguharu ikka tükiks ajaks söönuks. Mammutit ei olnud vaja surnuks joosta. Teadlased on tõestanud, et aju maht hakkas suurenema hüppeliselt koos esimeste relvade kasutuselevõtuga, mis võimaldas saada suhteliselt kergelt proteiinirikast toitu.mart2 kirjutas:Enamuse ajast on inimkond pidanud suurulukite jahti neid taga ajades - suurtel distantsidel ja kaua aega.AMvA kirjutas:Oot, mis see jahipidamine asjasse puutub?
Organismi kohanemine koormusteks.
Mõned panevad siiani hullu:AMvA kirjutas:Ma usun, et see tegelikkuses nii primitiivne ei olnud, et kutid panid päevad läbi mammuti järgi nagu Keenia maratoonarid.
Ostsin selle jutu peale Linnamäe põdrakonservi ja täitsa söödav on Võib-olla natuke kuiv. Suvi oli nagu oli, põdrad jäid põuaga kiduraks ja oleks vast võinud näpuotsaga juustu hulka panna et mahlasem oleks. Aga üle mõistuse kallis. Minumeelest on Matsimoka konserv 200g (optiliseks petteks on karp väikese läbimõõduga ning kõrge) ja Linnamäe oma on 240 g. (silmale harjunud kujuga konservikarp) Ühte pole parasjagu käepärast ja teise ostsin võib-olla valest kohast (Rimist) ja seal maksis ta ca 3.45.Some kirjutas:Vanahalb reklaamis Matsimoka sealihakonservi. Ostsin ja tõesti on hea. Aga vaadates kui pisike see €2.20 maksev karp on, siis ostan endiselt pigem Linnamäe põdrakonservi.
Olulisim murrang toimus koos kiltkivist tehtud relvade ja tööriistade kasutuselevõtuga, see võimaldas küttida väga suuri loomi, kellel muidu puudusid looduslikud vaenlased (näiteks seesama mammut) ning inimene ei pidanud enam konkureerima teiste kiskjatega saakloomade pärast.Kriku kirjutas:Ajumaht hakkas kasvama koos lihatoidu söömisega, see on õige, aga selle seostamine tööriistade või relvadega on kahtlane. Puust jahirelvi kasutavad šimpansid ka.
Antiloobi edukas küttimine surnuks jooksmise asemel eeldaks vist juba viskeoda? Antiloop on pagana kiire ja ettevaatlik elukas.Kriku kirjutas:Ei ole õige, ajumaht hakkas juba Aafrikas kasvama ning kivitöötlemine sai ka seal alguse (põhiliselt ikka tulekiviga). Olduvai kurus on kõige rohkem antiloobiliste jäänuseid.
Tuli oli siis vist juba kasutuses? Selles sai puust odaotsa küllalt tugevaks kõrvetada. Samas kuidas nad ilma kiltkivist tööriistadeta selle odaotsa teravaks said?Kriku kirjutas:Odaotsad tulid igatahes palju hiljem, nii et ju siis puust odadega. https://www.theguardian.com/science/201 ... lion-years
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 29 külalist