www.militaar.net

On küll võrreldav. Kapten Saarsoo kirjeldas, kuidas neil Antarktikas jääd süües luud nõrgaks läksid.

Huvitav, ka konserveeritud toiduga peaksid ju sööjad mingisuguse portsu organismile vajalikke keemilisi elemente omandama. Palju seda vett külmal ajal ikka juua jõuad.

Lihtsalt vahemärkuse korras: meie talvedel ei pruugi linnas elaval inimesel ka tahkes olekus joogikõlbuliku vee saamine nii lihtne olla.

Kriku kirjutas:On küll võrreldav. Kapten Saarsoo kirjeldas, kuidas neil Antarktikas jääd süües luud nõrgaks läksid.

Kusjuures see vesi ei kustuta üldse janu, suvisel pikemal matkal rabavett juues ise kogetud. Rabavesi on ka hästi mineraalivaene.

AMvA kirjutas:

Kriku kirjutas:On küll võrreldav. Kapten Saarsoo kirjeldas, kuidas neil Antarktikas jääd süües luud nõrgaks läksid.

Kusjuures see vesi ei kustuta üldse janu, suvisel pikemal matkal rabavett juues ise kogetud. Rabavesi on ka hästi mineraalivaene.

Natuke sidrunhapet ja soola (veel parem kui spets. elektrolüüdipulbrit või -siirupit) sisse panna ja peaks parem saama. Igatahes harilik kraanivesi, millele elektrolüüdid sisse lastud, kustutab janu hoopis paremini kui ilma "lüütideta". 40 kraadise palavuse käes töötades endal järele proovitud.

No linnades ja alevites, kus on tsentraalne kanalisatsioon, tekib kohe esimene probleem peldikutega.
Isegi kui kusagilt saab sogast vett hankida WC-s allaloputamiseks, lõpetavad töö ülepumplad ning puhastusseadmed ja varsti on trassid umbes.

Linnades ja alevikes on säilinud veel mingi kogus ka käsipumbaga kaeve. Oleneb kohast. Vanemate väikeelamute juures, kalmistutel jms.
Need peaksid tegelikult olema juba eelnevalt kriisiolukorraks kaardistatud ja inimestele teada.
Suur koormus võib need aga ühel hetkel kuivaks tõmmata. Jällegi oleneb kaevudest.

Vähemalt sellist vett, mida peale keetmist juua saab, peaks enam-vähem igal pool (sellises kauguses, et on võimalik häda korral ka jala ära käia) leiduma. On muidugi erandeid.
Küsimus tekib linnades, et kus ja kuidas sellist vett keeta või muul moel puhastada (spets filtrid näiteks on müügil). Kui on gaasiballooniga majapidamine siis on hea.
Gaasiga saab muidu linna tingimustes kütta ka igasuguseid spets soojakiirgureid/kütteseadmeid/gaasisoojendeid (on müügil). Selleks tuleb need/see muidugi enne hankida.
Vähemalt mingitsorti matkapliit võiks igas elamises olla koos hunniku varuballoonidega (gaas) või kütteainega (muud).
Sellise junniga saab lisaks toidu valmistamisele suure hädaga ka väikest ruumikest natuke kütta (tellis või paar pealeja tuli alla).

Kui telki ei ole millega soovi korral elamises köetavat ruumi vähendada (telk peaks olema kaetud mitmes kihis tekkidega), siis sellise asjanduse saab lihtsasti improviseerida ka nt mööblist ning tekkidest.
Üldiselt, kui on olemas soojad riided ja sooje tekke alla-peale (ja kui on veel ka vähemalt korra päevas soe toit!), siis kütte puudumise korteris elab üle ka ilma telkide jms ekstreemsusteta.

Oleneb "üleelatava" perioodi pikkusest, aga mingi hetk tekib vajadus ka pesemise järele.
Seda saab häda korral teha ka nt viina ja lappidega.

Kuna põhiteemaks ja defitsiidiks linnades/alevikes tundub on siiski puhas vesi, siis võiks varutav toit olla valdavalt selline, mille valmistamiseks kulub võimalikult vähe vett.
Ja kui on suur probleem joogiveega, siis peaks kõik toidud olema suht magedad, võimalikult vähese soolaga.

Aga jah, üldiselt on halb mõte jääda pikemaks ajaks linna või alevikku istuma, kui mingi suurem jama on käes.
Kel vähegi võimalus see mingu kohe kusagile mujale.
Soojal aastaajal on lihtsam, saab pikemalt ära elatud ka looduses ja isegi ilma telgita kui väga vaja.
+ meil on maapiirkondades päris palju maha jäetud või ka "maha jäetud" ehitisi, mida saaks suures hädas kasutada ja kohendada.
S.h. nõukapärandit (kolhooside-sovhooside ja nõukaarmee ehitatud asju näiteks).

Väga oluline oleks IMHO omada ka tule süütamise vahendeid ja elementaarseid tööriistu. Neid läheb alati hädaolukorras vaja.

Mina olen kusakilt lugenud et lapimaal panevad soola vee sisse kui keedavad kohvi lumest.

Fucs kirjutas:
Linnades ja alevikes on säilinud veel mingi kogus ka käsipumbaga kaeve. Oleneb kohast. Vanemate väikeelamute juures, kalmistutel jms.
Need peaksid tegelikult olema juba eelnevalt kriisiolukorraks kaardistatud ja inimestele teada.
Suur koormus võib need aga ühel hetkel kuivaks tõmmata. Jällegi oleneb kaevudest.

