260 eurot see toiduvaru matkatarvete poodide kuivtoidust siis küll ei maksa(isegi praegu ostes on 1 toidukorra hind 10 eurot). Matkatoidud on head, kuid tavakasutajale liiga kallid. MRE-de puhul tasuks nende karbid ja pakendid minema visata-võtavad ruumi ja on rasked. Tõsi, neid saab lõkke tegemisel kasutada. Kombineerides antud pakke(mis on kallid), teise toiduga, võib kenasti hakkama saada. Aga... Ja see aga kestab täpselt nii kaua, kuni ei suudeta piirkondadesse toitu tagada. Olles nii mõnedki selle teemalised raamatud läbi lugenud siis suuremates asulates/linnades võib väga kiirelt olukord muutuda. Ütleme, et nädal ja kui toit otsas-enamus inimesi ei oska ratsioone määrata, ning kriisi korral toidu tarbimist vähendada. Sõltub väga palju sellest, kui palju inimesed endale on mingisuguseid varusid hankinud. Samuti tarbitakse siis rohkem, kui tavaliselt, eriti stressi ja füüsilise tegevuse korral. Näljane (pere)inimene on valmis kõigeks. Aga eks uppuja päästmine ole (tihti)uppuja enda asi.
See magistritöö on huvitav hinnang ja tundub, et pole eriti ilustatud ka. Tõsi ta on, et me sõltume järjest rohkem elektrist. Kodune tagavara võiks perel olla (inimese kohta) ca nädalane. Kellel huvi siis see hindab ka teisi probleeme ning ei jäta kõike ühte katlasse vaid jagab ehk veidi laiali. Aga ega igal inimesel pole vana sugulast keldri ja kartulisalvega. Ja kui paljudel on siis need sugulased meeles. Tuleb, kui suguvõsa kokkutulek ühel hetkel koduõue, nii tuttavaid, kui ka muidu kontvõõraid. Kriisi korral peab kogukond, kes on ennast kokku töötanud, eeldama seda, et aidatakse ainult neid, kes on lähedased. Suurema kriisi korral, ei suudeta aidata kõiki, keda vaja. Selline võimekus on enamusel riikidel. Toidu tagavarad poodides ja ladudes-sõltub jälle kriisi suurusest. Kriisi korral tormavad kõik, kellel võimalus, poodi ostma. Enamus poed ostetaks ca 1-2 päevaga tühjaks. Kui raha on, mille kättesaadavus ka suhteliselt väike. Siis on vaja tunduvalt suuremaid koguseid sularaha, kui hetkel pangaautomaatides. Ja hinnad muutuvad kiirelt. Suurema probleemi korral, kus KOV ja siseriiklik olukord käpuli lendab, on asja klaarimine väga keeruline.
Kriisi ja sellega toimetulemisest sõltub väga palju ka ajaline nihe-kas tegu südatalvel -20 või +20 kevad-suvel.
Ära on toodud elektri kadumisest tekkiv solgi ja kanalisatsiooni probleem. Kui see tekib, on vaja antud piirkondadest inimesi evakueerima hakata. Muidu on varsti haigused jne.
Minu hinnangul on suurim probleem lisaks elektrile ja sidele, veel see, et antud hinnangud on tehtud sellised, kus need, kes on antud kriisikomisjonis või abijõududes, on alati 120% olemas ja ei kulune ega hävine. Samuti eeldatakse, et iga kriisiga on kõik need isikud 24/7 kättesaadaval ja rabelevad ringi nagu jõuavad-130-140% ennast ületades. Loomulikult ei tegeleta siis enam kõikide probleemidega. Päikesepatareide väljakuid on ehitatud mitmele poole. Neile võiks juurde teha ei saa just õelda, et laadimispunktid aga võimalus elektrit akudesse koguda ja vajadusel ka ilma põhivõrguta elektrit jagada teatud piirkondadesse, kui suurem häda käes. Seda siis ka katlamajade-pumba- ja alajaamade suunal.
KV ja KL abi osas ollakse minu hinnangul liiga optimistlikud. Loomulikult aidatakse, kuid ega igale poole ka neid jätku ning need pole ka lõputud kohad, kust abi saadakse.
Hea idee, oleks igal inimesel, printida välja oma tuttavate ja sugulaste, töökaaslaste telefonikontaktid(aadressid) paberile ja ära kiletada. Kui telefon kukub, siis ei ole üldjuhul mingit sidepidamise võimekust. Peab täpselt teadma, kus on keegi ja eeldama, et tema telefon ei ole tühi või kas ta sellele vastab. Patareiraadio peaks igal perel olema. Arvestama peab, et enamusel seda enam ei ole-kõik on nutitelefonis või netis. Autodes on raadiote kuulamise võimalus. Samuti on neis võimalik ka telefone ja patareisid laadida. Seda siis ajani, kuni kütust või aku peab. Kellel võimalust-hankida päiksepaneel(id), millega saaks telefone ja akusid täita. Huvitav oli mainitud konteinerkatlamajade võimalus/vajadus. Kui pole elektrit või kütust, siis ei liigu mingi konteinerlahendus kuhugi. Mis kütusega see töötama peaks??? Nende järgi on suurem vajadus mujalgi, kui kriis peaks muutuma suuremaks. Igasse KOV-i neid kindlasti ei jätku.
Selliste resursside planeerimine on kulukas ja eeldab inimesi. Ega igat kriisi saagi ennustada. Sama nagu sõjapidamisega.
Antud toidupakett oli
http://www.kriis.ee peal näha. Ütleme, et ellu jääb, aga enamus sellise teema peale kunagi ei mõtle ning ei varu endale.
Pildil on see
https://www.postimees.ee/6549989/riik-s ... jaamisvaru