Kunagi kuskilt tilkus infot, et Tartu kalmistute veevõtukohad on linna veevärgis. Rahvasuus muidugi levib jutt, et need on iseseisvad kaevud, kust laguneva orgaanika läheduse tõttu joomiseks vett võtta ei olevat hea.
Suva, meil on Emajõgi. Linnast ülesvoolu peaks vett saama küll. Kunagi kalastades ma jõeveest endale lõkke peal teed keetsin. Oli tee nagu tee ikka.

Rahumäe kalmistul (Tartus siis) oli mitte väga ammu veel vändaga kaev alles küll (vana väikese puukabeli juures) ja vett sai sealt ka võtta. Hiljem lisandus maa seest välja turritav kraaniga toru. Kel sinnakanti asja, võib vaadata, kas on veel alles. Kuigi, kui aus olla, siis surnuaiakaevu vett ei tahaks väga isegi keedetuna juua. Sel teemal üks markantne näide, väidetavalt elust enesest. Nimelt olnud kellelgi kodanikul lood tervisega kehvasti. Kuulnud siis, et miski kabeli või kiriku alt (kohta ma kahjuks enam ei mäleta) jooksvat välja allikas, mille veel olla tervendav toime. Läinudki siis kodanik vaatama ja allikas tõepoolest olemas, ilusa ja selge veega. Hakanud siis n.ö. raviotstarvel toda vett igapäevaselt jooma. Aga tervis ei läinud paremaks, läks hullemaks veel, pasanteeria ja muud seedehäired tükkisid kallale. Lõpuks võttis allikaveest proovid ja viis vastavasse laborisse analüüsimiseks. Tulemused olnud kõhedaksvõtvad - vesi puha laibamürke täis! Nojah, eks kiriku ümber olnud ju surnuaed...
Emajõe vett ma maitsnud pole (v.a. kui mõne ettekavatsetud või ootamatult juhtunud supluse tagajärjel ehk veidi suhu on sattunud), aga sõber jõi Peipsil otse jääaugust januga küll ja midagi ei juhtunud.

Lapsena sai suviti teinekord ikka Pärnamäe kalmistul kaevuvett joodud kui öisel ajal Muugalt klassivenna juurest koju Pirita-Kosele väntasin. Ei näinud ühtegi tonti, ega juhtunud tervisega midagi. Aga eks see sõltu kaevust ja vee kogusest.
Mis puutub lumesulamis- või suisa destilleeritud vett, siis vesi on vesi, puuduvad soolad jms tuleb lihtsalt mujalt juurde hankida.

 Kapten Saarsoo kirjeldas, kuidas neil Antarktikas jääd süües luud nõrgaks läksid

Huvitav, millel konkreetselt see väide põhines? Rohketel luumurdudel? Elavatelt võetud koe- ja luustikuproovidel, mida laboris uuriti?

Dr.Sci kirjutas:Mis puutub lumesulamis- või suisa destilleeritud vett, siis vesi on vesi, puuduvad soolad jms tuleb lihtsalt mujalt juurde hankida.

See ei ole nii lihtne. Organism on harjunud võtma neid vähehaaval aga pidevalt veest ja kui juua destilleeritud vett, siis juuakse sellevõrra vähem normaalset vett. Oleks mõeldav destilleeritud vees lahustada lisandeid, aga kas nende mõni kord päevas suuremate annustena võtmine efekti kompenseeriks, ma ei tea (pole meedik ka).

Lemet kirjutas:

Kapten Saarsoo kirjeldas, kuidas neil Antarktikas jääd süües luud nõrgaks läksid

Huvitav, millel konkreetselt see väide põhines? Rohketel luumurdudel? Elavatelt võetud koe- ja luustikuproovidel, mida laboris uuriti?

Tema väitel hakkasid luud kevadeks kergesti murduma.

LISATUD: See viib muidugi mõttele, et äkki oli Vello Park hoopis... Ma pean guugeldama...

Kalmistute vee sanitaarkaitseala peaks olema muidu 50m (kui vett võetakse kuni 500m3 päevas ja põhjavesi ei ole nõrgalt kaitstud).
Lisaks oleneb vee kvaliteet kaevutüübist (salvkaev vs puurkaev), kaevu sügavusest, ning põhjavee liikumise suunast ja kaevu asukohast kalmistu suhtes.

Ega see nn "kalmistu kaevuvesi" ei ole jah üldjuhul mingi hea joogivesi, aga kui me räägime siin eriolukorrast ja veedefitsiidist, ning selle "kalmistu kaevuvee" peal ei kavatseta elada pikemat aega, siis hädaolukorras aitab ikka.

Mingi koguse vett tsentraalse veevärgiga kohtades teatud ajavältel saab kätte ka trassidest ja paisupaakidest.
Korterelamul võiks peaveetrassi sisendil olla peal ka tagasivooluklapp.
Kui juba suurem kriis on käes ja vett jagatakse-kasutatakse ainult joogiks ja toidu valmistamiseks, siis mingi aja veab välja.
+ WC loputuskasti vesi (ca 7-8 liitrit) tuleb siis säilitada muuks otstarbeks, kui allaloputamiseks.

Oleneb küttesüsteemist (sõltumatu/sõltuv/"kinnine" vms) ja sellest, kust ning millist täitevett kasutatakse (töödeldud/lisanditega/vms), aga ka kriisist tulenevast mittetöötavast keskküttesüsteemist saab häda korral mingit vett.

Soetage akvaarium. Silmale ilus vaadata, ja täiesti adekvaatne põhjus hoida pidevalt paarkümmend liitrit vahetusvett kankus tahenemas.

Jutt mingist vahetusvee "tahenemisest" akvaariumi jaoks on jama, juba kümmekond aastat läheb mul 300-liitrisesse vahetusvesi otse kraanist ilma mingite probleemideta.